) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Vastavalt
lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates jaanuarist 2008, leppimine ei ole osutunud võimalikuks. Kostja sõnul soovib ta abielu jätkumist. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted on sisuliselt lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada, ei ole võimalik jätta abielu lahutamata ainult sel põhjusel, et kostja seda ei soovi. Kuivõrd abielus olek eeldab nagu abielluminegi poolte ühist soovi (
lg 1), siis kohus peab arvestama hageja sooviga viia formaalne olukord vastavusse tegeliku olukorraga ja seetõttu lahutab poolte abielu. Lapse elukoha kindlaksmääramise nõue Kohus tuvastas, et poolte abielust on xxx.a sündinud laps D P (tl 3).
§-i 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.
Tähtsamaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel on lapse huvid (
58). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et peale abielu lahutamist jääb nende alaealise poja D´i elukohaks hageja elukoht. Seetõttu määrab kohus lapse elukohaks hageja elukoha. Elatise nõuded Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks alates 01.03.2008.a 2200 krooni kuus.
lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
).
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).
lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja vastuväiteid lapsele väljamõistetava elatise suuruse osas ei esitanud. Seega leiab kohus, et kostja on elatise suuruse osas haginõuet tunnistanud ning hageja nõue selles osas on põhjendatud. Samuti ei analüüsi kohus sellekohaseid tõendeid. Vastavalt
§-le 70 kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamisest, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja taotleb enda ülalpidamiseks 2000 krooni kuus kuni 02.11.2009.a., s.o. kuni poja D´i kolmeaastaseks saamiseni. 3
kohaselt abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. § 22 lg 2 kohaselt lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. § 23 lg 1 sätestab, et ülalpidamiskohustuse mittetäitmisel mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Kuigi kostja sissetulek (tl 28) võimaldaks tal hagejat ülal pidada, ei ole hageja esitanud kirjalikke tõendeid ega arvestusi oma abivajaduse olemasolu kohta. Asja arutamise käigus leidis tõendamist, et hageja töötab osalise tööajaga ning laps käib lasteaias. Seetõttu jätab kohus hagi abikaasa ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning lahutab O P ja A P´i abielu, jätab poolte alaealise poja hageja kasvatada ja mõistab kostjalt välja elatise lapse ülalpidamiseks alates 01.03.2008.a summas 2 200 krooni kuus. Hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõude jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.