ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt käesoleval aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 300 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatis 3 630 krooni kuus. Kohtuistungile hageja ei ilmunud. Vastuses hagile ja kohtuistungil kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et
lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuna elatise miinimummäär moodustab käesoleval aastal 2 175 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Seega lasub hagejal kohustus tõendada kulutusi, mis ületavad kehtestatud alamäära. Hageja kohtule kirjalikke tõendeid, mis kinnitaksid, et lapsele ühes kuus tehtavad kulutused moodustavad kokku 4100 krooni, esitanud ei ole. Poolte varalisest seisundist ning lapse vajadusest lähtuvalt leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 2175 krooni väljamõistmise.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.