Obsah (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja n

) § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega dokumendi saaja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega on kohus kostjale I määruse ja hagimaterjalid 17.07.2008 kätte toimetanud. Kostja II xxx sai määruse ja hagimaterjalid kätte 01.09.2008.xxx kaudu. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt OÜ xxx ja xxx vahel 23.01.2007 sõlmitud krediidilepingust nr 0700238. Käenduslepingu nr 0700238 järgi võttis kostja II endale laenuandja nõuded laenusaaja 2

(2)vastu, mis tulenevad krediidilepingust nr 0700238. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 40 000 krooni. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja I ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kuulub nõue kostja II vastu kostjaga I solidaarselt 40 000 krooni nõudes ja ülejäänud osas kostja I vastu rahuldamisele ja (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 6 ning § 145 lg 1 alusel.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 165

lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskulud summas 6 040 krooni, millest 2 500 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel ja õigusabikulud 3 540 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 6 040 krooni. Meeli Kaur kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale