2-06-14612 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 15. septembril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi,

) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus tuvastas, et osaühing M.I.D. on esitanud V.P. osaühingule arve-saatelehed nr 0409/18

1. septembrist 2004.a., arve-saatelehe nr 0409/19A
2. septembrist 2004.a. ja arve-saatelehe nr 0412/20
3. novembrist 2004.a. Nimetatud arve-saatelehtede alusel on hageja müünud kostjale kooritud aiaposte, millised arve-saatelehtede alusel on vastu võtnud OÜ V.P. kontakisikuna O.F. . Pooled ei vaidle, et nimetatud arve-saatelehtede alusel ei ole kostja hagejale kokku tasunud 75 360 krooni. Poolte vahel on vaidlus, kas O.F. il oli OÜ V.P. nimel õigus sõlmida tehinguid, kas O.F. käitus müügitehingute sõlmimisel OÜ V.P. esindajana ja kas hageja pidi teadma, et O.F. il ei ole OÜ V.P. volitust müügilepingute sõlmimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 alusel toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku 5 2-06-14612 sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 116 lg 1 järgi esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kohus leiab, et asjas on oluline välja selgitada poolte tegelik tahe. Seega tuleb kohtul anda hinnang poolte omavahelisele suhtlemisele tehingute tegemisel. Võlaõigusseaduse (

) § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 7

lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ja lg 2 kohaselt mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutsealal tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohus tuvastas, et OÜ M.I.D. ja OÜ V.P. olid 2004.a. kokku leppinud, et OÜ M.I.D. ostab OÜ-lt V.P. puidutöötlusseadme MMA-

1. OÜ M.I.D. juhatuse liige M.U. ja O.F. OÜ V.P. esindajana sõlmisid
2. juunil 2004.a. kirjaliku asjaõigusliku müügilepingu, mille alusel väljastas OÜ V.P. arve nr
3. Vastavalt arvele tasus OÜ M.I.D. suulises ostu-müügilepingus puidutöötlusseadme MMA-150 kokkulepitud maksumuse ning kandis OÜ V.P. arvelduskontole 50 740 krooni. Seega kohus leiab, et on mõistlik eeldada, et alates 2004.a. maikuust, mil hageja ja O.F. kostja esindajana sõlmisid suulise kokkuleppe puidutöötlemisseadme ostmiseks ja millise lepingu mõlemad pooled täitsid – kostja kirjaliku asjaõiguslepingu alusel O.F. i isikus andis puidutöötlemisseadme üle hagejale ning hageja kandis hageja arveldusarvelt kostja arveldusarvele kostja esitatud arve alusel kokku lepitud puidutöötlemisseadme ostuhinna 50 740 krooni - tekkis hagejal teadmine, et O.F. tegutseb OÜ V.P. esindajana. Kohus tuvastas, et OÜ M.I.D. tarnis OÜ-le V.P. 29 juulil 2004.a. 12,586 tihumeetrit kooritud aiaposte, mille üleandmise kohta vormistati arve-saateleht nr 0407/
4. Signeeritud arve-saatelehe nr 0407/15, kogusummas 22955.70 krooni saatis OÜ M.I.D. 30 juulil 2004.a. OÜ-le V.P.. Arvesaatelehe nr 0407/15 alusel tasus OÜ V.P. OÜ-le M.I.D. arvelduskontole kahes osas, 23 augustil 2004.a. summas 19 000 krooni ja
5. septembril 2004.a. 3 955.70 krooni. 16,299 tihumeetrit kooritud aiaposte tarnis OÜ M.I.D. 17 augustil 2004.a. OÜ-le V.P. ja. väljastas
6. augustil 2004.a. OÜ-le V.P. arve-saatelehe nr 0408/16 kogusummas 27 779.20 krooni. Arve tasuti OÜ-le V.P. poolt pangaülekandega OÜ M.I.D. pangakontole kahes osas, 21 septembril 2004.a. summas 12 000 krooni ja
7. oktoobril 2004.a. 15 779.20 krooni. 14,587 tihumeetrit kooritud aiaposte tarnis OÜ M.I.D.
8. septembril 2004.a. OÜ-le V.P. ja OÜ M.I.D. andis OÜ-le V.P. arvesaatelehe nr 0409/18, mille OÜ M.I.D. esindaja signeeris ja
9. septembril saatis hageja arve OÜle V.P.. Arve-Saateleht nr 0409/18 oli kogusummas 31 799.80 krooni. Arve tasuti OÜ V.P. poolt osaliselt pangaülekandega OÜ M.I.D. arvelduskontole kahes osas,
10. oktoobril 2004.a. summas 5 000 krooni ja
11. oktoobril 2004.a. 12 000 krooni. Kohus tuvastas, et kõigi arve-saatelehtede järgi on OÜ V.P. esindajaks O.F. . Kohus leiab, et kostja tasudes osaühingu M.I.D. varem esitatud arveid, teadis osaühing V.P., et O.F. tegutseb tema nimel esindajana ja seega kui kostja tasus hageja esitatud arved kostja talus O.F. i käitumist kostja esindajana ostu-müügilepingu sõlmimisel, s.o. temapoolset puidumaterjali vastuvõtmist hagejalt, millisest talle tekkis kohustus tasuda puidumaterjali ostuhind. Kostja ei vaidle, et O.F. il ei oleks olnud volitust sõlmida ülalnimetatud puidumaterjali müügitehinguid arve-saatelehetede nr 0407/15, 0408/16 ja 0409/18 järgi kostja nimel. Kohus leiab, et kostja esitatud OÜ V.P. asutamisleping koos põhikirjaga ei oma asja lahendamisel tähtsust ja kohus neid tõenditena ei hinda, sest poolte vahel ei ole vaidlust, et O.F. on OÜ V.P. osanik ja et osanikul ei ole seadusjärgset või põhikirjast tulenevat õigust esindada OÜ-t V.P.. 6 2-06-14612 Kohus tuvastas, et 20 septembril 2004.a. hageja tarnis OÜ-le V.P. 17,603 tihumeetri kooritud aiaposte ja nende vastuvõtmise kohta andis OÜ V.P. esindaja O.F. allkirja arve-saatelehele nr 0409/19A. OÜ M.I.D. saatis samal päeval OÜ-le V.P. arve-saatelehe nr 0409/19A kogusummas 25686.12 krooni. OÜ V.P. jättis OÜ-le M.I.D. tasumata 25 686.12 krooni. 21,079 tihumeetrit aiaposte tarnis OÜ M.I.D. kostjale 03 novembril 2004.a. ning väljastas samal päeval tehingudokumendina ja arvena materjali üleandmise kohta arve-saatelehe nr 0412/20 kogusummas 34 874.70 krooni. OÜ V.P. poolt kirjutas arve-saatelehele esindajana alla kauba vastuvõtmisel O.F. . Kohtu arvates ei ole kostja käitumine kooskõlas hea usu põhimõttega, kui ta pärast osaniku O.F. i poolt kostja nimel ja hageja vahel kokku lepitud tehingute sõlmimist, väidab et hagejal ei olnud õigust eeldada, et pooled jätkavad kokku lepitud viisil tehingute sõlmimist ja nende eest tasumist. Kostja ei saa seega tugineda sellele, et hageja on sõlminud ostu-müügi tehingu vale isikuga. Kohus leiab, et esindusõiguseta tehtud tehingu siduvus isiku suhtes, kelle nimel tehti tehing võib põhineda õigusnäivusel. Hagejal oli õigusnäivus selles, et O.F. hageja esindajana on õigustatud puidumaterjali vastu võtma. Pooltevaheliste suhete iseloomust võib järeldada, et kostjal puudus alus eeldada, et O.F. il ei ole enam kostja esindaja
12. septembril ja
13. novembril 2004.a. sõlmitud müügitehingute sõlmimisel. Kostja on oma käitumisega loonud olukorra, mille alusel võis hageja eeldada, et O.F. il on osaühing V.P. esindusõigus, kohus leiab, et ei saa mõistlikuks pidada, et hagejal oleks olnud kohustus olnud kontrollida esindatava ja esindaja vahelisi õigusi ja kohustusi. Seega kohus leiab, et hageja ja kostja vahelised puidumaterjali ostu-müügitehingud, mille kohta on koostatud arvesaatelehed nr 0409/18, 0409/19A ja 0412/20, on kehtivad. Kohus loeb eeltoodule tuvastatuks, et pooled olid sõlminud puidumaterjali müügilepingud, mille kohaselt hageja hageja kui müüja kohustus andma kostjale kui osstjale puidumaterjali ja tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on OÜ V.P. jätnud tasumata arve-saatelehe nr 0409/18 alusel
14. septembril 2004.a. vastu võetud puidu eest on osaliselt tasumata 14 799.18 krooni, arve-saatelehe nr 0409/19A alusel 20 septembril 2004.a. vastu võetud puidumaterjali eest on tasumata 25 686.12 krooni ja arvesaatelehe nr 0412/20 alusel
15. novembril 2004.a. saadud puidumaterjali eest 34 874.70 krooni. Kokku on OÜ V.P. jätnud OÜ-le M.I.D. tasumata 75 360 krooni, milline summa tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kuna kohus leidis, et müügitehingud poolte vahel ei ole tühised tehingud, siis ei ole põhjust kohtul hinnata hageja alternatiivset nõuet. Hageja on täpsustanud, et tema kirjalikult esitatud nõue tunnistada mais 2004.a. sõlmitud suuline puidumaterjali ostu-müügileping ja arve-saatelehed 0407/15, 0408/16, 0409/118, 0409/19A ja 0412/20 kehtivaks või siis alternatiivselt tunnistada nad kehtetuks on tegelikult asjaolud, mida hageja palub kohtul tuvastada. Kuna kohus on välja selgitanud hageja nõude ja nimetatud asjaolud kohtuotsuses tuvastanud, siis ei ole põhjendatud eraldi kohtuotsuse resolutsioonis otsustada kohtuotsuse tegemiseks vajalikud asjaolud ja kinnitada, et ostu-müügileping ja arve-saatelehed on kehtivad. Kohus jõudis järeldusele, et kostjal on hagejale tasumata puidumaterjali müügilepingutest kokku ostuhind summas 75 360 krooni. Hageja on esitanud kohtule viivise arvestuse (t.l.30).
16. septembri 2004.a. arve-saatelehe 0409/18 järgi on kostjal arvest tasumata summa 14 799.18 krooni, makse tähtpäevaks oli
17. september 2004.a. ning viivis kuni
18. juunini 2006.a. 0,1 % päevas 683 päeva eest on arvestatud 10107.84 krooni;
19. septembri 2004.a. arve-saatelehe nr 0409/19A järgi on kostjal tasumata kogu summa 25 686.12 krooni, makse tähtpäevaks oli
20. 7 2-06-14612 oktoober 2004.a. ning viivis kuni
21. juunini 2006.a. 0,1 % päevas 666 päeva eest on arvestatud 17 106.96 krooni;
22. novembri 2004.a. arve-saatelehe nr 0412/20 järgi on kostjal tasumata kogu summa 34 874.06 krooni, makse tähtpäevaks oli
23. november 2004.a. ning viivis kuni
24. juunini 2006.a. 0,1 % päevas 622 päeva eest on arvestatud 21 692.06 krooni; kokku on viivist tasumata võlgnevuselt arvestatud 48 906.86 krooni. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 113

lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on puidumaterjali arve-saatelehtedel kokku leppinud viivises 0,1 % päevas rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vaidlust ei ole, et kohustuse tähtpäev oli poolte vahel kokku lepitud arve-saatelehtedel ning nimetatud tähtpäevadeks kostja oma kohustust tasuda ostuhinda kokku summas 75 360 krooni ei täitnud. Kohus leiab, hageja viiviste nõue hageja toodud arvestuses on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 48 906.86 krooni viivise katteks Hageja on palunud koskõlas TsMS §-ga 367 alusel välja mõista viivise alates

1. juulist 2006.a., mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni 0,1 % päevas põhinõudest. Kohus leiab, et hageja selline nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 1 % päevas põhinõudest (75 360 kroonist) alates
2. juulist 2006.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja osaühing V.P. kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 8