KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2008, Tallinn Haldusasja nu
§ 64lg 1 sätestab haldusakti kehtetuks tunnistamise alused. 4
(7)3-07-1808 Apellandi eesmärk on olnud kogu aeg, et haldusorgan uuendaks haldusmenetluse (
§ 68
lg 1 ja § 44 lg 1 p 1), muudaks käskkirja nr 337P ja sellega seoses maksaks täiendava välislähetusraha. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on arusaamatu apellandi väide kaebuse eesmärgi välja selgitamata/lahendamata jätmise kohta.
§ 68
lg 1 ei saa asjas kohaldada, sest
§ 44lg 1 toodud eeldused on täitmata.
Alusetu on apellandi etteheide, et vastustaja pole kohaldanud asjas vajalikku kaalutlusõigust ega teostanud piisavalt uurimispõhimõtet. Vabariigi Valitsuse määruste nr 47 ja nr 108 kohaselt on välislähetus kas kestusega alla ühe aasta või üle ühe aasta. Sellest sõltuvalt tuleb lähetustasude ja hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel juhinduda kas ühest või teisest määrusest ning selles osas pole mingit kaalutlusõigust. Kaitseväe juhatajale oli käskkirja vormistamisel teada, et välislähetus kestab üks aasta, ning tal polnud mingit põhjust teha tingimuslikku haldusakti. Lähetuse pikkus oli planeeritud üheks aastaks ning uute asjaolude ilmsiks tulekul, mis ei sõltunud apellandist ega vastustajast, pikendati seda 2 päeva võrra. See aga ei tähenda, et ettenägematutel asjaoludel lähetuse pikenemise tõttu tuleb kohaldada apellandi suhtes määrust nr 47. Apellant ei ole tõendanud, et välislähetuse vormistamise eelselt olid vastustajale teada välislähetuse kestuse pikendamist tinginud asjaolud. Selgusetu on apellandi viide kapten Truboki välislähetusse saatmise käskkirjale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Esimese astme kohus kohaldas vääralt materiaalõigust ning tegi seetõttu ka ebaõige kohtuotsuse. Kaebaja on kaitseväelane (kapten, Lennubaasi õhuväe väljaõppe- ja treeningkeskuse ülem), kes suunati suvel 2006 Ameerika Ühendriikidesse õpingutele ning kellele määrati Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määrusest nr 108 juhindudes maksta päevaraha 65 % ulatuses kehtestatud määrast ja sõidukulud. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas kaebajal on õigus saada välislähetustasu Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määruse nr 108 või 26.02.1997 määruse nr 47 alusel. Kuni 26.01.2007 kehtinud Vabariigi Valitsuse 18.06.2002 määruse nr 198 „Kaitseväelase välisriiki lähetamise kord, välislähetuse tasu ning hüvitiste suurus ja maksmise kord“ § 2 lõiked 1 ja 2 ning 26.01.2007 jõustunud Vabariigi Valitsuse 18.01.2007 määruse nr 13 „Kaitseväelase välisriiki lähetamine, välislähetustasu ja hüvitiste suurus ning maksmise kord“ § 3 lõiked 1 ja 2 nägid ja näevad ette, et kaitseväelase välislähetuse korral, mille kestus ei ületa üht aastat, juhindutakse välislähetustasu ning hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määrusest nr 108 „Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord“ ning välislähetuse korral, mille kestus ületab üht aastat, juhindutakse välislähetustasu ning hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel Vabariigi Valitsuse 26.02.1997 määrusest nr 47 „Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine“. Määruse nr 108 järgi makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest teenistujale päevaraha, mille määra võib ametiasutuse juht vähendada kuni 70 %, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine (§ 13 ja § 14 punktid 1 ja 2). Määruse nr 47 järgi kinnitab välislähetustasu lähtesummad Vabariigi Valitsus ning teenistuja välislähetustasu arvestuslik suurus saadakse tema välislähetustasu lähtesumma korrutamisel vastava riigi/linna koefitsiendiga (§ 6 ja § 24). Viidatud lähtesummaks on Vabariigi Valitsuse 24.12.2004 määruse nr 370 kohaselt kõrgemal ametnikul 8 300 kr ja vanemametnikul 6 300 kr kuus. 5
(7)3-07-1808 Viidetega määruse nr 13 § 3 lg 3 p-le 3 (sama tekstiga oli ka määruse nr 198 § 2 lg 3 p 2) ning KVTS § 22 (ohvitseride põhiametikohad) lg 2 punktile 8 järeldas kohus õigesti, et kapteni auastmega ametikohal kaitseväelasele, kelle lähetuse kestus ületab üht aastat, kohaldub vanemametniku välislähetustasu. Põhjendatud pole apellandi väide, et õigusaktid ei sätesta, kes ja kuidas määrab kindlaks lähetuse kestuse. KVTS § 174 lõigetest 1-3 tuleneb, et riigisiseselt otsustab selle väeosa ülem, temaga võrdsustatud ülem või kõrgem ülem, kes saab kohustada kaitseväelast minema kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistuskohustuste täitmisele väljaspool väeosa teises paikkonnas kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks, millist tähtaega võib kõrgem ülem pikendada. Välislähetuse puhul näeb KVTS § 175 lg 2 ette, et kaitseväelase lähetab välisriiki kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja). Ka Vabariigi Valitsuse määruse nr 198 § 1/määruse nr 13 § 2 järgi kaitseväelane lähetatakse välislähetusse kaitseväe juhataja (ülemjuhataja) käskkirjaga kaitseväelase teenistust korraldava ülema esildise alusel. Seega otsustab kaitseväe juhataja (ülemjuhataja), keda saata välislähetusse, kuhu ja kui pikaks ajaks. Asja materjalide kohaselt lähetati kaebaja kaitseväe juhataja 17.05.2006 käskkirjaga nr 337P (p 9) välislähetusse perioodiks 12.06.2006-11.06.
- Kuna lähetuse kestus ei ületanud üht aastat, siis välislähetuse tasu ning hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel juhindus vastustaja õigesti Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määruses nr 108 sätestatust. Kas vastustaja nägi või pidi ette nägema kaebaja 11.06.2007 Eestisse naasmist takistavaid asjaolusid, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Asja materjalidest nähtub, et kaitseväe juhataja on 06.06.2007 käskkirjaga nr 480P (p 9) teinud muudatuse 17.05.2006 käskkirja nr 337P punktis 9 ning lugenud R. Valge lähetamise lõpukuupäeva 11.06.2007 asemel 13.06.
- Sellega on ta lugenud kaebaja välislähetuse kestuseks üks aasta ja kaks päeva. Välislähetuse pikendamist pole vaidlustatud ning varasema käskkirja muutmise põhjused pole käesoleva kohtuvaidluse esemeks. Kaitseväe juhataja 17.05.2006 käskkirja nr 337P p 9 kehtib 06.06.2007 käskkirja nr 480P punktiga 9 sätestatud redaktsioonis ja selle järgi ületab kaebaja välislähetuse kestus üht aastat. Nagu varem korduvalt märgitud, juhindutakse üle aasta kestva välislähetuse korral välislähetustasu ja hüvitiste suuruse määramisel ja maksmisel Vabariigi Valitsuse 26.02.1997 määrusest nr
- Seetõttu tuleb nõustuda kaebajaga selles, et seoses lähetuse aja muutusega on tal õigus saada välislähetustasu, mis on määratud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 47 juhindudes. ATS § 12 lg 1 järgi reguleerib avaliku teenistuse seadus kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadusega ei sätestata teisiti. ATS § 40 lg 1 kohaselt on teenistujal õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. ATS § 160 lg 3 kohaselt ametnik võib halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. Eeltoodu alusel tunnistab ringkonnakohus kaitseväe juhataja 17.05.2006 käskkirja nr 337P p 9 kaebajat puudutavas osas seadusevastaseks ning rahuldab taotluse täiendava välislähetustasu nõudes. Kaebaja on palunud mõista tema kasuks välja täiendav välislähetustasu, kuid pole nimetanud konkreetset summat ega taotletava tasu määramise arvutuskäiku. Ka kohtule pole esitatud selliseid lähteandmeid, mille põhjal saaks kaebajale väljamõistmisele kuuluva summa täpselt välja arvutada. Seetõttu teeb ringkonnakohus HKMS § 26 lg 3 alusel kaitseväe juhatajale ettekirjutuse kaebajale välislähetustasu määramiseks ja maksmiseks Vabariigi Valitsuse 26.02.1997 määrusest nr 47 juhindudes, arvestades seejuures, et kaebajale kohaldub vanemametniku välislähetustasu lähtesumma ning käskkirjade nr 337P ja 480P alusel välja makstud summad tuleb tasaarvestada. 6
(7)3-07-1808 Kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele, mis kuludokumentide kohaselt koosnevad kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust kokku 160 kr ning esindaja kulust apellatsioonimenetluses summas 9 912 kr, seega kahe kohtu astme peale kokku 10 072 kr. Kulude kandmine on tõendatud ning esindaja kulu suurus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada. Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 7
(7)