§-s 19 sätestatud lihtsustatud korras teenuse tellimiseks.
Seega oli hankija kohustatud lähtuma hanke korraldamisel ja eriti pakkumiste avamisel mh ka
teises peatükis sätestatust. Vastustaja on oluliselt rikkunud
-s avalikele hangetele kehtestatud korda sellega, et ei ole avalikku hanget läbi viinud läbipaistvalt, kontrollile allutatult ja kõiki pakkujaid võrdselt koheldes. Nimelt ei ole hanke PKD-s ega hanketeadetes kajastatud pakkumiste avamise täpset aega ja seetõttu ei võimaldatud kaebajal pakkumiste avamisest osa võtta. Kaebuse esitaja esindaja küsis pakkumise üleandmisel informatsiooni avamise kohta ja sai vastuseks üksnes suulise seisukoha, et pakkumiste avamine ei ole avalik ja hankijat teavitatakse hankija poolt vajalikuks peetud ajal tehtavast otsusest. Enne, kui kaebaja sai nimetatud hanketoimingut vaidlustama hakata, saadeti kaebajale hankeotsus, millega oli tunnistatud edukaks Ragn-Sells AS-i pakkumine. Kaebaja leiab, et hankijal oli kohustus läbi viia hange vähemalt viisil, mis pidi tagama menetluse avalikkuse ja pakkumissaladuse hoidmise kuni pakkumiste avamiseni ning pakkumiste hindamise avaliku kontrollitavuse. Tulenevalt eeltoodust oli hankija kohustatud olenemata menetluse lihtsustatusest lähtuma avalikus menetluses vähemalt
lg 2 p-s 14 ja
Kaebajal on tagasiulatuvalt võimatu veenduda, et esitatud pakkumisi ei olnud eelnevalt tutvustatud teistele pakkujatele või asjaolus, et kõik pakkujad esitasid nõutud korras ja tähtajaks kõik PKD-s ettenähtud dokumendid, et dokumendid vastasid kvalifitseerumistingimustele ja et teiste pakkujate poolt tehtud pakkumist ei muudetud peale vaidlustaja pakkumise sisust teada saamist. Kaebuse esitaja leiab, et on oluliselt rikutud avaliku hanke põhimõtteid, eelkõige haldusmenetluse avalikkuse ja kontrollitavuse printsiipi, samuti kaebaja õigust osaleda pakkumiste avamisel. Vastustaja Harku Vallavalitsuse vastulause ja taotlus
lg 1 kohaselt lähtub hankija hanke korraldamisel hankelepingu eeldatavast, mitte tegelikust maksumusest ilma käibemaksuta. Vastustaja eeldas hanke maksumuse määramisel, et see on alla riigihanke piirmäära. Et hanke tegelik maksumus võib tulla suurem kui 40 000 eurot, pidi kaebajale selge olema hinnapakkumuse koostamisel. Kui 2 kaebajal avastas, et tema hinnangul on vastustaja eksinud hanke maksumuse määramisel ja hankemenetlus oleks tulnud läbi viia
-i järgi, siis oli tal võimalik hankija tegevust
Kaebaja vaidlustust ei esitanud, vaid nõustus hankes osalema ja tegi hinnapakkumuse. Järelikult aktsepteeris ta
-is sätestatud hankemenetluse korraldamata jätmist. Hankija ei ole sõlminud hankelepingut, mille maksumus ületab 40 000 eurot. Nimelt selgus pakkumuste avamisel, et 3-aastase hankelepingu sõlmimise korral ületaksid riigihanke piirmäära kõik pakkumused. Kuna oli tegemist avalikkusele ja valla elanikele äärmiselt olulise objektiga, siis tegi vallavalitsus parima pakkumise teinud ettevõttele Ragn-Sells AS ettepaneku sõlmida leping kaheks aastaks ning kahe aasta pärast korraldada avatud hankemenetlus. Leping elanikelt taaskasutatavate jäätmete vastuvõtu korraldamiseks Tabasalu jäätmejaamas sõlmiti 24.07.2008. Lepingu p 3.1 järgi jõustus leping 15.08.2008 ja kehtib kuni 14.08.2010. Lepingu aastamaksumus koos käibemaksuga on 277 536 krooni (operaatorteenuse ühe aasta maksumus 235 200 krooni, millele lisandub käibemaks) ja kogumaksumus ilma käibemaksuta 470 400 krooni. Vastustajal ei olnud
-is sätestatud korras hankemenetluse korraldamise kohustust, kuna hanke nii eeldatav kui tegelik maksumus ilma käibemaksuta oli väiksem kui riigihanke piirmäär.
lg 2 järgi peab hankija sellisel juhul hankelepingu sõlmimisel lähtuma üksnes seaduse esimeses peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja § 37 lg-s 2 sätestatud nõudest esitada riigihanke aruanne. Kaebuse väited hankija poolt
lg 2 p 14 ja § 46 lg 1 nõuete rikkumise kohta on alusetud.
ja § 46 sisalduvad riigihangete seaduse teises peatükis, mille sätete järgimise kohustust hankijal ei olnud. Vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja osales hankes ja esitas pakkumuse, mille maksumus oli kõrgem kui edukaks tunnistatud Ragn-Sells AS-i pakkumus. Vastavalt PKD p-s 9.2.2 sätestatule tuli tunnistada edukaks pakkumus, mille maksumus koos käibemaksuga on kõige soodsam (odavam). Kaebaja pakkumus ei oleks olnud kõige odavam ka juhul, kui hange oleks korraldatud 2-aastase hankeperioodi kohta, sest kõigil pakkujatel olid 1 kuu operaatortasu maksumused ja jäätmeliikide hinnad kogu hankeperioodi jooksul ühesugused. Ohtlike jäätmete kogumiseks, aga ka teiste isikute tekitatud ja üleantud metalljäätmete kogumiseks edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil on jäätmeseaduse § 72 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi vaja omada jäätmeluba. Kaebajal puudus hankemenetluse läbiviimise ajal jäätmeluba ja see väljastati talle alles 25.07.2008. Seetõttu ei olnud tal hanke tulemuste väljaselgitamise ajal õigust osutada hanke objektiks olevat teenust kogu ulatuses ja tema pakkumust ei oleks olnud võimalik tunnistada edukaks isegi juhul, kui selle maksumus oleks olnud kõige odavam. Üksnes jäätmeloa taotluse esitamine ei anna garantiid, et luba jäätmejaama avamise ajaks igal juhul saadakse. Ragn-Sells AS esitas hinnapakkumuse esimesena ja oli ainus, kes esitas pakkumuse elektronposti teel. Järelikult on edukaks tunnistatud pakkumuse koostamise aega võimalik elektrooniliste vahendite abil täpselt kindlaks teha ja ka kontrollida, kas seda on pärast kaebaja pakkumuse sisust teada saades muudetud. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Kolmas isik AS Ragn-Sells seisukoht ja taotlus Haldusakti tühistamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Käesoleval juhul ei riku vaidlustatud korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi. 3 Juhul, kui oleks tulnud korraldada riigihange vastavalt
-is sätestatule, siis vastav asjaolu ei rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja osales samuti vaidlustatud hanke konkursil. Seega oli kaebajal võimalus hankel osaleda sõltumata hanke korraldamise vormist. Kaebaja pakkumus oli võitnud kolmanda isiku pakkumusest kõrgem ning kui oleks läbi viidud ka riigihange vastavalt
-is toodule, siis ka nimetatud juhul ei oleks kaebaja hanget võitnud, kuna pakkumise hindamiskriteeriumiks oli hind ning edukaks tunnistati pakkumine, mille maksumus oli kõige soodsam. Kaebajal puudus jäätmeluba hanke toimumise hetkel, mis on üheks peamiseks eelduseks jäätmekäitlusjaama opereerimiseks. Asjaolu, et kaebajale väljastati esmakordselt jäätmeluba 25.07.2008, ei oma käesoleva vaidluse tähenduses tähtsust. Kaebajal puudus jäätmeluba nii pakkumuse esitamise kui vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal ning kui kaebaja pakkumus oleks olnud ka kolmanda isiku pakkumusest soodsam, ei oleks olnud võimalik kaebajat hankel edukaks tunnistada. Samuti puudub kaebajal igasugune kogemus jäätmejaamade opereerimisel. Käesoleval juhul ei olnud riigihanke korraldamise kohustust.
lg 1 p 2 kohaselt on riigihanke hankemenetluse korraldamise maksumuse piirmäär teenuste hankelepingu puhul 40 000 eurot.
lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud
-is sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Riigihanke eeldatava maksumuse määrab hanke korraldaja. Käesoleval juhul oli vastustaja poolt määratud hanke eeldatav maksumus alla riigihanke piirmäära. Asjaolu, et esitatud pakkumused ületasid hanke eeldatavat piirmäära, ei ole aluseks hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti tuleb rõhutada, et kuivõrd pakkumuste maksumused ületasid vastustaja poolt määratud hanke eeldatavat maksumust, siis otsustas vastustaja sõlmida hanke objektiks oleva teenuse osutamise lepingu kaheks, mitte kolmeks, aastaks. Kaheks aastaks sõlmitud lepingu maksumus ei ületa ka 40 000 eurot. Juhul, kui aga kaebaja leidis, et vastustaja on eksinud hanke piirmäära määramisel, oleks kaebaja võinud vastava vastustaja otsuse vaidlustada, mida aga ei tehtud. Veelgi enam, ka kaebaja ise osales vastustaja poolt korraldatud hankes. Vastava käitumisega aktsepteeris järelikult ka kaebaja, et antud juhul ei ole riigihanke korraldamise kohustust. Samuti on asjakohatu kaebaja viide
§-le 19. Käesoleval juhul kuulub kohaldamisele
lg 1, mille kohaselt antud juhul ei olnud vastustaja kohustatud hankemenetlust korraldama
-is sätestatud korras.
kuulub aga kohaldamisele olukorras, kus hankelepingu eeldatava maksumuse kohaselt tuleks hange korraldada, kuid
näeb vastaval juhul ette
lisa 2 osas B nimetatud teenuste puhul võimaluse viia läbi hange lihtsustatud korras. Seega ei olnud tulenevalt
lg-st 1 kohustust viia läbi hange vastavalt
-ile ning seetõttu ka
§-d 31 ja 46 kohaldamisele ei kuulu. Samas kui antud juhul oleksid vastavad sätted kuulunud kohaldamisele, oleks kaebaja pidanud vaidlustama vastavad hanke aluseks olevad dokumendid
Käesoleval juhul ei ole aga kaebaja vaidlustanud hanke alusdokumente ning hanke lõppotsust ei võimalik vastaval motiivil vaidlustada. Asjakohatu on kaebaja väide ka hankemenetluse väidetavast läbipaistmatusest. Kolmas isik esitas oma pakkumuse elektrooniliselt 30.06.2008 kell 10:31 ning objektiivselt on kontrollitav kolmanda isiku poolt esitatud pakkumise sisu ja aeg ning mistahes hindade muutmist ei ole toimunud ja kaebaja vastavad spekulatsioonid on pahatahtlikud. Kaebajal on võimalik tutvuda hanke läbiviimist puudutavate dokumentidega ning veenduda, et hange viidi läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt sõltumata sellest, kas kaebaja viibis füüsiliselt pakkumiste avamise juures või mitte. Lähtudes eeltoodust on kolmas isik seisukohal, et korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning korraldus on õiguspärane haldusakt. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ning kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja nõuda. 4 Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks alus puudub. Kohtu motiivid on alljärgnevad. Kaebuse esitaja kaebeõigus Vastustaja ja kaasatud kolmas isik on seisukohal, et kaebus tuleks jätta rahuldamata üksnes seetõttu, et kaevatud haldusakt ei saanud rikkuda kaebuse esitaja õigusi, kuna kaebajal puudus pakkumuse esitamise ajal, parima pakkumuse väljaselgitamise ajal ja ka hankelepingu sõlmimise ajal teenuse osutamiseks vajalik jäätmeluba. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitajale väljastati jäätmeluba esmakordselt 25.07.2008, so alles pärast hankelepingu sõlmimist parimaks tunnistatud pakkujaga. See aga ei tähenda, et kaebajal oleks puudunud igasugune võimalus hankelepingu sõlmimiseks juhul, kui tema oleks osutunud parimaks pakkujaks. Nii nähtub asja materjalidest, et pakkumuste avamise ja parima pakkuja väljaselgitamise 30.06.2008 koosoleku protokolli (tl 102) kohaselt vastasid kõigi pakkujate (sh kaebuse esitaja) pakkumuses esitatud dokumendid hankedokumentides nõutud loetelule ning puudub igasugune viide selle kohta, et keegi pakkujatest oleks kvalifitseerimata jäetud. Riigihanke aruandest (tl 99-101) aga nähtub üheselt, et kaebuse esitaja vastas
-is ja hankija poolt kehtestatud nõuetele ning pakkumus vastas
-is ja hankedokumentides sätestatud nõuetele. Ei hankija poolt kehtestatud PKD-st ega
-i regulatsioonist (§-d 38 ja 39 ning § 41 lg 3) ei tulene, et tegevusloa puudumine oleks automaatne alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks. See on hankija diskretsiooniotsus ning käesoleval juhul nähtub dokumentaalsetest tõenditest üheselt, et hankija oli aktsepteerinud kehtiva jäätmeloa puudumist, kuid jäätmeloa saamiseks taotluse esitamist, piisavana pakkuja kvalifitseerimiseks. PKD p 5.2 kohaselt pidi pakkumus olema jõus 90 päeva, mis tähendab, et enne hankelepingu sõlmimist oli hankijal aega ära oodata jäätmeloa taotluse lahendamise lõppresultaat. Järelikult ei saanud asjaolu, et kaebajal puudus kehtiv jäätmeluba, igal juhul tuua kaasa tema kvalifitseerimata jätmise hankemenetluses isegi juhul, kui tegemist oleks olnud läbiviidud riigihankega, mis ületab riigihanke piirmäärasid. Alusetud on kolmanda isiku viited ka sellele, nagu takistanuks kaebaja kvalifitseerimist tema eelnev kogenematus vastavas valdkonnas tegutsemisel. Esiteks ei kehtestanud PKD mingeid erilisi nõudeid isiku eelnevale kogemusele tema kvalifitseerimiseks ning teiseks sätestab ka
lg 5, et hankija ei või jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud
Seega võib kaevatud haldusakt rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku argumentidega ka selle kohta, nagu puuduks kaebajal Harku Vallavalitsuse 08.07.2008 korralduse nr 941 vaidlustamiseks õigus lisaks seetõttu, et isik ei ole hanke alusdokumente vaidlustanud
Kaebaja on vaidlustanud kaevatud korralduse põhjusel, et hange ületas riigihanke piirmäära ja seetõttu oleks tulnud läbi viia avalik hange. Samuti on kaebaja vaidlustanud asjaolu, et hange ei olnud läbipaistev ja kontrollitav ning teadnuks kaebaja ette, et hankeleping sõlmitakse vaid kaheks aastaks, oleks tema pakkumus olnud madalam. Vaadates PKD regulatsiooni, ei saanud kaebaja ette näha ei seda, et kõigi pakkujate pakkumus ületab hanke piirmäära ega 5 ka seda, et hankeleping sõlmitakse 2-aasta peale, mistõttu puudus tal vajadus PKD-d vaidlustada. Seetõttu on kohtu arvates käesoleval juhul lubatav vaidlustada 08.07.2008 korraldust ka läbi hankeliigi vaidlustamise argumendi. Eelneva valguses tuleb kohtul järgnevalt anda hinnang Harku Vallavalitsuse 08.07.2008 korralduse nr 941 õiguspärasusele sisuliselt. Harku Vallavalitsuse 08.07.2008 korralduse nr 941 sisuline õiguspärasus
lg 1 p 2 kohaselt on riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär
tähenduses 2008. aastal ja hiljem alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 40 000 eurot. Vastavalt
lg-le 1 ei ole
lg-s 1 nimetatud hankija kohustatud
-is sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul lähtub hankija hankelepingu sõlmimisel üksnes seaduse 1. ptk-s sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja § 37 lg-s 2 sätestatud nõudest esitada riigihanke aruanne. § 20 lg-te 2 ja 6 järgi peab riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuma hankemenetluse või ideekonkursi alustamise või ehitustööde kontsessiooni teate registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Asjas puudub vaidlus selles, et hankija eksis hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel. Leping oli PKD-s sätestatud 3-aastase tähtajaga ning parima pakkuja pakkumus ületas hanke piirmäära ca 200 000 krooniga. Kohtu arvates ei ole aga nimetatud eksimus selline, et saaks järeldada, nagu soovinuks Harku vald eirata riigihanke teostamiseks kehtestatud korda. Vastustaja on kohtule veenvalt selgitanud, et sarnaste teenuste ostmiseks vabariigis kogemus praktiliselt puudus ning raske oli prognoosida lepingu eeldatavat maksumust. Nii ei olnud võimalik tuvastada teenuse keskmisele turuhinnale vastavat hinnataset. Harku vald konsulteeris eelnevalt Saku vallaga, kus sarnane hange olevat läbi viidud ja selliselt hind umbes paika pandi. Arvestades ka seda, et ühe aasta peale moodustab Harku valla eksimus ca 70 000 krooni, siis ei ole tegemist sedavõrd suure eksimusega, mille põhjalt saaks teha järelduse Harku valla kuritarvituse kohta.
lg 1 p 1 ja PKD p 10.2.1 kohaselt võib hankija teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. Asjas puudub vaidlus selles, et kõigi pakkumuste maksumused ületasid hankelepingu eeldatavat maksumust. Seega oleks hankijal olnud õigus, mitte kohustus, kõik pakkumused tagasi lükata. Sellegi küsimuse lahendamise on seadusandja jätnud hankija diskretsiooniotsuseks ning käesoleval juhul on kohus seisukohal, et esines kaalukas avalik huvi pakkumusi mitte tagasi lükata, vaid lühendada hankelepingu tähtaega ja valida välja parim pakkumus. Jäätmejaama rajamisse oli vald investeerinud üle 3 miljoni krooni ning jäätmejaam pidi oma tegevust alustama 15.08.2008. Sellise arvestusega oli valla poolt lõpetatud leping seni teenust osutanud jäätmepunktiga ning ka projekti rahastajale oli lubatud jaam avada tähtaegselt. Jäätmete vähendamine ja taaskasutusse suunamine uue jäätmejaama avamisega pidi parendama oluliselt seni eksisteerinud olukorda jäätmete kogumisel vallas. Seega omas jäätmejaama tegevuse alustamine olulist mõju valla 6 elanikkonna tervisele ja valla keskkonnale ning vald ei saanud enam jaama avamisega viivitada, et viia läbi uus hankemenetlus. Kohus rõhutab veelkord, et
§-st 49 ei tulene hankijale kohustust kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks juhul, kui kõigi pakkumuste maksumus ületab riigihanke piirmäära. Järelikult on seadusandja näinud siin siiski ette võimaluse hankelepingu sõlmimiseks. Nn lihtsustatud hankemenetlus viiakse läbi tunduvalt vormivabamalt kui avatud menetlus, mistõttu hankija otsust, lahendada tekkinud olukord hankelepingu tähtaja lühendamisega, ei saa pidada õigusvastaseks. Kaheaastase hankelepingu kogumaksumus jäi alla riigihanke piirmäära ning seejuures on oluline rõhutada, et kõiki pakkujaid koheldi võrdselt. Vastustaja poolt kohtule esitatud pakkumustest nähtub, et kõik pakkujad esitasid oma pakkumuses teenuse maksumuse nii ühe aasta kui ka kolme aasta peale. Tähtsust omab siinkohal, et kõigil pakkujatel, sh kaebuse esitajal, moodustas 3-aastase lepingu kogumaksumuse aastase lepingu maksumuse korrutis kolmega. Seega on täiesti asjakohatud kaebaja väited sellest, et teadnuks ta ette lepingu sõlmimist kaheks aastaks, oleks tema hinnakujundus olnud midagi sootuks muud. Kaebaja pakkumusest nähtuvalt jäi tema pakkumus nii teenuse osutamisel üheks aastaks kui ka kolmeks aastaks maksumuselt samaks. Viimane tähendab, et lepingu sõlmimisel kaheks aastaks tulnuks kaebaja pakkumus ühe aasta peale korrutada lihtsalt kahega ja nii ka vastustaja toimis kõigi pakkujate puhul, selgitamaks välja parimat pakkumust kaheaastase lepingu sõlmimiseks. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja menetlust läbi viies rikkunud
§-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Parimaks pakkujaks tunnistatud AS Ragn-Sells pakkumus jõudis hankijani elektrooniliselt kõige esimesena ning on võimalik kontrollida, et kolmanda isiku elektrooniliselt esitatud pakkumus on seesama pakkumus, mis võeti hiljem hindamisel arvesse. Nii on kaebuse esitaja kahtlustused kolmanda isiku eelistamises hankija poolt täiesti alusetud. Menetluskulude jagamine HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. § 92 lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kolmas isik on kohtule esitanud taotluse (tl 105-109) menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt summas 14 189,50 krooni. Menetluskulu kandmine on toimikusse esitatud tõenditega tõendatud. Kohus leiab, et kantud õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud HKMS § 93 lg 5 tähenduses. Seega tuleb kaebuse esitajalt mõista kolmanda isiku kasuks välja menetluskuluna kantud õigusabikulu summas 14 189,50 krooni. Maret Altnurme Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.