3-08-1802/1

3-08-1802 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2008.a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1802 Haldusasi V. L. kaebus Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna konstaabli Erkki Aivola käitumise õiguslikkuse kindlakstegemiseks, ajutise liikluspiirangu põhjendatuse ja seadustega kooskõlas olemise kindlakstegemiseks ning väärteokaristuse tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus V. L. väärteokaristuse tühistamise nõude osas halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.
2. Ülejäänud osas tagastada kaebus V. L.le HKMS § 11 lõike 31 punkti 5 alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
3. Veiko Lõpp esitas 12.09.2008.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub teha kindlaks konstaabel Erkki Aivola käitumise õiguslikkus, kui ta mõõtis 27.04.2008.a Tallinna Kloogaranna tee
4. kilomeetril ilma ohutusvestita mootorsõidukite kiirust ja koostas väärteomenetluse protokolle ajutise liikluskorraldusvahendi alusel. Selgitada välja, kas ajutine kiirusepiirang 50 km/h antud teelõigul oli pühapäeva õhtul, kui teetöid ei teostatud, põhjendatud ja seadustega kooskõlas. Samuti kas politseiametnikul oli õigus peatada sõidukeid pooleks tunniks, kusjuures kannatama pidid ka süütud kaassõitjad ning kas D. S. määratud trahvisumma, mille omavahelise lepingu alusel pidi maksma V. L., oli määratud õiglaselt. Kui kohus leiab, et politseiametnikud rikkusid oma tegevusega Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, palub kaebaja tühistada antud ajal ja kohas konstaabel Aivola poolt määratud väärteomenetluse seadustikust tulenevad karistused.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Väärteomenetluse käigus tehtud otsuste vaidlustamiseks sätestab menetluskorra väärteomenetluse seadustik (VTMS). VTMS § 114 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale esitada kaebuse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kuivõrd vaidluse lahendamine väärteomenetluses kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamise nõude osas ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse D. S.le määratud väärteokaristuse tühistamise nõude osas HKMS § 11 lõike 4 alusel selle esitajale ning selgitab, et D. S. kui menetlusosaline võib esitada kaebuse Harju Maakohtule.
6. Kohus leiab, et V. L. kaebuse menetlusse võtmisest tuleb muus osas keelduda HKMS § 11 lõike 3¹ punkti 5 alusel. Vastavalt HKMS § 11 lõikele 31 punktile 5 tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus. Kaebuse on esitanud V. L., samas on kaebusest nähtuvalt ajutiste liiklusmärkide nõuded suunatud D. S.le, kes oli 27.04.2008.a. sõiduauto Audi Allroad, registrimärgiga xxx xxx juht. Ka politsei tegevus liiklusjärelevalve teostamisel on suunatud autojuhi tegevuse õiguspärasuse kontrollile. Asjaolu, et kaebuse esitaja on tema ja D. S. vahelise eraõigusliku lepingu alusel kohustatud pidama ülal D. S., sh tasuma tema väärteomenetluses karistusena määratud rahatrahvid, ei anna talle kaebeõigust D. S. asemel. Konstaabli tegevus mootorsõidukite kiiruse mõõtmisel 27.04.2008.a Tallinna Kloogaranna tee
7. kilomeetril ega väärteomenetluse protokollide koostamine, samuti ajutine kiirusepiirang ei ole käsitletavad toimingutena, mille peale saab iseenesest halduskohtusse kaevata, kuna need ei too iseseisvalt kaasa õiguslikke tagajärgi ega saa seetõttu rikkuda kaebaja õigusi või vabadusi.
8. Eeltoodut arvestades ei saa V. L. ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb HKMS § 11 lõike 31 punkti 5 alusel kaebajale tagastada. Indrek Paukštys kohtunik 2