3-08-776/18

3-08-776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Haldusasja number 3-08-776 Haldusasi U.T avaldus soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Avalduse esitaja U.T, Kaasatud isik Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet, esindaja Silvia Azojan Asja läbivaatamine Kohtuistungil
3. septembril
4. a. RESOLUTSIOON Tunnistada U.T soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud avalik-õigusliku suhte olemasolu Putkaste sovhoostehnikumi remonditöökojas käsielektrikeevitajana töötamisel ajavahemikul 04.11.1977 –-24.12.1984.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. I KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUE
5. U.T esitas 22.04.2008 Tallinna Halduskohtule avalduse avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks. Avaldaja soovib, et halduskohus tuvastaks soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti. Avalduse kohaselt töötas U.T ajavahemikul 25.07.1977-24.12.1984, kui kaebuse esitaja oli Putkaste sovhoosi remonditöökojas tööle vormistatud keevitaja-lukksepana, tegelikult käsielektrikeevitajana , kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. 1
6. Koos avaldusega on U.T esitanud Hiiu Maa-arhiivist saadud teatise, samuti on avalduse esitaja kirjeldanud oma tööd Putkaste sovhoosi remonditöökojas . Kogumis kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega soovib avalduse esitaja tõendada töötamist käsielektrikeevitajana tunnistajate R.R ja R.J ütlustega. 3.Avaldaja soovib tuvastada Putkaste sovhoosi remonditöökojas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl töötamist selleks, et taotleda soodustingimustel vanaduspensioni määramist. Käesoleval ajal on Tallinna Pensioniamet lugenud tõendatuks avaldaja töötamise soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel kutsealadel 6 aasta ja 9 kuu ulatuses, mis soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks on ebapiisav, sealjuures 25.07.1977-24.12.1984 Putkaste sovhoosi remonditöökojas töötamist ei ole soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva töötamisena arvesse võetud. II KAASATUD ISIKU SEISUKOHT 4.Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet on seisukohal, et sooduspensioni määramise seisukohalt on oluline välja selgitada, kas ja millisel perioodil U.T käsielektrikeevitajana töötas ning kas ta tegi keevitustöid terve tööpäeva ulatuses või tegi vajadusel ka lukksepa- või muid töid. Samuti on kaasatud isik seisukohal, et kuna riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt on avalduse esitajal õigus taotleda pensioniõigusliku staaži tõendamist kohtu korras, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ning asjas on esitatud dokument ( 25.07.1977.a. käskkiri nr 78-k), millelt nähtub, et U.T võeti 25.07.1977 tööle keevitaja-lukksepaks, ei saa avaldaja ja tunnistajate ütlustele tuginedes tõendada, et avaldaja alates 25.07.1977 töötas käsielektrikeevitajana. Küll aga võis avaldaja töötada käsielektrikeevitajana hiljem, kuna esitatud dokumentidest nähtub alates 02.11.1977 avaldajale tervistkahjustav VI kategooria keevitaja kvalifikatsiooni omistamine ning dokumentidest nähtub ka 24.12.1984 keevitaja ametikohalt vabastamine. Samuti märgib kaasatud isik, et lõpliku seisukoha soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva pensioniõigusliku staaži tuvastamises saab pensioniamet kujundada , olles kohtuistungil ära kuulanud avaldaja seletuse ja tunnistajate ütlused. III KOHTUISTUNG
7. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad R.R, kes avaldaja taotletaval ajavahemikul töötas Putkaste sovhoosi peainsenerina ja Putkaste sovhoosi remonditöökoja juhatajana töötanud R.J. 6.Tallinna Pensioniameti esindaja, olles kohtuistungil kuulanud ära avaldaja seletused ja tunnistajate ütlused ning tutvunud kõigi asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega avaldas, et pensioniametil ei ole vastuväiteid U.T soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži ehk siis käsielektrikeevitajana töötamise tõendatuks lugemisele alates 1977.a. novembrikuust ja selgitas, et koos avaldajal varasemalt sooduspensionile õigust andval tööl töötatud ajaga oleks sellisel juhul avaldajal soodustingimustel pensionile õigust andvat staaži ca 14 aastat. IV HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. HkMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Kohtusse pöördumise eesmärgist nähtuvalt on avaldaja sooviks tahe tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni ehk teisisõnu tuvastada soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud avalik-õigusliku suhte olemasolu . Nimelt soovib avalduse esitaja tuvastada fakti, et sõltumata tema töölevõtmise 2 käskkirjas märgitud kutseala nimetusest keevitaja-lukksepp tegi ta kogu tööpäeva ulatuses tööd vaid käsielektrikeevitajana , s.o. kutsealal, mis töö iseloomust tulenevalt kuulub sooduspensionile õigust andvate kutsealade hulka. Nimetatud fakti tuvastamisest tuleneb avalikõiguslik suhe – riigi kohustus maksta isikule soodustingimustel pensioni. Riigikohus on
9. oktoobri 2003.a määruses nr 3-2-1-104-03, samuti 18.10.2004.a määruses nr 3-2-4-2-04 asunud seisukohale, et riikliku vanaduspensioni saamiseks vajaliku juriidilise fakti tuvastamine, sealhulgas soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks subjektiivse õiguse olemasolu tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Riigikohus on 29.10.2003.a. eespoolnimetatud määruses leidnud: Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione riikliku pensionikindlustuse seadusega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas kuuluvad tulenevalt sama seaduse §-st 40 lahendamisele halduskohtus. Eelnimetatud seaduse § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse
10. jaanuari
11. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eeltoodust järeldab erikogu, et halduskohtu pädevusse kuulub ka soodustingimustel vanaduspensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise aluseks olevate faktide tuvastamine. 8.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ja kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Sama sätte kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka nendel töödel osalise tööajaga töötamise aega. Eesti Vabariigi Valitsuse
12. juuli
13. a. määrusega nr. 206 on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr.2 . Selle loetelu osa XX „Ühiskutsed“ kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus käsielektrikeevitajal. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on U.T töölevõtmise käskkirja kantud andmed keevitaja-lukksepana tööle võtmise kohta. Seega tuleb kohtul avalduse läbivaatamisel tuvastada, milline oli avaldaja töö iseloom taotluses märgitud ajavahemikul ehk teisisõnu- kas taotletaval ajavahemikul, mil U.T oli tööle vormistatud keevitaja-lukksepana , täitis ta töölevõtmise käskkirjas märgitud ühitatavatest kutsealadest tööülesandeid vaid ühel-keevitaja kutsealal, töötades käsielektrikeevitajana. 9.Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest Rahvusarhiivi Hiiu Maa-arhiivi 04.06.2008.a. teatisest nr 18-7-5.2/4267 ( tl 37-38) nähtuvalt on Putkaste sovhoosi 1977.a. direktori isikkoosseisu käskkirjade toimikus, 25.07.1977.a. direktori käskkirjas nr 78-k märgitud, et U.T võeti tööle Putkaste sovhoosi remonditöökotta keevitaja-lukksepaks alates 25.07.1977.a. Samast arhiiviteatisest nähtub, et Putkaste sovhoostehnikumi ( moodustati Putkaste sovhoosi baasil 01.09.1977) direktori 04.11.1977.a. käskkirjas „Remonditööliste kvalifikatsiooni omistamise kohta remonditöökoja töölistele, traktoristidele ja autojuhtidele“ on märgitud, et vastavalt kvalifikatsioonikomisjoni 02.11.1977 otsusele nr 1 käsin omistada remonditöökoja töölisele U.T-le tervistkahjustav VI kategooria keevitaja kvalifikatsioon. Rahvusarhiivi Hiiu Maa-arhiivi viidatud teatisest nähtuvalt on ajavahemiku 1977-1984.a. kollektiivlepingute lisades „Tervistkahjustavate kutsealade loetelu, millised annavad õiguse lisapuhkusele“ ja „Kutsealade loetelu eripiima saamiseks“ märgitud lisapuhkuse saajate 3 kutsealade loetelus sepad, keevitajad ( kinnises ruumis) – 12 tööpäeva lisapuhkust ja keevitajad lahtises ruumis – 6 tööpäeva lisapuhkust ning eripiima ( 0,5 liitrit päevas) saajate nimekirjas keevitajad, nii gaas- kui ka elekterkeevitajad. Lisaks nähtub arhiiviteatisest, et Putkaste Sovhoostehnikumi direktori 28.12.1984.a. käskkirjas nr 90-k on märgitud, et keevitaja U.T viidi omal soovil seoses jala vigastusega üle katlakütjaks alates 25.detsembrist 1984.a.
14. U.T kirjalikult esitatud selgituse ( tl 48-49) ja kohtuistungil antud seletuse kohaselt oma tööraamatut ta ei näinud ning ootamatu asjaoluna ilmnes pensioni taotlemiseks seoses tööraamatu kadumisega arhiividest dokumentide saamisel, et ta oli Putkaste sovhoosi remonditöökotta tööle vormistatud keevitaja-lukksepana. Oma avalduses palus ta end tööle võtta keevitajaks ning remonditöökojas täitis ta keevitaja tööülesandeid, ka sai ta soodustusi ( 24 päeva puhkus, eripiim, kõrgem tunnihinne) samuti nagu oli saanud eelnevates töökohtades käsielektrikeevitajana töötamisel. Avaldaja selgitusel oli ta remonditöökoja ainukeseks keevitajaks ning remonditöökojas töötas peale tema veel kaks lukkseppa , treial, autolukksepp ja tööriistalukksepp. Avaldaja kinnitusel ainukese keevitajana temale lukksepatööd teha ei antud. Põhiliselt tegeles ta keevitustööga põllumajanduslike masinate ja riistade remondil, ent keevitas ka autosid ( tugevdused, ümberehitused) ja traktoreid, samuti vahel statsionaarseid seadmeid. Lisaks tuli avaldaja selgituste kohaselt tal teha mitmesuguseid uuendusi ja kohapeal väljamõeldud konstruktsioone. Sealjuures keevitamist ei vajanud mitte ainult purunemised ja ebakvaliteetsed keevised, vaid avaldaja seletuse kohaselt tuli osa põllutööriistu üle keevitada ja tugevdada enne kasutamist, vältimaks nende lagunemist kohe peale kasutusse võtmist. Talvisel remondiperioodil oli avaldajal abiks keevitajaoskustega traktorist, sest üksinda ei oleks ta keevitustöid jõudnud ära teha. Lisaks on avaldaja selgitanud, et keevitamiseks oli alalis- ja vahelduvvooluagregaat, põllul või mujal keevitamiseks oli järelveetav keevitusagregaat ning on andnud ülevaate keevitamistööde teostamise kohtadest.
15. Tunnistaja R.R, kes avaldaja taotletaval ajavahemikul 1979-1985 töötas Putkaste sovhoosi peainsenerina on kohtuistungil (tl 74) seletanud, et oma ametikoha tõttu, s.o. peainsenerina puutus ta remonditöökoja tööga palju kokku, sealjuures remonditöökoja koosseisud kooskõlastati eelnevalt peainseneriga ning remonditöökoja juhataja allus vahetult peainsenerile. Tunnistaja kinnitusel oli töökojas üks käsielektrikeevitaja, kelleks oli U.T ja kes oli kõrge kategooriaga keevitaja. Lisaks selgitas tunnistaja, et töölevormistamisel oli U.T kutsealaks märgitud keevitaja-lukksepp seetõttu , et vältida olukordi, kus võib olla möödapääsmatu rakendada keevitajat mingi muu ülesande täitmiseks, ent sellest keeldutakse põhjendusel, et isik on tööle vormistatud keevitajana. Tunnistaja ütluste kohaselt oli majandis ka teine keevitaja, ent viimatinimetatu käis masinate juures põldudel. Tunnistaja kinnitas, et ta oli teadlik sellest, mis remonditöökojas toimus ja kes seal töötasid ning seletas, et keevitajal, arvestades tolleaegse tehnika kvaliteeti ja majandis olnud põllumajandusmasinate arvu, oli niivõrd palju tööd, et tema rakendamine teistel kutsealadel kõne alla ei tulnud, sest keevitajatest oli puudus. Ka kinnitas tunnistaja, et remonditöökoja juhatajaga töökorraldusest rääkides ei ole kunagi olnud arutusel keevitaja rakendamine teistel töödel selleks, et ta oleks kogu tööpäeva ulatuses piisavalt koormatud. Samuti seletas tunnistaja, et kuigi tööpäev kestis 8.00-17.00, toimus põllumajanduslik töö kauem ning masinate töökorras hoidmise tagamiseks oldi väljaspool eelnimetatud tööaega valves. Tunnistaja R.J töötas 1959- 1982 Putkaste sovhoosi remonditöökoja juhatajana ning U.T töötas tunnistaja alluvuses. Tunnistaja kinnitusel oli talvel, kui algas põllumajandusmasinate remont, töökojas töölisi rohkem – 5-6, sealhulgas üks keevitaja, kelleks oli U.T ning tunnistaja kinnitusel keevitajal tööd jätkus. Autosid oli majandis umbes 30, samapalju traktoreid, 4 kombaine oli
16. Ka farmiinsenerina töötades käis tunnistaja iga päev töökojas ning kinnitas, et U.T jätkas ainukese keevitajana töökojas ka pärast tunnistaja lahkumist teisele ametikohale. Lisaks seletas tunnistaja, et ta oli ametiühingukomitees ning teab kindlasti , et käsielektrikeevitajana oli U.T-l pikem puhkus ning keevitajal oli ka tunnihinne kõrgem, lisaks anti piima tervistkahjustava töö eest.
17. Kohus, olles ära kuulanud avaldaja seletused, tutvunud Rahvusarhiivi Hiiu Maa-arhiivi 04.06.2008.a. teatises nr 18-7-5.2/4267 märgitud dokumentides sisalduvate andmetega U.T töötamise kohta , kuulanud ära tunnistajate ütlused ja arvestades Tallinna Pensioniameti kui kaasatud huvitatud isiku seisukohtadega leiab eespooltoodut kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, et tõendatud on U.T-l soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud avalik-õigusliku suhte olemasolu Putkaste sovhoostehnikumi remonditöökojas käsielektrikeevitajana töötamisel ajavahemikul 04.11.1977 -24.12.1984.a. Sellise otsustuse tegemisel tugineb kohus esmalt Rahvusarhiivi Hiiu Maa-arhiivi 04.06.2008.a. teatises nr 18-7-5.2/4267 kajastatud Putkaste Sovhoostehnikumi direktori 28.12.1984.a. käskkirjas nr 90-k märgitule, mille kohaselt on keevitaja U.T üle viidud teisele tööle alates 25.detsembrist 1984.a. Eeltoodu kinnitab avaldaja seletusi ja tunnistajate ütlusi U.T töö iseloomu kohta. Nimelt seda, et sisuliselt töötas U.T käsielektrikeevitajana ja teda aktsepteeriti tema poolt pidevalt täidetavate tööülesannete tõttu keevitajana olenemata tema kutseala kohta tehtud kandest. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste tõelevastavuses osas, mis puudutab töö kaudu avaldaja kui remonditöökoja ainukese käsielektrikeevitaja teadmist. Mõlemad tunnistajad olid oma tööülesannete tõttu seotud remonditöökoja töökorraldusega, koosseisu komplekteerimisega ja tunnistaja R.J töö vahetu organiseerimisega. Tunnistajatel olid avaldajaga tööalased suhted ning kohtul puuduvad andmed tunnistajate isiklikust huvitatusest esitatud avalduse lahendamise tulemuste suhtes. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tunnistajate ütlusi usaldusväärseks. Avaldaja seletuste ja tunnistajate ütluste vahel ei ole vastuolusid. Lisaks tunnistajate antud ütlustele ja avaldaja seletustele Putkaste sovhoosi ( hilisema sovhoostehnikumi) masinapargi suuruse( millest tulenes remonditöökoja töö maht), remonditöökoja koosseisude ja avaldaja poolt tehtud töö kohta kinnitavad U.T töötamist tervistkahjustaval käsielektrikeevitaja kutsealal ka avaldaja seletus ja tunnistaja R.J ütlused U.Tle tervistkahjustava töö eest ettenähtud soodustuste -kõrgendatud tariif, lisapuhkus kohaldamist. Viimatimärgitut kinnitavad Hiiu Maa-arhiivist väljastatud U.T isiklikul kaardil ( tl 39) olevad andmed puhkuse kestvuse kohta. Samuti on kohtu hinnangul olulise tähendusega Putkaste sovhoostehnikumi ( moodustati Putkaste sovhoosi baasil 01.09.1977) direktori 04.11.1977.a. käskkiri, millega direktor käskis kvalifikatsioonikomisjoni 02.11.1977 otsusele nr 1 tuginevalt omistada remonditöökoja töölisele U.T-le tervistkahjustav VI kategooria keevitaja kvalifikatsioon. Kohus mõistab nimetatud käskkirja selliselt, arvestades sealjuures 25.07.1977.a. käskkirja nr 78-k, mille kohaselt võeti U.T tööle keevitaja-lukksepaks, et käsielektrikeevitajana VI kategooria omistamisega kaasnes muudatus tööle asumisel kindlaksmääratud töö laadis ja keerukusastmes, millist muudatust võib käsitleda teisele tööle üleviimisena. Seega eeltoodud põhjendustel loeb kohus tuvastatuks käsielektrikeevitajana töötamise alates 04.11.1977.a. Lea Kuuse kohtunik 5