Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kuna hageja on oma hagi asjaoludes märkinud, millised tööd on tehtud ja kui suures ulatuses ja mis tegemata, siis on hageja tunnistanud tööde vastuvõttu ja samas on tunnistanud et tööd on tehtud puudustega, kostja arvates on tööd tehtud, kuna hageja ei ole pretensioone esitanud ega selgitanud puudusi tööd. Tööd ei jäänud pooleli kostja süül. Tööde teostamine jäi pooleli, sest hageja keeldus tasumast tööde eest. Kostja ei saanud hagejal tekkinud kahju ette näha ( lk 47-48, 53, 70-71). Tõendid: R K i vande all antud ütlused, tunnistajate T. P ütlused, arve 20060702. Kohtu põhjendused
lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhetest kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p 3 lg 2 alusel nõuda kohustuse rikkumise korral võlgnikult kahju hüvitamist kas eraldi või kõiki koos seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Poolte vahel tekkis vaidlus selles, kui palju on kostja lepingujärgsetest töödest valmis teinud ja samuti sellest, kas kostja on kohustust rikkunud. Lepingu (lk 55) nr 01/08-05 järgi pidi kostja tegema katuse remondiga seotud töid elamule kogumahus 968093 (sh käibemaks) krooni ja tööd pidid olema lõpetatud 60 päeva jooksul pärast tööde alustamist. Töid pidi kostja alustama pärast lepingu sõlmimist ja ettemaksu 250000 krooni laekumist hiljemalt 37. nädalal (p 6.1, 6.2., 4.1.2 ja 4.1.2). Lepingu sõlmisid pooled 25.08.05 ja ettemaksu maksis hageja kostjale 25.08.2005 vastavalt kostja arvele nr 20050804 ja hageja maksekorraldusele 278 (lk 7). Seega pidi kostja alustama töid septembris (37. nädal) ja lõpetama tööd 60 päeva jooksul, so sama aasta novembri lõpuks. Vaidlus puudus selles, et need tööd ei olnud lõpetatud sama aasta
lg 1 kohaselt oli tegemist vastastikuste kohustustega ning kuna kostja rikkus lepingut ega asunud töid tegema õigeaegselt, oli hagejal õigus ka mitte tasuda igakuiselt graafikujärgseid makseid kostjale. Pärast tööde alustamist hageja hakkas tasuma ka vastavaid makseid, mille kohta on hageja esitanud ka vastavad maksekorraldused (lk lk 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21) ja mille tasumist ei ole kostja ka vaidlustanud ehk asjas on tõendatud et hageja täitis oma lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust kostja ees. Samas leiab kohus ülaltoodud tõendeid, tunnistajate ütlusi ja kostja vande all antud seletusi kogumis hinnates, et kostja oli viivituses oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel – alustas tööde tegemisega oluliselt hiljem, so sisuliselt ajal, mil õigeaegse alustamise korral pidanuks need olema juba lõpetatud. Kostja on seega oma kohustust
Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli
Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja hoolimata lepingus kokkulepitud tähtaegade rikkumisest ka tööd ära lõpetas. Vaidlus puudus selles, et hageja teatas kostjale ka temapoolset lepingu rikkumisest kirjadega 15.05.2006, 10.06.2006 milles märkis, et kostja hoolimata hagejapoolsest tööde finantseerimisest oma kohustuste täitmist ei jätka, st ehitustöö ei käi (lk 23-24). Hageja on kostjaga seetõttu lepingu lõpetanud vastavalt avaldusele 20.07.2006 (lk 25). Hageja leiab, et kostja ei lõpetanud töid ära, st osa töid jäi tegemata ja seda summas 461698 krooni (sh käibemaks), nende tööde maksumus kujunes teise firmaga, so K- OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel 497349 (sh käibemaks) krooni, mis on suurem kui see oleks olnud siis kui kostja oleks lepingut täitnud; hageja võttis omaks, et töid oli kostja poolt tehtud summas 506342 krooni. Kostja ei ole valmis tehtud tööde kohta akte vaatamata lepingu p 6.4 vormistanud ega hagejale esitanud, kuid kuna hageja on võtnud omaks, et kostja on teinud tööd 503642 krooni ulatuses, siis märgitut ei pea kohus täiendavalt analüüsima. Seega on leidnud tõendamist, et kostja on vaieldamatult teinud järgmised tööd: vanade parapeti plekkide demontaaži 90%, SBS materjali paigalduse 90%, tööd seoses kaevudega 90%, transpordi ja koristustöid 40%, paigaldanud mineraalvilla ja vahtpolüsterooli 90% (lk 63). Hinnates hageja poolt omaksvõetud tööde mahtu ja lepingu hinda, siis moodustab see lepingu kogumahust vastavalt 52% /503642 968093-st on 52,3%/. Kostja juhatuse liikme RK seletuste kohaselt jäid tegemata järgmised tööd: alarõhu tuulutite paigaldus, ZN-kattega serva ja seinaplekkide paigaldus varikatusele, ZN-kattega parapeti pleki paigaldus koos aluslauaga, liftišahtide ZN–kattega parapleki paigaldus, ZN-kattega veeninapleki paigaldus lodža äärtele koos aluslauga, lodža betoonpinna töötlemine bituumenkrundiga, ühekihilise SBS materjali paigaldus varikatusele, ühekihilise SBS, rullmaterjali paigaldus varikatusele summas 19467 krooni + 18% käibemaks, kokku 22971,06 (lk 63 – hinnad, hageja tegemata tööde hind koos käibemaksuga lk 64), mis moodustab üldmahust vastavalt 2,3%. RK 4 ütluste kohaselt oli osaliselt tehtud tööd järgmised: liftišahtile materjali paigaldamine oli tehtud 20-23%, liftišahti seinad olid kaetud roovitusega ca 25%, transpordi töödest oli tehtud 75%. Nimetud tegemata tööde hulk vastab hageja poolt märgitud tegemata tööde hulgale. Tunnistaja TP, kes töötas K- OÜ-s ja kes käis enne tööde alustamist eelmärgitud firma poolt ka koha peal vaatamas, ütluste järgi olid osaliselt tehtud järgmised tööd, /mida hageja on pidanud täielikult tegemata töödeks, lk 63 nimekiri/: osaliselt oli paigaldatud ZN-kattega parapeti plekid aluslauaga – ca 30% /20567,40 krooni sh käibemaks/, liftišahtidele oli paigaldatud materjal ning tööd olid tehtud 50% ulatuses /28753,65 kr sh käibemaks/, liftišahti seinad olid kaetud Pural profiilplekiga ja puitrooviga ca 25% ulatuses /35458,10 kr, sh käibemaks/, osaliselt tuli teha transporditöid ja koristada prahti, mis oli 1 päeva eest kokku ca 8000 krooni, sj tööpäev 8 h, tunni hind 1000 kr. Tunnistaja ütlused ei erine osaliselt tehtud tööde osas RK antud seletustest, mistõttu võib märkida, et mainitud tunnistaja ütlustega on kostja tõendanud, et hageja poolt nimetatud tegemata tööde hulgas oli ka neid töid, mis olid osaliselt tehtud, seega on tehtud tööde hulk suurem kui hageja poolt väidetud. Hinnates hageja poolt märgitud hindu ning arvestades käibemaksu 18 %, siis võib järeldada, et osaliselt oli veel tehtud töid kokku lisaks 84778,75 krooni. Arvestades hageja poolt märgitud tehtud tööde mahtu 503642 krooni ja tunnistaja ütlustega tõendatud tehtud tööde mahtu 84778,75 krooni, mille sisse ei ole arvestatud käesoleval hetkel transpordi ja prahi koristamise kulusid, on seega asjas tõendatud, et tehtud tööde maht oli kostja poolt kokku 588420,75 krooni, mis moodustab lepinguga kokkulepitud tööde mahust 60,7%. Eeltoodu alusel ei ole õiged kostja väited, et kõik tööd olid peaaegu tehtud või et tegemata tööde maht ulatus vaid 2,3%. Kohtu arvates võib järeldada, et tegemata tööde maht oli 968093 (lepingus kokkulepitud) -588420,75 (tehtud töö) = 379672,25 krooni, mille sisse ei ole hetkel kohus arvestanud transpordikulusid. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja poolt on lepingujärgsed tööd lõpetamata ja kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist
lg 1 p 3 , lg 2 alusel.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud
lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal ning lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vaidlusaluse kohustuse rikkumise korral, st juhul kui kostja ei tee lepingujärgseid töid lõpuni, pidi olema kostjal selge, et hagejal tekib kahju, sest teiselt äriühingult tegemata tööde tegemine võib tulenevalt aja tõttu materjalide kallinemisest muutuda kallimaks ja põhjustada kulude suurenemist võrreldes sellega, mida pooled kokku leppisid, st ületab seda rahalist väärtust, mida hageja ja kostja omavahel kokku leppisid. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et materjalid võisid pea aastaga kallineda, sest hageja sõlmis lepingu K. OÜ-ga juulis 2007, kui hageja lõpetas kostjaga lepingu, sest tööd ei olnud valmis. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt vaidlusaluse kohustuse rikkumise tagajärjeks on kahju, mis on otseses seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega ning seega saab järgneda kostja vastatus hageja ees kahju hüvitamiseks
lg 1, 2, 3, 4 järgi.
lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ja lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte 3. lõike kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu arvetes tuleb hageja kahju vaadelda neid täiendavaid kulutusi, mida tal tuli täiendavalt kanda selle tõttu, et kostja lepingut rikkus ja hageja ei saanud tööd lepingus märgitud mahus ehk sisuliselt läksid tööd maksma 5 rohkem. Tunnistaja TP ütluste kohaselt esitati pakkumine K- OÜ poolt 100% ulatuses töödele, kuna garantii antakse kogu töö hulgale, mitte osale tööst, seega ei saanud arvestada pakkumise korral osaliselt tehtud tööde ulatust. K- OÜ hinnapakkumine 32607 01.08.2006 töödele oli summas 497349 kr (lk 30) , kuid faktiliselt oli nende tööde hulgas ka osaliselt tehtud töid summas 84778,75 krooni (vt tunnistaja ütlus ülalpool). Kui vaadelda, et tegemata tööde maht oli 379672,25 krooni, K- OÜ poolt tehtud tööde maksumus oli 497349 krooni ja kui arvestada maha, et osa nendest töödes oli kostja poolt tehtud, so 84778,75 krooni, siis tähendab, et hageja pidi tegemata tööde eest täiendavalt tasuma 32898 krooni, mis on hageja varandusliku olukorra halvenemine võrreldes sellega kui kostja oleks lepingut kokkulepitud mahus täitnud. Ka leiab kohus, et K- OÜ poolt tehtud transpordikulud ja prahi koristamisega kantud kulud, mille suurusjärk oli tunnistaja ütluste kohaselt 8000 krooni (1 h 1000 krooni, päev 8 tundi, 1 päev kokku), mis tuli hagejal kanda on hageja kahju. Kokku on seega hageja kahju 40898 krooni. Hageja märkis, et tema kahju on ka kostjale vähemteostatud tööde eest enammakstud raha 103658 krooni ulatuses. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja on saanud 610000 krooni, kuid faktiliselt on tõendatud, et kostja on teinud töid 588420,75 krooni, siis on kostjale tasutud 21579,25 krooni rohkem. Kuna kostja rikkus lepingut, siis taganes hageja lepingust vastavalt avaldusele 20.08.2006 (lk 25).
lg 1 alusel võib taganemise korral kumbki lepingupool nõude tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kuna hageja on tasunud kostjale enam 21579,25 krooni, mis on tema poolt kostjale üleantu, siis tuleb märgitud kostjalt
Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 62477,25 krooni (40898 krooni + 21579,25 krooni). Mis puutub hageja väidetesse kohtuistungil võimalikule trahvi rakendamisele, siis kuna hageja ei ole trahvi väljamõistmist palunud, siis kohus nendele viidetele ja asjaoludele hinnangut ei anna, sest sellist nõuet kohtule esitatud ei ole. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus on tehtud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad menetlusosalised menetluskulude vastavalt TsMS § 163 lg 1 võrdeliselt hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osas suurusele. Hagi kuulus rahuldamisele 44,8 % ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 44,8% ulatuses ja kostja menetluskulud hageja kanda 55,2% ulatuses. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.