← Eesti

3-08-494/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19.09.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-494 Haldusasi K.K kaebus Tallinna Tööstushariduskeskuse 21.04.2008 käskkirja nr 3-6/68 tühistamiseks ja Tallinna Tööstushariduskeskuse direktori kohustamiseks K.K taotluse uuesti läbivaatamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja K.K Tööstushariduskeskus. Resolutsioon Jätta K.K kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Edasikaebamise kord ja vastustaja Tallinna ASJAOLUD K.K esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Tööstushariduskeskuse Rummu osakonna aineõpetaja J.P 11.02.2008 toimingule, mis seisnes õppemoodulis „Raamatupidamise alused“ perioodi- ja aastahinde „3“ väljapanemises. Murru vangla kinnipeetav K.K taotles perioodi- ja aastahinde „3“ tühistamist ning hinde „3“ parandamist hindele „4“. Alternatiivse nõudena soovis kaebaja Tallinna Tööstushariduskeskuse kohustamist nimetatud paranduse sisseviimiseks. K.K pöördus vastavasisulise taotlusega ka Tallinna Tööstushariduskeskuse direktori poole. Kaebuse esitajal võimaldati sooritada töö „Raamatupidamise alused“ teistkordselt ning komisjon hindas sooritatud töö hindele „3“. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 13.05.2008 korduvatele käiguta jätmise määrustele esitas K.K kaebuse täpsustuse, milles kaebaja taotleb Tallinna Tööstushariduskeskuse 21.04.2008 käskkirja nr 3-6/68 tühistamist ning Tallinna Tööstushariduskeskuse direktori kohustamist K.K taotlus uuesti läbi vaadata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja leiab, et perioodi- ja aastahinde „3“ väljapanek õppemoodulis „Raamatupidamise alused“ on meelevaldne. K.K on seisukohal, et tema kirjalikku tööd hinnati ebaobjektiivselt hindele „rahuldav“, sest pandud hinne ei vasta tema teadmistele. Kaebaja on veendunud, et tema teadmised raamatupidamisest on väärt vähemalt hinnet „4“ ning see on ka kontrollitav. Kaebaja arvates ei ole J.P tema tööde hindamisel kinni pidanud hindamisjuhendist, mistõttu on põhjendatud kaebaja taotlus vastustaja kohustamiseks vaadata uuesti läbi tema taotlus hinde „3“ parandamiseks. Kaebuse kohaselt ei valda aineõppejõud J.P eesti keelt, mille tulemusena jäid paljud asjad kaebajale selgusetuks. K.K on seisukohal, et ta õppis venekeelses õpperühmas, kuigi sisseastumisavalduses märkis ta soovitud õppekeelena eesti keele. Kaebaja leiab, et hinne „3“ võtab temalt kutsekooli lõpetamise järgselt ära võimaluse konkureerida teistega võrdsena tööturul. Kaebaja palub kaebuse rahuldada. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebuses toodud väited ei vasta tegelikkusele ega ole põhjendatud. Vastustaja on lähtunud oma tegevuses Tallinna Tööstushariduskeskuse õppekorralduseeskirjast ning kaebajale pandud hinne vastab tema teadmistele. Õppeaine raamatupidamise alused jaotus I ja II perioodile, kus suurem tundide maht jäi teise perioodi. Esimesel perioodil (24 tundi) olid kaebaja hinded 4, 4; teisel perioodil (30 tundi) 3, 3, 4, 4, 3. Kuna teisel perioodil oli suurem osakaal kogu õppeaine mahust, siis andis ülaltoodu aastahindeks kokku „3“. Hinde määramisel lähtus vastustaja Tallinna Tööstushariduskeskuse õppekorralduseeskirja punktist 4.4.15, mille alusel ainekursuse ehk mooduli koondhinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid, iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde hindeid, arvestustööde hindeid jne. Üksikute hindeliikide osakaalu määrab ainet õpetav pedagoog ning fikseerib selle temaatilises plaanis. Tavaliselt moodustab arvestustöö koondhindest 40-51%. Koondhindes võib arvestada ka ca 10% ulatuses õppija osalemist õppetöös. Arvestust õppeaine vahetulemuste üle peab aineõpetaja. Tallinna Tööstushariduskeskuse 21.04.2008 käskkirjaga nr 3-6/68 hinnati K.K poolt teistkordselt sooritatud töö „Raamatupidamise alused“ hindele „3“. Vastustaja arvates on töö hinnatud õigelt ja objektiivselt. Töö koosnes kolmest osast, mille iga osa eest saadud õigete vastuste osakaal oli vastavalt 80%, 50% ja 20%. Komisjon arvestas õigete vastuste osakaalu ja hindas kaebaja poolt sooritatud töö protokolliliselt 2 21.04.2008, juhindudes õppekorralduseeskirja punktist 4.4.16, hindele „3“. Õpetaja J.P on sooritanud 28.06.2003 eesti keele eksami vastavalt kesktaseme nõuetele ning lõpetanud 18.06.2004 Tallinna Pedagoogikaülikooli eestikeelses õppegrupis kutseõpetaja erialal. J.P õppekeel oli eesti keel. Hetkel jätkab ta õpinguid magistriõppes (õppekeel eesti) Tallinna Ülikoolis informaatika ja kooli infojuhi erialal. Kõik õppemooduli raamatupidamise alused õppematerjalid on eestikeelsed ning köidetud kausta, millega õppijad saavad vajaduse korral tutvuda. Õppetöö käigus ei olnud kaebaja piisavalt hoolas ning tegeles enamasti oma isiklike asjadega, mille tõttu ei omandanud õppematerjali piisavalt hästi. Kaebaja kasutas kogu 2007/2008 õppeaasta jooksul konsultatsiooni saamise võimalust ainult ühel korral, kuigi konsultatsiooni ajad olid ette nähtud kaks korda kuus. Vastustaja tõendab, et kaebaja õppis eesti õppekeelega grupis ja õpetaja andis tunde eesti keeles. Vastavalt Tallinna Tööstushariduskeskuse õppekorralduseeskirja punktile 4.4.9 on õppijal õigus sooritada ühes ja samas aines eksamit või arvestust kuni kolm korda. Kaebaja on seni teinud eksamit kaks korda, millest tulenevalt on tema poolt kasutamata jäänud vaidluse lahendamise kohtuvälised võimalused. Halduskohtul ei ole võimalust parandada hindeid või hinnata õppija teadmisi teisiti, kui seda on teinud komisjon. Kaebaja tegi enda jaoks valiku ise ning ei soovinud kasutada kolmandat võimalust hinnet parandada. Vastustaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja selle täiendustega, vastustaja kirjaliku seletusega ning hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Tallinna Tööstushariduskeskuse direktori 21.04.2008 käskkirja nr 3-6/68 kohaselt 31.03.2008 käskkirjaga nr 3-6/60 moodustatud hinde vaidlustamise komisjon otsustas väikeettevõtluse erialal õppival K.K-l komisjon hindas sooritatud töö hindele 3 (rahuldav). Käskkirja lisaks on 21.04.2008 protokoll. Nimetatud protokolli kohaselt komisjon koosseisus komisjoni esimees ja komisjoni liikmed

(3)vaatas läbi väikeettevõtluse erialal õppiva K.K kaebuse õppeaine „Raamatupidamise alused“ hinde suhtes ning otsustas anda õpilasele uue võimaluse töö sooritamiseks (p. 1). Töö sooritatud 14.04.2008 (p. 2). Komisjon hindas sooritatud töö hindele 3- rahuldav (p. 3). 06.06.2008 komisjoni liikmed andsid kirjalikud seletused K.K töö hindamise kohta, milles selgitatakse hindamise põhimõtteid, võttes aluseks õppekorralduseeskirja. Komisjon langetas üheselt otsuse jätta hinne muutmata. Hinde vaidlustamise komisjon langetas kollegiaalse otsuse jätta K.K hinne muutmata. Kohtul puudub pädevus anda sisuline hinnang komisjoni hindamisprotseduurile. Samuti kohtul puudub pädevus kohustada komisjoni või selle esimeest või tööstushariduskeskuse direktorit ümber hindama tööd kõrgemale hindele. Asjaolu, et õpilane subjektiivselt hindab oma teadmisi mõnes õppeaines kõrgemalt, ei tähenda veel, et sellega nõustuvad ka õppejõud, kes hindavad õpilaste teadmisi erapooletult ja objektiivselt vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele. Kohus võib hinnata vaid vaidlustusprotseduuri menetluslikku poolt, st kas on rikutud menetlusnorme, mis oleks võinud viia ebaõige otsustuseni. Käesoleval juhul kohus ei ole tuvastanud menetlusreeglite rikkumist K.K töö uuesti läbivaatamisel õpilase kaebuse alusel, milles taotleti hinde „3“ parandamist hindele „4“. Komisjon otsustas 3 ühehäälselt jätta hinne „rahuldav“ muutmata. Samas vajab äramärkimist, et kaebajal oli võimalus sooritada töö kolmandat korda vastavalt Tallinna Tööstushariduskeskuse õppekorralduseeskirja punktile 4.4.9, mille kohaselt õppijal on õigus sooritada ühes ja samas aines eksamit või arvestust kuni kolm korda. K.K tegi eksamit õppeaines „Raamatupidamise alused“ kaks korda, jättes kasutamata võimaluse kolmandat korda üritada hinnet parandada, mis oli tema vaba valik. Kohus nõustub vastustajaga, et kohtul ei ole võimalik parandada hindeid või hinnata õppija teadmisi teisiti, kui seda on teinud komisjon (kollegiaalne organ). Alusetu on kaebaja väide, et õppejõud J.P tema töö hindamisel ei ole kinni pidanud hindamisjuhendist, seda kinnitavad tõendid käesolevas haldusasjas puuduvad. Samuti on alusetu ja tõendamata kaebaja väited selle kohta, et õppejõud J.P ei valda eesti keelt ning et kaebaja olevat õppinud vene õpperühmas. Vastustaja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et õppejõud J.P valdab eesti keelt. Pedagoogikaalase kõrghariduse on ta omandanud eesti keeles (eestikeelne õppegrupp, õppekeeleks eesti keel), käesoleval ajal jätkab õpinguid magistriõppes (õppekeel eesti) Tallinna Ülikoolis. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit kaebaja väidete kinnitamiseks. Kohus leiab, et kaebuses toodud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Lisaks märgib kohus, et teistkordselt hindas K.K teadmisi õppeaines „Raamatupidamise alused“ komisjon kollegiaalselt, mitte üks õpetaja ainuisikuliselt ning komisjon üheselt otsustas, et hinne rahuldav jääb muutmata. Seega on ainetu süüdistada õppejõud J.P ebaobjektiivsuses, kuna komisjon üksmeelselt jõudis järeldusele, et hinnet „rahuldav“ ei muudeta ning see vastab K.K teadmiste tasemele õppeaines „Raamatupidamise alused“. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et kaebus on põhjendamatu ning kaebaja nõuded alusetud. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.