Obsah (4)

§ 378§ 382§ 235§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2008. a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-69274 Tsiviilasi xxx taotlus hagi tagamise

) § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 6 sätestab hagi tagamise 2 abinõudena täitemenetluse peatamise, täitemenetluse jätkumise lubamise ja täitetoimingu tühistamise kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

§ 382kohaselt võib kohus tagada hagi avalduse alusel enne hagi esitamist.

Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata.

§ 235

kohaselt on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hageja väitel takistab tal hagi esitamist üksnes asjaolu, et tal ei ole arestitud arvete tõttu võimalik teha ülekannet riigilõivu tasumiseks ja samas ei ole ka majandusliku seisundi tõttu (mis ei ole halb) võimalik taotleda menetlusabi. Hageja on seisukohal, et kuna kohus saab tagada ainult menetlusse võetud hagi ja ilma riigilõivu tasumiseta esitatud hagi kohus menetlusse ei võta, on hagi tagamise taotluse esitamine enne hagi esitamist ainus võimalus hageja õigustele kaitse saavutamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole põhistanud, et tal oleks olnud võimatu esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi enne arveldusarvete arestimist, seega on riigilõivu tasumine nüüdseks raskendatud hageja enda otsustuste tõttu. Hagi tagamise taotlusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja on olnud täitemenetlusest teadlik alates 16.10.

1. a, hageja arveldusarved on kohtutäitur aga arestitud 22.10.
2. a. Seega oleks hagejal olnud võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitmisteate kättesaamise ja arvete arestimise vahele jäänud ajal, mil riigilõivu tasumine olnud võimalik arveldusarvetel väidetavalt asuvate vahendite arvelt. Hageja on küll juba 17.10.
3. a esitanud tasaarvestamisavalduse, kuid ei ole esitanud hagi ega ka selgitanud selle mitteesitamise põhjuseid. Hageja pidi arvestama võimalusega, et tema kahjuks tehtud rahalise nõudega kohtulahendi sundtäitmise käigus toimub ka tema vara, sh arveldusarvete, arestimine. Hageja enda jäetud võimalus tema vara arestimiseks ja sellest tekkinud probleemid seoses riigilõivu tasumisega ei ole takistus hagi esitamiseks, mis saaks tingida hagi tagamist ilma hagi esitamiseta. Väidetavalt riigilõivu tasumiseks vahendite puudumine ei ole asjaolu, mis takistaks hagejal hagi esitamist, kuna kui hageja ei tasu hagilt riigilõivu, jätab kohus

§ 372

lg 2 alusel hagi käiguta ning annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul lõiv tasuda. Äriühingu arveldusarvetel väidetavalt asuvad vahendid ei ole seejuures ainus võimalus riigilõivu tasumiseks. Hagejal on võimalik korraldada lõivu tasumist näiteks kolmandate isikute kaudu või muul viisil hangitavate rahaliste vahendite arvelt ning põhistatud ei ole, miks hageja seda teha ei saa. Samas ei saa hageja saavutada riigilõivu tasumiseks arveldusarvete vabastamist enne hagi esitamist taotletava hagi tagamise tulemusel. Isegi kui hagi esitamise võimatus oleks põhistatud, ei oleks arvete arestist vabastamine kui hagi tagamise abinõu kohaldamine tulevase olemuslikult tuvastushagi tagamiseks põhjendatud. Hageja on teatanud, et soovib esitada hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude eesmärgiks on selguse saavutamine selles, kas täitemenetluse toimumine on õiguspärane või mitte, samuti võimaliku tagasitäitmise vältimine. Kuna arveldusarvete arestist vabastamine ei aita kaasa ei nimetatud selguse saavutamisele ega tagasitäitmise vältimisele, seega ei taga 3 eesmärkide saavutamist, mida hagi menetlemisel taotletakse, ei oleks see ka kohane täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi tagamise abinõu. Seega ei saaks hageja ka hagi tagamise korras saavutada arveldusarvete arestist vabastamist ega seeläbi riigilõivu tasumise võimalust ning hagejal tuleks ikkagi teha täiendavaid pingutusi riigilõivu tasumiseks vajalike vahendite leidmiseks. Kui hageja ei leiaks võimalusi lõivu tasumiseks, esineks ikkagi hagi käiguta jätmise ning võimalik ka, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise, alus. Hageja väidetavalt õigusi ei jätaks kaitseta seega mitte hagi tagamata jätmine enne hagi esitamist, vaid kas hagi esitamata jätmine või riigilõivu tasumiseks vahendite hankimata jätmine. Hagi tagamiseks enne hagi esitamist ei anna alust ka hageja eeldus, et kohus keeldub esitatavat hagi menetlusse võtmast. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta, et kohus saaks lahendada hagi tagamise taotlust üksnes juba menetlusse võetud hagi korral, põhimõtteliselt on see võimalik ka ajal, mil kohus ei ole hagi menetlusse võtmise küsimust veel lahendanud või on kohus tuvastanud hagis puudused ja jätnud hagi käiguta. Seega ei takista ainuüksi arvamus, et kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, hagi ega koos hagiga ka hagi tagamise taotluse esitamist ega taotluse lahendamist. Raivo Einula Kohtunik 4