Obsah (8)

§ 4§ 10§ 8§ 43§ 34§ 39§ 44§ 31

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2225 Haldusasi LSV Ehitus OÜ kaebus

) §-dele 7, 9 ja 43. Tallinna Keskkonnaameti 20.02.2007 kirjas nr 6.1-4.2/77 on märgitud, et Tallinna Keskkonnaamet soovib rajada Saagi tn 6a kinnistut hõlmavale alale kohalikul tasandil kaitstava pargi (

§ 4– kaitstavad loodusobjektid).

1. Tallinna Linnavolikogu võttis 24.03.2005 vastu otsuse nr 67 „Teemaplaneeringu “Tallinna Rohealad“ algatamine“, mille lähteülesanne kinnitati 11.07.2005 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1400-k. Lähteülesande punkti 4.7 kohaselt tehakse rohealade teemaplaneeringus ettepanekud väärtuslike rohealade ja looduse üksikobjektide kaitse alla võtmiseks ning üldiste kasutustingimuste seadmiseks, et tagada nende säilimine.
2. Kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekud maa-ala osas, mis hõlmavad Saagi 6a kinnistut, tegid Vana-Pääsküla I naabrivalvesektor 17.10.2004 ja Nõmme Tee Selts 25.05.2005 ning neid ettepanekuid menetletakse rohealade teemaplaneeringu koostamise käigus
3. Tallinna Keskkonnaameti 20.02.2007 kirja nr 6.1-4.2/77 kohaselt on teemaplaneeringu koostaja ja korraldaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet, keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ning arutelud, esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Harjumaa Keskkonnateenitusele). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
4. 01.11.2007 saabus Tallinna Halduskohtule LSV Ehitus OÜ kaebus Tallinnas Saagi 6a asuva kinnistu vastavalt

§-dele 7, 9 ja 43 kohaliku kaitse alla võtmise otsustamiseks kohustamiseks. Kaebaja leiab, et Tallinna Keskkonnaamet on viivitanud Saagi 6a looduskaitse alla võtmise otsuse väljakuulutamisel.

1. Kinnistu ostmisel lähtus kaebuse esitaja kehtivast Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-st 7, mille kohaselt on võimalik nimetatud kinnistut hoonestada II ehituspiirkonna reeglite kohaselt. Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 7 punkti 2 kohaselt on II ehituspiirkonna korterelamukruntide koormusindeks
2. Kinnistu suurus on 17 006 m2, s.t esialgsete arvutuste kohaselt pidi kinnistule olema võimalik ehitada umbes 28,5 korterit.
3. Kaebuse esitaja väitel algatati 22.11.2006 kinnistul detailplaneering nelja kahekorruselise korterelamu rajamiseks (kokku 12 korterit) ning ehitusõiguse määramiseks. 26.04.2007 keeldus Tallinna Linnaplaneerimise Amet aga taotluse menetlusse võtmisest, sest Nõmme Linnaosa Valitsus ja Tallinna Keskkonnaamet esitasid selle kohta eitavad seisukohad. Keeldumist põhjendati piirkonda tuleva kohaliku omavalitsuse tasemel kaitstava loodukaitsealaga, millest tulenevatest piirangutest lähtuvalt ei ole kinnistut võimalik kasutada soovitud eesmärgil.
4. LSV Ehitus OÜ on peale detailplaneeringu algatamise menetlusse võtmisest keeldumist teinud korduvalt järelepärimisi Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja Tallinna Keskkonnaametile. Kaebaja pakkus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile võimalust vähendada täiendavalt ehitusõigust (nelja maja asemele kahe maja püstitamine). Vastuseks selgitati kaebajale, et otsus on kategooriline ja krundile tuleb looduskaitseala. Eeltoodust tulenevalt eeldab kaebaja, et Tallinna Linnavalitsus kehtestab antud piirkonnas looduskaitseala. 2
5. Kaebaja märgib, et looduskaitsealadel kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud ning õigused. Kuna linnavalitsus on võtnud seisukoha, et nimetatud krundile tuleb looduskaitseala, saab piirangud lugeda juba kehtestatuks. Kuna aga vastavasisulist otsust ei ole vormistatud, ei ole omanikule tekkinud ka

-s sätestatud õigusi. Korduvatest järelepärimistest hoolimata ei ole kaebaja saanud selgust, millal alustatakse looduskaitseala moodustamise menetlusega. 11. Kaebajal on õiguspärane ootus, et kohalik omavalitsus täidab endapoolseid kohustusi. Vastavalt

§ 10punktile 7 võetakse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt kaitse alla planeerimisseaduse (edaspidi Plan

S) kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kummagi seadusakti ettevalmistamisega ei ole alustatud. Selline kohaliku omavalitsuse tegevusetus tekitab kaebajale majanduslikku kahju, kuna tahtlikult viivitatakse otsuse algatamisega. Kaebaja leiab, et selline viivitamine on õigusvastane, kuna ilma krundi looduskaitse alla võtmise otsuseta ei ole LSV Ehitus OÜ-l võimalik otsust vaidlustada, taotleda asendusmaad, kompensatsiooni jne.

1. Kaebaja selgitab lisaks, et kaebuse esitamise hetkel oli keeldumisest möödunud üle 180 päeva. Vastustajal on seega olnud mõistlik tähtaeg otsuste tegemiseks. Kaebaja leiab, et selline viivitamine on vastuolus põhiseaduse § 13 lõikega 2, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Täiendavalt sätestavad haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lõiked 2 ja 4, et haldusmenetlus viiakse läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning ilma viivituseta. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kohustada vastustajat välja andma haldusakt, millega võetakse kinnistu Saagi 6a kohaliku kaitse alla. VASTUSTAJA TALLINNA LINNAVALITSUSE SEISUKOHT
2. Vastustaja leiab, et kaebus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Linnavalitsus selgitab kõigepealt, et kaebaja väide, mille kohaselt 22.11.2006 algatati kinnistu aadressil Saagi 6a detailplaneering, on vale ja vastuolus kaebaja enda poolt kaebusele lisatud dokumentidega. Kaebuse lisaks oleva Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.04.2006 kirja nr 138-4 kohaselt Saagi tn 6a kinnistu detailplaneerimise taotlust, mis esitati 22.11.2006, menetlusse ei võetud ning vastustajale teadaolevalt ei ole nimetatud krundi kohta detailplaneeringu algatamise otsust tehtud.
3. Teiseks leiab Tallinna Linnavalitsus, et Nõmme linnaosa ehitusmäärusele kui kinnistu kasutamise õigusliku aluse loomise sätetele viitamine ei ole kooskõlas kehtiva planeerimisseadusega, sest ehitusmäärus ei ole õigusaktiks, mis annab maa-alale või kinnistule sihtotstarbe ja ehitusõiguse. Ehitusõiguse saamiseks tuleb läbi viia planeerimismenetlus kui kõikide võimalikke puudutatud isikute ja üldsuse arvamust kaalutlev avalik menetlus. Sellisele asjaolude ja õigusaktide tõlgendusele on jõudnud ka Riigikohus 03.12.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-06, mille kohaselt näeb planeerimisseadus ette planeerimismenetluse ja ehitusmääruses sätestatu saab luua ainult planeerimismenetluse algatamiseks tinglikud lähtealused. Järelikult ei saanud kaebajal kinnistut omandades olla õiguslikku ootust kinnistu sihtotstarbe (mis kinnistusregistri andmete kohaselt on sihtotstarbeta maa) muutmiseks vastavalt Nõmme linnaosa ehitusmääruses sätestatud sihtotstarbele. 15.

§ 10

lõike 7 kohaselt võetakse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Nimetatud õiguslikku regulatsiooni on kaebaja oma kaebuses ka ise tsiteerinud. Sellega vastuolus on aga kaebaja väide, mille kohaselt Tallinna Keskkonnaamet on viivitanud Saagi 6a kinnistu looduskaitse alla võtmise otsuse väljakuulutamisega, sest nimetatud otsuse väljakuulutamine on

kohaselt kas volikogu või detailplaneeringu kehtestaja (olenevalt asjaoludest kas linnavalitsus või volikogu), mitte aga Tallinna Keskkonnaameti, pädevuses. 3 16. Linnavalitsus märgib, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei ole käesolevaks ajaks alustatud mitte kummagi seadusakti ettevalmistamisega, ei vasta tegelikkusele.

§ 10

lõike 7 kohaselt võetakse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Tallinna Linnavolikogu võttis 24.03.2005 vastu otsuse nr 67 „Teemaplaneeringu “Tallinna Rohealad“ algatamine“, mille lähteülesanne kinnitati 11.07.2005 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1400k. Lähteülesande punkti 4.7 kohaselt tehakse rohealade teemaplaneeringus ettepanekud väärtuslike rohealade ja looduse üksikobjektide kaitse alla võtmiseks ning üldiste kasutustingimuste seadmiseks, et tagada nende säilimine. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 8 lõike 2 punkti 2 kohaselt on teemaplaneeringu näol tegemist üldplaneeringuga, järelikult saab algatatud rohealade teemaplaneeringu raames

§ 10

lõike 7 kohaselt lahendada Saagi 6a kohaliku kaitse alla võtmise küsimuse osaliselt või lõplikult. 17. Omandikitsendused sätestab põhiseaduse § 32 kohaselt seadus. Järelikult saavad maa-ala kasutamise piirangud tulla otse seadusest või selle alusel vastuvõetud haldusaktidest, mitte aga haldusorgani seisukohtadest. Seetõttu ei ole kohane kaebaja arvamus, et kuna linnavalitsus on avaldanud seisukoha nimetatud krundile looduskaitseala moodustamise osas, siis sellisel juhul on tegelikult juba kehtestatud piirangud. Lisaks sätestab põhiseaduse § 32 omandi kasutamise piirangu, mille kohaselt ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. Sihtotstarbeta krundi kasutamise õiguslikud alused, milles arvestatakse ka üldisi huve, saab kindlaks määrata kohases avalikus menetluses – antud juhul kas planeerimismenetluses või siis kohaliku kaitse alla võtmise erimenetluses vastavalt looduskaitseseadusele. Arvestades, et hetkel on koostamisel Tallinna rohealade teemaplaneering, siis tulenevalt selle lähteülesandest, ei olnud 2005 aastal ega ole ka käesoleval ajal otstarbekas alustada looduskaitseseaduses sätestatud erimenetlust. Selline mitme vastandliku menetluse välistamine on käesoleval ajal expressis verbis sätestatud

§ 8

lõikes 6, mille kohaselt kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekud, mis hõlmavad Saagi 6a kinnistut, on tehtud Vana-Pääsküla I naabrivalvesektori poolt 17.10.2004 ja Nõmme Tee Seltsi poolt 25.05.2005 ning neid ettepanekuid menetletakse rohealade teemaplaneeringu koostamise käigus.

1. Linnavalitsusele on arusaamatu kaebuse esitaja väide, et kohaliku kaitse alla võtmise otsuse tegemisega viivitamine on õigusvastane, kuna ilma krundi looduskaitse alla võtmise otsuseta pole kaebajal võimalik oma õiguseid kaitsta. Esiteks on kohaliku kaitse alla võtmise menetlus kui avalik menetlus pikaajaline protsess ning kaitse alla võtmise küsimus on lahendamisel koostatava rohealade teemaplaneeringu raames. Samuti on arusaamatud kaebaja väited asendusmaa ja kompensatsiooni kohta, kuna looduskaitseseadus ei sätesta kohaliku kaitse alla võtmise korral ei asendusmaa andmist ega kompensatsiooni määramist. 4 VASTUSTAJA TALLINNA LINNAVOLIKOGU SEISUKOHT
2. Tallinna Linnavolikogu ei pea kaebust õigeks ning palub jätta selle rahuldamata. Esiteks leiab Tallinna Linnavolikogu, et vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 6 lõikele 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVS § 6 lõike 3 järgi tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja ei ole pöördunud taotlusega Saagi 6a kaitse alla võtmise otsustamiseks Tallinna Linnavalitsuse ametite poole ega ka Tallinna Linnavolikogu poole. Seega leiab vastustaja, et kaebajal puudub halduskohtule kaebuse esitamise õigus RVS § 6 lõike 3 järgi.
3. Teiseks märgib Tallinna Linnavolikogu, et

§ 43

kohaselt on looduskaitse eesmärgiks kohaliku omavalitsuse tasandil piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Vastavalt

§ 8

lõikele 1 on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks nimetatud ettepaneku teinud. Vastustaja rõhutab, et looduskaitseseadus annab küll kaitse alla võtmise ettepaneku tegemise õiguse, kuid ei anna üksikisikule subjektiivset õigust kaitse alla võtmist nõuda ega sätesta selle oletava õiguse rikkumise kaitset. Juhul kui kaebaja eesmärgiks on Saagi 6a kinnistu looduse eripära kaitsmine ja säilitamine, saab ta seda kinnistu omanikuna teha ilma vastava kohaliku kaitse alla võtmise haldusaktita, hoidudes võimalikust arendus- ja ehitustegevusest ning tehes toiminguid, mis on suunatud olemasoleva loodusliku olukorra säilitamisele ja kaitsmisele.

1. Volikogu leiab ka, et Saagi 6a kohaliku kaitse alla võtmiseks puudub kaebuse esitajal subjektiivne õigus ja põhjendatud huvi. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja on soovinud koostada maa-alale detailplaneeringut nelja kahekorruselise korterelamu rajamiseks, mitte aga kaitsta piirkonna loodust. Ka kaebuses viidatud 180 päeva tagasi toimunud keeldumine ei ole seotud mitte kohaliku kaitse alla võtmise menetlusega, nagu kaebusest võib ekslikult aru saada, vaid planeeringu algatamise taotluse tagasilükkamisega. Detailplaneeringu algatamise ja kaitse alla võtmise otsustamine on erinevad menetlused, mis põhinevad erinevatel õiguslikel alustel ning annavad isikutele erinevaid subjektiivseid õigusi, seetõttu jääb vastustajale ka arusaamatuks kaebaja poolt esitatud nõue.
2. Volikogu selgitab, et kaebuse lisaks oleva Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.04.2007 kirja nr 138-4 kohaselt ei võetud Saagi 6a kinnistu omanike 22.11.2006 esitatud detailplaneeringu taotlust menetlusse ja vastustajale teadaolevalt ei ole nimetatud krundi kohta käesolevaks ajaks detailplaneeringu algatamise otsust tehtud. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringu algatamise taotluse menetlusse võtmata jätmise otsust. Vastustaja peab oluliseks märkida, et kaebaja detailplaneeringu algatamise taotluses olev planeerimissoov on piiratud mitmete juba käesoleval ajal kehtivate õiguslike piirangutega.

§ 34

kohaselt kaitstakse looduskaitseseaduse alusel ka veekogude randu ja kaldaid ning selle eesmärgiks on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

§ 39

kohaselt on selleks ettenähtud veekaitsevööndid, mille ulatus ja kitsendused sätestatakse veeseaduses. Saagi 6a kinnistu asub Nõmme linnaosas vahetult Pääsküla jõe kaldal, kinnistut läbib põhja-lõuna suunaliselt endise raudtee tamm ning tammiga paralleelselt kinnistust põhjas asuvatest allikatest lähtuvad kraavid. Kinnistu pindala on 17 006 m2, ehitustegevust kinnistul piiravad aga lõunast Pääsküla jõe ehituskeeluvöönd, idast kinnistu Saagi 8 idaküljel asuvatest allikatest lähtuv 5 kraav ning väärtuslik haljastus. Lisaks piiravad Saagi 6a ehitustegevust Tallinna üldplaneering, mille kohaselt nimetatud maa-ala kuulub väikeelamute piirkonda ja ka Nõmme linnaosa ehitusmäärus, mille kohaselt on tegemist II ehituspiirkonnaga, mis on määratletud põhiliselt eramute alana. Looduskaitseseadusest ja linna õigusaktidest tulenevalt ei saa eeldatav hoonestuse ala võrduda kinnistu suurusega 17 006 m

2. Volikogu juhib tähelepanu ka sellele, et Saagi 6a on Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korraldusega nr 2070-k tagastatud Eesti Punasele Ristile kui õigusvastaselt võõrandatud maa. Antud korralduse punkti 1.3 kohaselt on maa tagastatud sihtotstarbeta maana. Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 kinnitatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused“ kohaselt tähendab sihtotstarbeta maa maad, millele ei osata või millele ei ole otstarbekas sihtotstarvet määrata. Korralduse punkti 5.3 kohaselt on maa taotlejal kohustus järgida ranna ja kalda kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Kuna ranna ja kalda kaitse seadusest tulenevad nõuded on käesoleval ajal kehtestatud looduskaitseseaduses, tuleb viidatud nõuet kohaldada vastavalt muutunud õiguslikule olukorrale. Seega tuleb nimetatud piiranguid arvestada ka praegusel kinnistu omanikul ning tal ei ole olnud õiguspärast ootust kasutada kinnistut enda poolt soovitud eesmärgil seaduslikke piiranguid ja avalikke huve arvestamata.
3. Kaebuse esitaja ei ole rahul kinnistule faktiliselt osaks saanud omandikitsendustega. Kaebusest ei nähtu aga, milliseid faktilisi omandikitsendusi kaebaja silmas peab. Ehitamisega seotud õiguslikke piiranguid vastustaja juba käsitles. Kui kaebaja peab piirangutena silmas Tallinna Keskkonnaameti seisukohta, mille kohaselt on otstarbekas ala kohaliku kaitse alla võtta, siis juhib vastustaja tähelepanu sellele, et seisukoha puhul on tegemist HMS §-s 16 sätestatud haldusorgani arvamusega, mis ei ole käsitletav haldusakti ega toiminguna ning ei ole seetõttu halduskohtulikult vaidlustatav. Seetõttu ei saa ka ühegi kohtule esitatud dokumendi näol olla tegemist Saagi 6a kinnistule seatud faktiliste omandikitsendustega.
4. Vastustaja lisab, et

§ 44

lõike 1 kohaselt rakendatakse kohaliku kaitse alla võetud maa-alal

§-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada.

§ 31

lõike 2 punkti 8 kohaselt kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine. Seega on vale eeldada, et kohaliku kaitse alla võtmine välistab igasuguse ehitustegevuse ja annab õiguse kompensatsiooni nõudmiseks. Lisaks on nii kaitse alla võtmise kui ka planeeringu menetlused avalikud, mille käigus kaalutakse erinevaid huve ja asjaolusid, s.h võimaliku ehitamise õigust ja ulatust, seega on tegemist aeganõudvate haldusmenetlustega, mille suhtes ei kehti üldine menetluse tähtaeg 30 päeva. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et teemaplaneeringu raames menetletakse roheala, mille hulka ka vaidlusalune kinnistu kuulub, kaitse alla võtmise ettepanekut. Samas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja ei ole Tallinna Halduskohtusse 01.11.2007 kaebuse esitamisele eelnevalt esitanud Tallinna linnavõimule

§ 8

lõike 1 kohast ettepanekut Saagi tn 6a asuva kinnistu kaitse alla võtmiseks ega ka taotlust kohaliku kaitse alla võtmise otsustamiseks. Vaidlus puudub selleski, et kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.11.2007 detailplaneeringu algatamise taotluse menetlusse mittevõtmise otsust ning et krunt on sihtotstarbelt sihtotstarbeta maa. 6

1. Käesolevas asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas kohalik omavalitsus peab kinnistu kohaliku kaitse alla võtmise otsustama eraldiseisvalt teemaplaneeringu menetlusest ja kas Tallinna linnavõim on käesoleval juhul rikkunud õigusvastaselt kaebuse esitaja õigusi sellega, et ei ole seniajani kehtestanud rohealade teemaplaneeringut ega võtnud vaidlusalust kinnistut teemaplaneeringu väliselt volikogu määrusega kohaliku kaitse alla.
2. Kohus ei nõustu vastustajatega selles, et kaebuse esitajal puudub nii subjektiivne õigus kui põhjendatud huvi talle kuuluva kinnistu kohaliku kaitse alla võtmise otsustamise taotlemiseks. Linnavolikogu on oma vastuses ise märkinud, et Tallinna Keskkonnaameti 20.02.2007 kirjas nr 6.14.2/77 väljendatud seisukoht on HMS §-s 16 sätestatud haldusorgani arvamus, mis ei ole käsitletav haldusakti ega toiminguna ning ei ole seetõttu halduskohtulikult vaidlustatav. Ometi takistab nimetatud seisukoht kaebuse esitaja kinnistule detailplaneeringu algatamist. Olukorra lahendamiseks on kaebuse esitaja otsustanud käesoleval juhul taotleda hoopis tema kinnistu looduskaitse alla võtmise otsustamist, et tekiks haldusakt, mida siis juba kohtus vaidlustada saaks. Lisaks on kaebuse esitaja maininud, et kui kinnistu võetakse looduskaiste alla, on tal ehk võimalused saada kompensatsiooni või asendusmaad. Igal juhul on kaebuse esitajal subjektiivne õigus sellele, et lõppeks praegu kestev määratlemata olukord, kus ta ühest küljest ei saa taotleda krundile ehitusõiguse määramist, teisalt ei saa ka vaielda vastu sellele, et kinnistu looduskaitse alla võetakse.
3. Samas ei ole asjas vaidlust selles, et kaebuse esitaja ei ole pöördunud käesoleva haldusasja esemeks oleva taotlusega – et otsustatakse talle kuuluva Saagi tn 6a kinnistu looduskaiste alla võtmise küsimus – enne kohtule kaebuse esitamist ühegi Tallinna linnavõimu asutuse poole (vähemasti ei ole haldusasja materjalides selle kohta ühtegi tõendit ja kaebuse esitaja vastustajate sellistele väidetele vastu vaielnud ei ole). Tallinna Linnavolikogu on õigesti viidanud sellele, et vastavalt RVS § 6 lõikele 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVS § 6 lõike 3 järgi tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lõike 2 kohaselt kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja ei ole pöördunud taotlusega Saagi 6a kaitse alla võtmise otsustamiseks Tallinna Linnavalitsuse ametite poole ega ka Tallinna Linnavolikogu poole. Seega nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebajal puudub halduskohtule kaebuse esitamise õigus RVS § 6 lõike 3 järgi ja kaebaja peaks oma õiguste kaitsmist alustama Saagi tn 6a kinnistu looduskaiste alla võtmise otsustamise taotluse esitamisega Tallinna Linnavolikogule.
4. Samuti on kaebuse esitajal võimalus taotleda Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt uuesti Saagi tn 6a kinnistu suhtes detailplaneeringu algatamist. Juhul, kui linnaplaneerimise amet sellest keeldub, on keeldumist kui haldustoimingut võimalik samuti 30 päeva jooksul keeldumise teatavakstegemisest halduskohtus vaidlustada.
5. Siiski tahab kohus juhtida vastustajate tähelepanu sellele, et ainuüksi väited, et loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlus on pikaajaline, kuna see on avalik ja selle käigus kaalutakse erinevaid huve ja asjaolusid, s.h võimaliku ehitamise õigust ja ulatust, ei õigusta teemaplaneeringu kehtestamisega õigustamatult viivitamist. HMS § 5 lõigete 2 ja 4 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning ilma viivituseta. Ehkki vastustajatel on õigus selles, et ostes sihtotstarbeta maa, ei saanud kaebuse esitajal tekkida õigustatud ootuste sellele, et ta saab ehitada maale korruselamuid, kuna esialgu ei võimalda seda maatüki sihtotstarvegi, on kaebuse esitajal siiski õigustatud ootus sellele, et haldusorgan teeks oma tööd võimalikult kiiresti ja efektiivselt ning ei 7 tekitaks isikutele menetluse venimisega õigusselgusetut olukorda. Juhul, kui kaebuse esitaja ei saa talle kuuluvale kinnistule ehitusõigust, on kahtlemata kaebuse esitaja huvides saada see teada võimalikult varakult, mitte aastatepikkuse menetluse järel. Eeltoodust tulenevalt on HMS § 5 lõigetega 2 ja 4 (ja ka HKMS § 3 lõikega 2) kooskõlas teemaplaneeringu kehtestamine esimesel võimalusel ilma, et menetlus mingiski etapis asjatult viibiks.
6. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kaebaja ei ole taotlenud kantud menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 8