lg järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 alusel loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 tulenevalt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
lg 1 järgi siis, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja tunnistas hagi. Hagi tunnistamisega on ta omaks võtnud asjaolu, et ta käendas käenduslepinguga nr 28.07.2006 solidaarselt A OÜ-ga viimase kohustusi riigi ees 2178324 krooni, millest põhivõlg oli 2023459 krooni, intress 154865 krooni ning et põhivõlgnik A OÜ võlgnes riigile kokku 2178324 krooni, mis on siiani tasumata A OÜ poolt ja mida ei ole ära tasunud ka kostja. Esitatud käendusleping on sõlmitud kirjalikult, selles on märgitud käendatava kohustuse ulatus summaliselt vastavalt 2178324 krooni. Hagi tunnistamisega on tõendatud ka asjaolu, et kostjat on kohtueelselt palutud käendatav kohustus vabatahtlikult ära täita, mille kohta on hageja esitanud ka vastava teatise 13.12.2006 nr 13-5.2/205 ja mille kostja sai kätte 23.01.2007 ning milles oli antud tähtaeg võla tasumiseks 30 päeva. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on tulenevalt MKS § 42 lg 1, 2 ja
lg 1, § 142 lg 1, §145 lg 1, 2 ja § 65 lg 1 alusel õigus nõuda käendajalt võla 2178324 krooni sissenõudmist, kuivõrd põhivõlgnik ega käendaja ei ole võlga vabatahtlikult ära tasunud. Seega on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud, hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2178324 krooni. Kuivõrd hagi kuulub eelmärgitud tõendite alusel ja hagi tunnistamisega rahuldamisele, puudub vajadus anda täiendavat hinnangut hageja esitatud muudele tõenditele. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda, sj jääb kostja kanda ka riigilõiv, millest hageja oli hagi esitamisel seaduse alusel vabastatud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.