) § 230 lg 1 esimene lause sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja poolt kohaletoimetatud materjal ei olnud tihendatav. Samuti ei ole tõendatud kostja väide, et ta teavitas sellest hagejat. Kostja ei ole nende väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega, kuna vundamendid olid äravajunud, siis on kostja rikkunud töövõtulepingu punkti 2.2. Töövõtulepingu punkt 7.3 sätestab, et kostja kohustub kõrvaldama kõik tööde teostamise perioodil ja garantiiperioodil ilmsiks tulnud vead, puudused ja muul moel töö lepingule mittevastavused mõistliku aja jooksul ja omal kulul. Puuduste mittekõrvaldamisel või mittetäielikul kõrvaldamisel on hagejal õigus omal valikul kas loobuda lepingust ja nõuda töövõtjalt kahjuhüvitist või teha töö parandamine ülesandeks kolmandale isikule kostja kulul. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole puudustega tööd parandanud. Hageja on esitanud D OÜ kinnituse selle kohta, et D OÜ teostas Kiili vallas Rätsepa teel viie betoonpõranda utiliseerimise ning ehitas need uuesti. Kinnituse kohaselt esitati hagejale 04.03.2007.a nõue tööde eest tasumiseks summas 202 200 krooni. 11.09.2008.a toimunud kohtuistungil märkis kostja esindaja, et tema hinnangul maksavad parandustööd rohkem kui 200 000 krooni. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et kahju suurus on vähemalt 200 000 krooni. 2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt
lg 3 hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 200 000 krooni. Kostja vastuväide, et hageja ei ole esitanud kirjalikku pretensiooni kolme tööpäeva jooksul alates põrandate äravajumisest, ei ole põhjendatud. Töövõtulepingu punkt 3.4 sätestab, et tellija kohustub töövõtja poolt esitatud vormikohase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kolme tööpäeva jooksul selle esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja ei vaidlustanud hageja väidetut, et üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole koostatud. Seega ei tekkinud hagejal kohustust esitada kolme tööpäeva jooksul kirjalikud põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.