Obsah (6)

§ 633§ 632§ 438§ 230§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-15192 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 12.09.2008, Tallinn Kohtuasi G T hagi

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 19.06.2006 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus XXX kuni XXX, majanduslikud ja perekondlikud suhted lõppesid 2002 aasta juulis, mis on tuvastatud 28.01.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas 2/33-2632, juulis 2002 läks kostja oma tütre juurde elama. Poolte kooselu lõppemise hetkel oli ühisvara: korter asukohaga XXX ja suvila XXX. Aastal 2002 pöördus hageja kohtusse avaldusega abielu lahutada ja ühisvara jagada. 03.04.2003 müüsid pooled ühiselt suvila ning jagasid raha. 25.02.2004 müüsid ka korteri ja jagasid müügisumma. 22.03.2004 pöördus G. T kohtusse abielu lahutamiseks ning 28.01.2005 otsusega abielu lahutati. Ühisvara jagamine toimus poolte kokkuleppel, kostja andis oma raha tütrele korteri soetamiseks. Hageja ostis endale korteri XXX, 19.01.2005, seega 10 päeva enne abielu lahutamist ühisvara müügist saadud raha eest. 12.05.2005 müüs hageja XXX ja ostis XXX asuva korteri. Maardus asuva korteri müüs kostja juuresolekul, sest abielu ei olnud ametlikult lahutatud. Kostja avaldas notari juures, et on hageja abikaasa ja korter on nende ühisvara ning peab saama poole korteri müügihinnast. Hageja leiab, et hagejal ei olnud õigust Maardu asuva korteri müügisummale, poolte kokkuleppel oli see hageja lahusvara. Hageja leiab, et võlaõigusseaduse § 1027 ja 1028 alusel saab ta kostjalt 110 000 krooni tagasi nõuda. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista 110 000 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista ja palus jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et perekondlikud suhted ei lõppenud 2002 juulikuus, suri kostja poeg ja seetõttu halvenes tervislik olukord, kostja oli sunnitud asuma elama tütre juurde. Kohtuotsuses ei ole määratletud abieluliste suhete lõppemise aega. Hageja kinnitas notari juures, et tegemist on ühisvaraga, mistõttu kanti osa raha 12.05.2005 kostjale. Pooled leppisid kokku, et hageja ostab korteri Paldiski linna endise abikaasa nimele, mida ta ei teinud, pettes kostjat. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on tõendatud ja põhjendatud. Hagi kuulub rahuldamisele.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, teise lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et poolte abielu on lahutatud Tallinna Linnakohtu 28.01.2005 aasta otsusega tsiviilasjas 2/33-2632/04, mis jõustus 22.02.2005, hageja poolt 22.03.2004 esitatud hagiavalduse alusel. Perekonnaseaduse § 18 lg 3 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel, vaid vaidluse korral jagab ( PkS § 18 lg 5) ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel kohus. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. Kohus on vaidlusaluse tsiviilasja juurde võtnud kostja taotlusel tsiviilasja 2/3/33 – 6158/02, kus TT esitas hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Nimetatud asjas on ta esitatud hagiavalduses palunud abielu lahutada, kuivõrd perekondlikud suhted on lõppenud 2002 aasta juunikuust, elatakse eraldi ning kostjal on teine naine. TT on palunud ka ühisvara jagada, muuhulgas korter asukohaga XXX. Tsiviilasja 2/3/33 – 6158/02 menetlemise käigus on pooled avaldanud soovi korter kui ühisvara müüa ( kohtuistungi protokoll 08.05.2003, protokoll 14.08.2003), kuivõrd muu ühisvaraks olev on jagatud ( vallasvara ja suvila). Nimetatud tsiviilasjas lõpetas kohus menetluse seoses TT taotlusega ja hagist loobumise vastuvõtmisega 11.03.

1. Ühisvara jagamise kokkulepe on tehing TsÜS § 67 lg 1 mõistes. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kohus loeb tõendatuks, et pooltel oli tahe jagada ühivara ja võõrandada ühisvaraks olev korter asukohaga XXX tänaval. PkS § 16 kohaselt võivad abikaasad omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta. Vaidlust ei ole, et pooled on kokkuleppel ühisvaraks oleva korteri võõrandanud. Nimetatut kinnitab korteri müügi ja pandileping 25.02.2004, millest nähtub, et Tja G T on võõrandanud XXX, Tallinn korteri AS müügihinnaga 535 000 krooni. Lepingu punkt 2.2 kohaselt on 255 000 krooni kantud G Tle ja 255 000 krooni TTle, nimetatud tehinguga pooled jagasid oma ühisvara, sest ühisvara võõrandati ja selle müügist saadu jagati võrdselt. Seega ei saanud muutuda ühisvara müügist saadud rahasumma ühisvaraks PkS § 14 mõttes. Ükski tõend ei kinnita, et ühisvarast saadud rahasummat oleks ühiselt kasutatud ja perekondlikud suhted oleks jätkunud. TT esitas küll ostu- müügi lepingu sõlmimisele järgsel päeval 26.02.2004 taotluse 2/3/33 – 6158/02 hagist loobumiseks, mis aga ei tõenda perekondlike suhete jätkamist, vaid kinnitab, et pooled olid saavutanud oma eesmärgi ühisvara jagamisel. Poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 28.01.2005 otsusega, kusjuures 22.03.2004 pöördus G. T kohtusse abielu lahutamiseks. Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et poolte abielusuhted olid lõppenud 2002 aasta suvel, misjärel nad asusid kokkuleppel ühisvara jagama, sh müües kinnisvara. Vastavalt PkS § 18 lg 2 kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, seega ei saanud ka korter asukohaga Maardu, Langu tn 3 13, olla poolte ühisvaraks, kuivõrd see osteti hageja poolt 19.01.2005, mil perekondlikud suhted olid lõppenud. PkS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara see vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Korteriomandi asjaõiguslepingu sõlmis hageja 19.01.2005, müügileping ja kinnistamisavaldus eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse leping on sõlmitud R L ja G T vahel 01.04.
2. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et selles tehingus ei osalenud kostja omapoolsete rahaliste vahenditega. Kohus lähtub PkS § 18 lg 2 ja asub seisukohale, et eluruumi XXX, Maardu on hageja soetanud pärast abielusuhete lõppu eelnevalt poolte vahel jagatud ühisvara müügist saadud rahaga. Seega ei ole korter XXXX, Maardu poolte ühisvara esemeks ja kostja on saanud 110 000 krooni alusetult 12.05.2005 toimunud korteriomandi müügilepingu alusel. Kostja vastuväited ei ole tõendatud ning on vastuolus tema tsiviilasjas 2/3/33-6158/02 antud seletusega, kus ta väitis, et vallasasjadena olev ühisvara on jagatud. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel perekondlikud suhted oleks jätkunud. Vastavalt võlaõigusseaduse § - le 1028 kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus hiljem ära langeb. Kostja ei ole esile toonud nimetatud sätte teises lõikes olevate asjaolude esinemist. Korteriomandi asukohaga XXX, Maardu müügilepingu punkti 2.2.1 kontekstist ilmneb, et ostuhinnast 110 000 krooni kanti kostja kontole nr XXXXXXXXXXXXX, mida ta aga ei olnud õigustatud saama hageja lahusvara arvelt. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus arvestab, et esitatud nõue tuleb rahuldada ning leiab, et kohtukulud tuleb täies ulatuses jätta kostja kanda. Liili Lauri kohtunik