KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-7441 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi

tja: V.R. (IK xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista V.R. AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 1 634 (üks tuha kuussada kolmkümmend neli) krooni 35 senti.
3. Ülejäänud nõude osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Hagiavaldus
4. AS Kohtla-Järve Soojus esitas 30.03.
5. a Viru Maakohtule hagi V.R. vastu 3 409, 78 krooni nõudes tasumata teenustasude eest (tl 3).
6. Hagiavalduse kohaselt jättis

tja õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja saatis igakuiselt

tjale arve, millel kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu võlgnevuse kohta. 3. Seisuga 01.03.2006. a on

tja hageja arvel alusetult säästnud 3 409,78 krooni. Hageja juhindub AÕS § 26,

§ 13, Ts

K § 477, VÕS §

2. Hageja palub

tjalt välja mõista alusetult säästetud 3 409,78 krooni ja välja mõista hageja kantud menetluskulud. II

tja vastus 5.

tja V. R. esitas 05.04.

1. a vastuse AS Kohtla-Järve Soojus hagile (tl 17).
2. Vastuses selgitab

tja, et leping hagejaga on lõpetatud ühepoolselt

tja algatusel hageja põhjendamatult kõrgete hindade tõttu. Sellekohane kiri on hagejale edastatud 18.08.2001. a millele hageja ka vastas. 7.

tja väidab, et võlga seisuga 18.08.

1. a tal hageja ees ei ole. Hageja poolt esitatud arved võlgnevuse kohta alates 18.08.
2. a on alusetud.

tja on nõus tasuma hagejale 1/15 osa sissekäigu põhjendatud küttekuludest. III Kohtuistung 25.01.

1. a
2. Kohtuistungil 25.01.
3. a (tl 35) selgitas hageja esindaja, et hageja on arvestanud sellega, et

tja korteris on eemaldatud radiaatorid. Alates 2001. aasta augustist on

tjale arvestatud 20,7%.

tja väidab, et peaks maksma 1/15, kuid

tja ise esitas hagejale arvestuse, mille alusel arvestati talle 20,7 %. IV

tja seisukoht 2

1. 07.01.
2. a esitas

tja omapoolse seisukoha hageja esitatud arvete suhtes (tl 71-72) ja leiab, et paljud arved ei ole õiged, osa arveid on koostatud perioodi eest, mil majas keskkütet polnud.

tja korter on

1. aastast gaasiküttel, ka vee soojendamine toimub gaasiga, samuti vannitoa siugtoru.
2. Hageja esitatud aktis (tl 42) on tehtud teoreetilised arvestused, mis ei ole mingil määral seotud

tja korteriga, kuna

tja korteris mõõtmisi läbi ei viidud. 11. Praktikas analoogsetes korterites teostatavate mõõtmiste kohaselt on arvestatav soojuskadu 0 -7 m2.

tja on nõus tasuma 7m2 järgi. 12.

tja arvestuse kohaselt peaks tasumisele kuuluv summa olema 862, 67 krooni (tl 71). V Hageja seisukoht 13. Hageja esitas 14.01.2008. a

tja arvamusele omapoolse seisukoha (tl 80). 14. Hageja leiab, et hageja ja

tja vahel leping puudus. Hagejal tekkis kohustus kütta elamut asukohaga xxx hageja ja elamu haldaja vahel sõlmitud lepingust. Hageja selgitab, et lähtudes

tja poolt esitatud aktist (tl 42), on hageja arvestanud

tja korteri asukohaga xxx kütmisele kuuluva jääkpinna suuruseks 12,77 m2, mis moodustab 20,7 % korteri üldpinnast.

1. Kütteperioodi vahelistel kuudel arvestas hageja soojavee varustuse kaudseid kulusid vastavalt majandusministri 11.08.
2. a käskkirjaga nr 86 kinnitatud Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikale. Kuna soojusenergia kaudsete kulude puhul on tegemist soojuskadudega elamu ühiskonstruktsioonides ja trassides, mille kaasomanikuks on kõik elamu korteriomanikud, siis nende soojuskadude maksumuse tasumise kohustus lasub ka

tjal kui elamu kaasomanikul. 16. Hageja jääb hagiavalduses toodud nõude juurde ja palub

tjalt välja mõista alusetult säästetud 3 409,78 krooni VI Kohtuistung 18.03.

1. a
2. Kohtuistungil 18.03.
3. a jäi hageja esitatud nõude juurde. 18.

tja V.R. selgitas (tl 116), et hageja arvestab jääkpinda 12,77 m2, tegelikult arvestatakse praktikas sarnastes korterites jääkpinda 7 m2.

tja kutsus litsentseeritud firma mõõtmist teostama ja selgus et jääkväärtus on 4, 7 m2. Majal tervikuna võlgnevust hageja ees ei ole. Korteriühistu moodustamisel võttis ühistu enda peale kõik võlad. Ühistu maksis ka

tja võla hagejale ja

tja maksab praegu ühistule. Ühistu moodustati novembris 2006. a. Ühistu esitab käesoleval ajal arveid 4,3 m2 eest. 19.

tja seletuse kohaselt 2000. aastal alternatiivküttele üle minnes, leiti, et

tjal tuleb tasuda siugtoru eest. Kuna enne oli võlgnevus, maksis

tja otse hagejale. Alternatiivküttele üle minnes ei olnud

tja veel kogu võlga hageja ees tasunud. Vana arvestuse tegi Tammiku Maja , kuid tegi seda valesti, arvestades sisse ka siugtoru, mis tegelikult oli eemaldatud. Selle akti järgi arvestas hageja jääkväärtust 12, 8 m2.

tja leiab, et see ei ole õige, kuna ületas tegelikku tarbimist kahekordselt. 3 20. Hageja esindaja

tja väidetega ei nõustunud ja selgitas, et 24.08.2001. a seisuga

tjal võlgnevust ei olnud. OÜ Tammiku Maja poolt tehtud arvestust ei tellinud hageja, vaid

tja ise. Arvestuses on kirjas, et alles jäid vertikaalpüstikud 20-se ja 15-läbimõõduga. Siugtoru arvestatud ei ole. Hageja esindaja leiab, et ka OÜ Econef arvestus (tl 129-139) ei ole asjakohane kuna on koostatud 3 aastat peale seda kui poolt vahel on lõppenud igasugused suhted. 21. Hageja esindaja selgitas, et

tja võlgnevus on tekkinud alates 2001. aasta novembrikuust.

tja on pikemat aega jätnud arved tasumata ja kokku hoidnud seega hageja arvelt. Hagetaval perioodil oli arvestus teostatud elamu soojussõlmes asuva soojusmõõturi andmetel. Korteriomanike vahel jaotati ära elamus tarbitud soojusenergia. Arvestustele lisati jaotusteenus eest 10, 80 krooni. MWh hinna määrab ära Energiaturu Inspektsioon, hinda ei määra Kohtla-Järve Soojus omal algatusel. VII Kohtuistung 22.05.2008. a 22. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et hagetavat võlgnevust kellelegi (KÜ-le) üle antud ei ole. 23.

tja leiab, et seisuga 13.04.

1. a on tema võlg hageja ees õigete arvestuste kohaselt 529,94 krooni (tl 141). Võlgnevus seisuga 01.10.
2. a summas 1 013,63 krooni suhtes palub

tja kohaldada aegumist (tl 140). Ühistule tasus

tja 1 033,48 krooni, seega pidi olema ettemaks 503,54 krooni.

tja selgitas, et tema tellimusel teostas firma OÜ Econef soojuskadude mõõtmise

tja korteris, mõõtmise tulemusel arvestati jääkpinda 4,3 m2.

tja palub arvestada asjaoluga, et 2001. aastal minnes üle alternatiivküttele lõpetas

tja hagejaga lepingu sooja tarbimiseks ning alates 2001. aastast puuduvad

tjal hagejaga lepingulised suhted.

tja leiab, et kuna vannitoas soojeneb käteräti kuivataja gaasiküttel, siis arvestada kulusid sooja vee eest, mida ei tarbita, ei ole alust. 24. Hageja esindaja selgitas, et hagejal oli kohustus kütta elamut. Soojusenergia jaotamisega tegelesid korteriomanikud iseseisvalt. Hagejal ei ole võimalik eraldada

tja korterit keskküttesüsteemist, kuna elamu ei kuulu hagejale. Hageja vastutab soojuse tarnimise eest kuni elamu soojussõlmeni. Arveldamine käib soojussõlmes asuva soojamõõturi järgi. Kuna

tja on korteriomanik ja seetõttu ka elamu kaasomanik, langeb üldkasutatavates ruumides, kommunikatsioonides ja konstruktsioonides hageja poolt tarnitud soojusenergia eest tasumise kohustus ka

tjale.

tja on elamu mõtteline omanik ka väljaspool korterit. VIII Kohtuistung 26.08.

1. a
2. Hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde ja palus

tjalt välja mõista alusetult säästetud 3 409,78 krooni. 26.

tja jäi oma vastuses toodud seisukohtade juurde. IX Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. 4
2. Kohus tuvastas, et V.R. on korteri asukohaga xxx omanik. AS Kohtla-Järve Soojus esitatud arvete kohaselt võlgneb

tja V.R. hagejale tarbitud soojusenergia eest 3 409, 78 krooni (tl 81-107). Võlaperiood hõlmab ajavahemikku enne 30.10.

1. a (summas 1 013,63 krooni) ja 07.11.
2. a kuni 06.
4. a (summas 2 396,15 krooni) (tl 7-11). Hageja lähtub arvestustes pinnast 12,77 m2 (mis on 20,7% korteri üldpinnast) vastavalt aktile 14.08.
5. a (tl 42). Aegumine 29.

tja palub võlgnevuse seisuga 01.10.

1. a suhtes summas 1 013,63 krooni kohaldada aegumist.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
3. Võlaperiood hõlmab ajavahemikku enne 30.10.
4. a (1 013,63 krooni) ja 07.11.200206.09.
5. a (2 396,15 krooni). Seega palub

tja kohaldada aegumist enne 30.10.

1. a tekkinud võla suhtes.
2. Hagi on kohtule esitatud 30.03.
3. a.
4. Kuna poolte vahel puudusid lepingulised suhted, ei ole tegemist tehingust tuleneva nõudega ning kohaldamisele kuuluvad alusetust rikastumisest tulenevad sätted.
5. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendusseaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tehtud enne 01.07.
6. a asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.
7. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates
8. juulist
9. a.
10. Enne 01.07.
11. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.
12. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgi 3 aastat – seega varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem.
13. Kohus kohaldab kehtiva TsÜS § 151 lg 1, mille kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕSRakS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3aastane aegumistähtaeg lõppes 01.07.
14. a.
15. Hagi on kohtule esitatud 30.
17. a. Seega on hageja nõue, mis tekkis kuni 01.07.
18. a aegunud. Samuti on aegunud hageja nõuded, mis tulenevad arvetest, mis on varasemad kui 30.03.
19. a.
20. Kohus leiab, et hageja on põhjendamatult viivitanud oma nõudeõiguse teostamisega. Aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki. Mida kauem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgnikul muutuda õigusliku olukorra selgitamine. Sellest tulenevalt on aegumise eesmärk sundida võlausaldajat oma nõudeõigust õigeaegselt maksma panema.
21. Kohus kohaldab aegumist hageja nõudele, mis on tekkinud enne kuni 30.03.
22. a. Seisuga 30.03.
23. a on

tja võlg hageja ees 1 775,43 krooni. 1 775,43 krooni osas jätab kohus hagi rahuldamata. 5

1. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.
2. a tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis kui

tja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Hageja nõue perioodi 30.03.2003-06.09.

1. a eest
2. TsMS § 438 kohaselt hindab kohus otsust tehes, millist õigusakti asjas kohaldada tuleb ning vastavalt TsMS § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
3. V.R. võlgnevus on tekkinud ajavahemikul, mis osaliselt eelneb 01.07.
4. a ja langeb seega osaluselt tsiviilkoodeksi (TsK) kehtivuse aega. Enne 01.07.
5. a kehtisid TsK alusetu rikastumise sätted (TsK § 477, mis sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse) ning alates 01.07.
6. a kehtivad VÕS alusetu rikastumise sätted (VÕS § 1027 jj). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 23 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul kui alusetu rikastumine toimus pärast
7. juulit
8. a.
9. Võla suhtes, mis on tekkinud enne 30.03.2003 kohaldas kohus aegumist. .
10. Seega kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted (VÕS § 1027 jj).
11. Hageja juhindub oma nõudes AÕS § 26,

§ 13, Ts

K § 477 ja VÕS § 1027. Ekslikud on hageja viited AÕS § 26 ja

§ 13

. Kuni 30.06.2002.a kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt peab asjast kasu saamiseks õigustatud isik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused.

§ 13

järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loo alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordab TsK § 477 lg 1 regulatsiooni.

§ 13on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes.

1. Perioodi 30.03.2003-06.09.
2. a on

tjale arvestatud tarbitud soojusenergia eest 1 634,35 krooni (tl 84, arved tl 90-107). Aegunud ei ole alljärgnevate arvete alusel sissenõutavad nõuded: arve nr 160471 05.04.

1. a (tl 90), arve nr 186720 07.05.
2. a (tl 91), arve nr 211374 06.06.
3. a (tl 92), arve nr 227223 04.07.
4. a (tl 93), arve nr 241801 05.08.
5. a (t l 94), arve nr 255776 04.09.
6. a (tl 95), arve nr 270838 07.10.
7. a (tl 96), arve nr 289813 06.11.
8. a (tl 97), arve nr 313062 04.12.
9. a ( tl 98), arve nr 336993 07.01.
10. a (tl 99), arve nr 360678 05.02.
11. a (tl 100), arve nr 383821 06.03.
12. a (tl 101), arve nr 405986 26.04.
13. a (tl 102), arve nr 429466 05.05.
14. a (tl 103), arve nr 447025 03.06.
15. a (tl 104), arve nr 460083 05.07.
16. a (tl 105), arve nr 469107 02.08.
17. a (tl 106), arve nr 479326 06.09.
18. a (tl 107).

tja on jätnud esitatud arved tasumata.

1. Hageja lähtub oma arvestustes köetavast pinnast 12,77 m2, mis on 20,7% korteri üldpinnast (61, 70 m2). Arvestuse aluseks on Tammiku Maja akt 14.08.
2. a (t lk 42). Akti kohaselt on

tjale kuuluvas korteris xxx eemaldatud keskkütteradiaatorid, alles on jäänud vertikaalpüstak läbimõõduga 20 ja vertikaalpüstak läbimõõduga

1. Köetava pinna jääk 12,8 m
2. 6
3. Soojaveevarustuse kaudsed kulud arvestas hageja kütteperioodi vahelistel kuudel vastavalt majandusministri 11.08.
4. a käskkirjaga nr 86 kinnitatud Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikale. Kuna soojusenergia kaudsete kulude puhul on tegemist soojuskadudega elamu ühiskonstruktsioonides ja trassides, mille kaasomanikud on kõik elamu korteriomanikud, siis lasub soojuskadude tasumise kohustus ka

tjal kui elamu kaasomanikul. 49.

tja leiab oma vastuses (tl 17 jj), et alates 18.08.2001. a tal võlgnevust hageja ees ei ole. 50.

tja on esitanud omapoolsed arvestused lähtudes köetavast pinnast 7 m2 (tl 70) ja 4,3 m2 (tl 141). 51. Kohus leiab, et

tja arvestus lähtudes köetava pinna jääksuurusest 7 m2 põhineb üksnes

tja oletustel . OÜ Econef arvestus (tl 129-139) on koostatud 09.07.2007. a. Kuna nimetatud arvestus ei hõlma kuidagi vaidlusalust võlaperioodi, ei saa seda võtta ka arvestuse aluseks. Seega ei saanud ka hageja lähtuda arvestuste esitamisel

tja korteri köetava pinna suurusest 4,3 m2. 52. Ei ole tõendatud ka

tja väide, et korteriühistu on omanike võlad üle võtnud ja võla on

tja tasunud korteriühistule.

tja esitatud maksekviitungitelt (tl 143-144), mille kohaselt

tja on teinud ülekandeid KÜ Ahtme mnt 47 arveldusarvele, ei nähtu mille ja millise perioodi eest

tja võlga korteriühistule tasub.

1. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2. Kohus leiab, et AS Kohtla-Järve Soojus nõue

tja vastus põhjendatud. 1 634,35 krooni on Menetluskulude jaotus

1. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
2. Poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohtunik 7