) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24¹ lg 1, mille kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat (MTÜS § 24¹ lg 3). Hageja poolt hagiavalduses välja toodu kohaselt ei olnud kõnesolev korteriühistu üldkoosolek kokku kutsutud selleks pädeva organi (juhatuse) poolt. See võimaldab teha järelduse asjaolude esinemise kohta, mis on korteriühistu xxx 24.09.2007.a üldkoosoleku otsuse päevakorrapunktides 1, 3 ja 4 vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamise aluseks MTÜS § 24¹ lg-st 1 tulenevalt. 2 Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt MTÜS § 80 lg-le 3 on (mittetulundusühingute ja sihtasutuste) registrisse kandmata, kuid registrisse kandmisele kuuluvatel asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Käesoleval juhul ei ole xxx ja xxx kantud registrisse kostja juhatuse liikmetena. Samas on tsiviilasja materjalide hulgas korteriühistu xxx üldkoosoleku protokoll, millest nähtuvalt on nimetatud isikud ühistu juhatuse liikmeteks valitud. Seonduvalt äriseadustiku (ÄS) § 34 kohaldamisega on Riigikohus 10. oktoobril 2007.a tsiviilasjas nr 3-2-1-89-07 tehtud määruse punktis 13 muu hulgas selgitanud, et seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Kohtu hinnangul on viidatud seisukoht asjakohane ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Vastavalt
lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud
Vastavalt
lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.