lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 20.09.2001.a. sõlmitud tähtajaline Q GSM Lepingu nr 10141762. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 460,34 krooni ja viivise põhivõla ulatuses summas 460,34 krooni. Kostja tasus lepingu sõlmimisel ettemaksu summas 144,00 krooni. Hageja lõpetas 10.02.2002.a. kostjaga Mobiiltelefoniteenuste kasutamise lepingu ning saatis kostjale vastavasisulise arve nr 2676790 summas 460,35 krooni. Samuti esitas hageja kostjale 02.04.2002.a. lõpparve nr 2892562 summas 460,34 krooni. Kostja väitel lõpetas ta AS-ga Tele 2 lepingu 10.02.2002.a. ning tol hetkel oli võlgnevus 46 krooni. Peale seda kasutas kostja telefonikaarte ning samuti kaotas mitu korda telefoni või varastati see temalt ära. Hiljem kostja AS Tele 2 teenuseid ei kasutanud, kuna kandis karistust Vanglas. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks hagejale teenuste eest tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks, vastavalt arvete väljatrükkidele ning Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, välja mõista põhivõlg summas 460,34 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõla 460,34 krooni ulatuses. 2 Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks tõendeid kohtule esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 920,68 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100,00 krooni.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 46,03 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.