TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-441 Otsuse kuupäev 26. september 2008.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Andres Seppa ja Reelika Ojakivi kaebus Tart

) § 24 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt tuleb ehitusloa väljastamisest keelduda, kui ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule. Tähtvere 3B krundi detailplaneeringus on ülemisele (pos nr 1) hoonele lubatud maksimaalselt kaks korrust. Kui korter 7 rekonstrueeritakse vastavalt ehitusloa andmise aluseks olevale projektile, muutub pos nr 1 hoone kolmekorruseliseks, mis on kehtiva detailplaneeringuga vastuolus. Tähtvere 3B krundi detailplaneeringus on ülemise (pos nr 1) hoone puhul maksimaalne lubatud korterite arv 10. Korteri 7 rekonstrueerimisprojekti kohaselt luuakse korterite 8, 9 ja 10 kohale formaalselt korteri 7 juurde kuuluv faktiliselt eluruumina kasutatav ruum, millel puudub otseühendus ülejäänud korteri 7 ruumidega. Samuti on planeeritud moodustada eraldi korteriomand keldrikorrusel asuvast saunast 2 ja pööningukorrusele planeeritud hobiruumist. Sellise muudatuse tagajärjel tekib hoonesse 12 korterit, mis on vastuolus Tähtvere 3B krundi kehtiva detailplaneeringuga. On selge, et kui pos nr 1 hoone katusealune ja saun rekonstrueeritakse selliselt, et neid on võimalik hakata kasutama korteriomanditena, suureneb Tähtvere 3B krundilt lähtuv mõju ümbritsevale elukeskkonnale, kuna eelduslikult suureneb Tähtvere 3B korterelamute potentsiaalne elanike arv, samuti tekivad eeldused krundi ja seda ümbritseva ala liiklustiheduse kasvuks. Eeltoodud kahtlusteks annab alust asjaolu, et kaebajatele teadolevalt kasutatakse juba praegu Tähtvere 3B pos 1 elamu korteri 7 omaniku poolt keldrikorrusel asuvat mitteeluruumi, so sauna, faktiliselt eluruumina. Kaebuse esitajad leiavad, et vaidlustatud korralduse punkt 1.2 on vastuolus ka

§ 24

lg 1 p-ga 2, mille kohaselt tuleb ehitusloa väljastamisest keelduda, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid.

§ 3

lg 1 teine lause näeb ette, et ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus samas paragrahvis sätestatud nõuetele. Kaebajad leiavad, et Tähtvere 3B korteri 7 rekonstrueerimise projekt ei arvesta ehitisele (korterelamule) esitatavate nõuetega.

§ 3

lg 6 sätestab, et ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 425 „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" § 8 näeb ette, et inimtegevusest põhjustatud müra ehitistes loetakse vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1 «Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest»

§ 3lg-st 6 tulenevate nõuetega.

Kuigi rekonstrueerimisprojekti muudatustega lisatakse, et plaanitava ehituse käigus paigaldatakse lisaks esialgses projektis märgitule puitlaastplaat, ei tooda projektis ega selle muudatuses arvutusi ega põhjendusi, kas kasutatavad materjalid tagavad müranormidest kinnipidamise. Vastavalt korteri 7 rekonstrueerimisprojektile on sissepääs korterite 8, 9 ja 10 kohal asuvale katusealusele ette nähtud trepikojas asuva luugi kaudu. Vaide arutamise käigus muudetud projektis soovitas Tartu Linnavalitsus muuta konstruktsiooni ja pööninguluugi asukohta või hobiruumi sissepääsu trepp-redeli kuju sellisel viisil, et trepp-redeli kasutamisel ei tekiks takistusi korterisse nr 9 sisenemisel ja sellest väljumisel. Kuna kaebajad esitasid vaide enne muudatuste tegemist, selgitavad nad halduskohtule, et praegu on olukord selline, et kui nimetatud luugist trepp lahti tõmmata, ei ole võimalik avada korteri 9 välisust ja korterist 9 välja pääseda. Seega on korteri 7 rekonstrueerimisprojekt esmalt vastuolus Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 2 lg 1 esimesest lausest tuletatava nõudega, et korteriomandi reaalosa peab olema võimalik „eraldi kasutada". Olukorras, kus korterist 7 väljumine ja sinna 3 sisenemine välistab korteri 9 omaniku võimaluse samal ajal oma korterist väljuda või sinna siseneda, ei ole korter 7 „eraldi kasutatav" KOS § 2 lg 1 mõttes. Lisaks on korteri 9 sissepääsu sulgemine ülalkirjeldatud viisil vastuolus

§ 3

lg 1, mis näeb muu hulgas ette, et ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale. Avariiolukorras (nt tulekahju vm õnnetuse korral) võib korteri 7 kõnealuse sissepääsu avamine takistada korterist 9 inimeste ja vara evakueerimist. Siinkohal on ka oluline silmas pidada, et n.ö ülemajalise õnnetuse (nt tulekahju) korral on tõenäoline, et korraga avatakse kõigi korterite väljapääsud, mistõttu on korteri 9 väljapääsu tõkestamine korteri 7 poolt väga reaalne.

§ 3lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.

oktoobri 2007.a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" § 2 lg 1 p 5 kohaselt on üheks oluliseks tuleohutusnõudeks ka see, et inimestel on võimalik ehitisest evakueeruda. Sama määruse § 20 lg 4 sätestab, et igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs evakuatsiooniteele. Olemasoleval kujul korteri 7 ehitusprojekt neid nõudeid ei järgi. Kuigi rekonstrueerimisprojekti muudatuste käigus on ette nähtud luugi nihutamine, jääb kaebuse esitajatele arusaamatuks luugi avanemise ja paiknemise täpne asukoht. Samuti ei ilmne projekti muudatustest, kas muuta plaanitakse trepi kuju ja konstruktsiooni. Seega leiavad kaebajad, et endiselt on võimalus, et hetkel vaid ajutiseks kasutuseks mõeldud trepp takistab avatud kujul teiste pos 1 teise korruse korteriomanike sisse- ja väljapääsu. Arvestades, et korterite 8, 9 ja 10 peal paikneva katusealuse eraldi kinnisasjana arvelevõtmise ja väljaehitamise korral suureneb selle kasutamine ning näiteks tulekahju tekkimise korral võib tekkida olukord, kus üldkasutatavasse treppikotta avanev ajutine trepp võib luua olukorra, kus vara päästmine olemasolevatest korteriomanditest võib olla häiritud.

§ 3

lg 2 sätestab, et ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. Korteri 7 rekonstrueerimisprojektist ei nähtu selgeid arvutusi, millest ilmneks, et hoone katusealuse osa rekonstrueerimisjärgne kasutamine ei põhjusta hoone konstruktsioonidele koormuskahjustusi. Korteri 7 rekonstrueerimisprojektis märgitakse muu hulgas, et katusealustes ruumides paiknevad šahtid ja kommunikatsioonid tõstetakse vajadusel ümber vastavalt eriosa projektidele, elektriprojekt tehakse ka eriprojektina. Samas ei ole ehitusprojektile lisatud ühtegi eriprojekti. Seetõttu on rekonstrueerimisprojekt olemasoleval kujul lünklik ja selle pinnalt ei ole võimalik välistada, et korteri 7 rekonstrueerimine kahjustab katusealustes ruumides paiknevaid kaasomandi esemesse kuuluvaid ühiskommunikatsioone (nt korsten ja ventilatsioonisüsteem). Samuti ei nähtu projektist see, kuidas tagatakse pärast rekonstrueerimistööde lõppu kaasomanike juurdepääs katusealustes ruumides asuvatele ühiskommunikatsioonidele. Kuna Tartu Linnavalitsusele pole eriprojekte esitatud ning kaebuse esitajatel pole olnud võimalust nendega tutvuda, on kaebuse esitajad seisukohal, et Tartu Linnavalitsus pole täitnud seadusest tulenevat nõuet tutvuda ehitusluba väljastades kõikide asjaoludega ning on langetanud ehitusluba väljastades kaalutlemata otsuse. Kaebuse esitajad 4 juhivad tähelepanu ka asjaolule, et olemasolevate ühiskasutuses olevate kommunikatsioonide suurus on määrava tähtsusega ruumi kasutava pinna arvutamisel. Ilma eriprojektideta ei ole Tartu Linnavalitsusel olnud võimalust teha vastavaid arvutusi. Kaebajad leiavad, et ehitusloa (ebaseaduslik) väljastamine Tähtvere 3B korteri 7 rekonstrueerimiseks rikub nende õigusi, kuna rekonstrueerimise tagajärjel halveneb kaebajate korteriomandite reaalosade kvaliteet ja kasutamise turvalisus ning mugavus (nt olmemüra tõus üle piirmäära, korteri 9 (muudetud projekti puhul ka teiste korteriomandite) väljapääsu blokeerimine). Samuti muutub keerukamaks kaasomandi eseme (nt katusealuses ruumis paiknevad ühiskommunikatsioonid) kasutamise võimalus. Lisaks toob korteri 7 rekonstrueerimine tõenäoliselt kaasa kaebajate korteriomandite turuväärtuse vähenemise, halvendades ühtlasi ka üldist elukeskkonda. Tulenevalt eelnevast paluvad kaebajad tühistada Tartu Linnavalitsuse 20.11.2007.a korralduse nr 1370 punkti 1.2 ja 29.01.2008.a korralduse nr

1. Vastustaja seisukohad
2. Tartu Linnavalitsus ei nõustu kaebuses esitatud väidetega ning leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja kaebuse rahuldamiseks puudub seadusest tulenev võimalus. Tähtvere 3B krundi detailplaneering on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 26.10.2004.a korraldusega nr
3. Vastustaja kaalus otsustamisel ehitusloa taotluses kavandatava ehitustegevuse vastavust detailplaneeringule. Tähtvere 3B hoone (detailplaneeringus pos 1) on kahekorruseline, pööningukorrusega ja keldriga. Korter nr 7 asub teisel korrusel ning selle korteriomandi juurde kuulub keldrikorrusel asuv saunaruum ning pööningukorrus. Ehitusloa taotlemisel esitas korteri 7 omanik ehitusprojekti, mille kohaselt saunaruumist moodustatakse eraldi korteriomand-mitteeluruum nimetusega saun, pööningukorrus jagatakse kaheks nii, et korteri nr 7 pealne osa jääb korteriomandi koosseisu abiruumina ja ülejäänud osa jääb eraldi korteriomandiks-mitteeluruumiks nimetusega hobiruum. Korter 7 siseselt ehitatakse pööningukorrusele pääsuks trepp. Moodustatava mitteeluruumi nr 11 sissepääsuks on olemas pööninguluuk. Vastustaja märgib, et ehitise korruselisus ehitusloa alusel kavandatava ehitustegevuse käigus ei muutu. Pööningukorrusele abiruumi ja hobiruumi kasutamisotstarbega mitteeluruumide korteriomandite moodustamine ei muuda hoone korruselisust, uue korruse ehitamist ei toimu. Ei muutu hoone maht, kõrgus ja maksimaalne korruste arv. Hoone jääb endiselt kahekorruseliseks, pööningukorruse ja keldriga hooneks ja seega ei ole korteri 7 ehitusprojekt vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga. Tähtvere 3B korteri 7 rekonstrueerimisprojekti kohaselt ei toimu pööningukorrusele eluruumide ehitamist ja seega ei muutu korterite arv elamus. Pööningukorrusel aknad puuduvad. Linnavalitsus ei nõustu kaebajate väitega, et korterite 8, 9 ja 10 kohale pööningukorrusele mitteeluruumi nimetusega hobiruum väljaehitamine tähendab sisuliselt
4. korteri ehitamist. Vabariigi Valitsuse
5. jaanuari 1999.a määrusega nr 38 kehtestatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" p 4 kohaselt peab eluruumi vähim kõrgus olema 2,5 m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole põrandapinna ulatuses. Hobiruum ei vasta sellele nõudele. 5 Nõuete p 3 kohaselt peab eluruumil olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu. Korter 7 ehitusprojekti kohaselt on hobiruumi sissepääsuks pööninguluuk ja uks puudub. Nõuete p 5 kohaselt eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Ehitusprojekti kohaselt ei ole pööningukorrusele kavandatavas mitteeluruumis aknaid ja sinna ei ehitata välja küttesüsteemi. Kuna korterite nr 8, 9 ja 10 kohale pööningukorrusele kavandatav hobiruum ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele, ei ole seda võimalik hakata kasutama eluruumina nagu väidavad kaebajad. Samuti ei tähenda keldrikorrusel asuva sauna kui mitteeluruumi korteriomandi moodustamine täiendava korteri lisandumist. Vastavalt KOS § 1 lõikele 1 korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Vastavalt sama seaduse § 4 lõikele 4 korteriomandeid võib ühendada ja korteriomandi võib jagada Asjaõigusseaduse § 54 alusel. Kinnisasja jagamine või ühendamine sõltub üksnes kinnistusraamatusse omanikuna sissekantud omaniku tahtest ning seetõttu võib jagamine või ühendamine toimuda vaid omaniku soovil. Seega on korter 7 omanikul seaduslik õigus temale kuuluva korteriomandi jagamiseks. Seega ei saa ka eeldada, et muutuks Tähtvere 3B korterelamute elanike arv, suureneks liikluskoormus ja halveneks elukeskkond. Linnavalitsus on seisukohal, et ehitusprojekt ei ole korterite arvu osas vastuolus detailplaneeringuga. Tähtvere 3B (pos nr 1) elamu olemasolev pööningu vahelagi on tehtud puittaladele. Korteri 7 ehitusprojekti kohaselt juurdeehitatavad pööningu vahelaed tehakse olemasolevatele puittaladele, mille vahele pannakse soojustus, talade peale pannakse laagid ja seejärel ehitusplaat. Kaebajad märgivad eelduslikku olmemüra tekkimist, samuti eeldavad nad pööningukorruse eluruumidena kasutamist. Ehitusloa väljastamise aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt pööningukorrusele ei ehitata eluruume, seega ei hakata neid ruume pidevalt ööpäevaringselt kasutama. Linnavalitsus märgib, et Tähtvere 3B korter 7 omaniku poolt esitati 07.01.2008.a arhitektuuri ja ehituse osakonnale ehitusprojekti muudatused, mis hõlmavad müratõkke materjali paigaldamist pööningu vahelaele ja ruumide pindalade täpsustamist. Ehitusprojekti seletuskirja p 4.3 järgi pööningu vahelae puittalade vahele paigaldatakse soojustus, müratõke ning peale pannakse puitlaastplaat, millega on tagatud heliisolatsiooni nõuded. Kuna olemasolev pööningu vahelagi soojustatakse, paigaldatakse müratõke ja kaetakse ehitusplaadiga, muutub vahelae konstruktsioon olemasolevaga võrreldes soojapidavamaks ja paremaks ka müra summutamise mõttes ja kaebajate väited ei ole põhjendatud. Kaebajate poolt kaebuses viidatud Sotsiaalministri 04.03.2002.a määruse nr 42 §-s 8 ettenähtud ehitistes inimtegevusest põhjustatud müra heliisolatsiooninõuete puhul märgitud helirõhutaseme LpAmax piirmäära 80 dB võrdluseks märgib vastustaja, et näiteks sama määruse §-s 9 on märgitud helirõhu maksimaaltase meelelahutusasutustes (kino- ja kontserdisaalid ning vabaõhuüritused, tantsusaalid, diskoteegid, klubid, restoranid ja baarid) 115 dB. Samas näiteks regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtase uute hoonete magamisruumides on 45 dB. Seega on määruses ette nähtud inimtegevusest põhjustatud olmemüra helirõhu maksimaalne tase küllaltki kõrge. Samas on naabrite tekitatavat olmemüra pööningukorrusele kavandatavates ruumides 6 võimalik mõõta kui alustatakse nende ruumide kasutamist. Käesoleval ajal pööningukorrusel asuvat ruumi ei kasutata ja kõik kaebuse esitajate väited on üksnes paljasõnalised ega tugine müra taseme mõõtmistulemustele. Linnavalitsusel ei ole võimalik enne ruumide kasutamise algust tõstatada mürataseme mõõtmise küsimust, sest ei ole võimalik võrrelda müra normtaset müra mõõdetud tasemega kui hinnatavat müra ruumides ei tekitata. Kui ruumide kasutamise alustamisel tekib naabreid häiriv müra, on võimalik tellida müra taseme mõõtmine ja seejärel nõuda mürataseme nõuete täitmiseks vastavaid ehituslikke muudatusi. Pööninguluuk ei ole korteri 7 püsivaks sissepääsuks ja sellest väljumiseks. Pööninguluuk lahtitõmmatava trepp-redeliga on korteriomandisse kuuluva mitteeluruumi-hobiruumi sisenemiseks ja väljumiseks. Trepp-redel on lahti tõmmatud hobiruumi sisenemise ja sellest väljumise ajal, muul ajal on luuk suletud ja trepp-redel ei takista korterisse 9 sisenemist ja sellest väljumist. Ehitusprojekt on kooskõlastatud Lõuna-Eesti Päästekeskusega, seega on pädev riiklik järelevalveasutus leidnud, et pööninguluugi kaudu hobiruumi sisenemisel või sellest väljumisel ei ole takistatud korterist 9 inimeste ja vara evakueerimine ja ehitusprojekt on tuleohutusnõuetele vastav. 07.01.
6. a esitas korter 7 omanik Andrus Pikk arhitektuuri ja ehituse osakonnale ehitusprojekti muudatused. Arhitektuuri ja ehituse osakonnas ehitusprojekti muudatuste läbivaatamisel soovitati omanikule korterisse nr 7 ehitatava pööningukorrusele viiva trepi kuju muutmist, et mitte muuta vahelae olemasolevat konstruktsiooni ja pööninguluugi asukoha muutmist või hobiruumi sissepääsu treppredeli kuju muutmist sellisel viisil, et trepp-redeli kasutamisel ei tekiks takistusi korterisse nr 9 sisenemisel ja sellest väljumisel. 31.01.
7. a esitati korter nr 7 täiendavate muudatustega ehitusprojekt taas arhitektuuri ja ehituse osakonnale läbivaatamiseks. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt korterisse nr 7 ehitatav pööningukorrusele viiv trepp ehitatakse olemasolevate talade vahele ning talade ja muude olemasolevate maja kandekonstruktsioonide ümberehitust ei tehta. Moodustatava mitteeluruumi nr 11 sissepääsuks on II korruse plaanil ja pööninguplaanil näidatud pööninguluuk (telgede 6 ja 7 vahel). Seletuskirja p 3 kohaselt ehitatakse pööninguluuk selliselt, et see ei takistaks ühegi korteri välisukse avamist. Kaebajad märgivad, et ehitusprojekt ei sisalda selgeid arvutusi, mis tõendaksid, et hoone pööningu rekonstrueerimisjärgse kasutamise puhul ei teki konstruktsioonide võimalikke koormuskahjustusi. Samas ei ole kaebajad põhjendanud, millele tuginevad nende kahtlused konstruktsioonide võimalike koormuskahjustuste tekkimise võimalusest ega esitanud vastavaid tõendeid. Vastustaja märgib, et korter 7 siseselt ehitatakse läbi pööningu vahelae olemasolevate talade vahele trepp pööningule pääsemiseks. Ehitusprojekt ei sisalda hoone talade ja muude konstruktsioonide ümberehitust. Ehitusprojekti kohaselt korter 7 abiruum jääb kuuluma korteri juurde, seega kasutavad seda üksnes korteri nr 7 elanikud. Hobiruum 52,4 m2 on kavandatud mitteeluruumina kasutamiseks, seega ei kasutata seda pidevalt. Pööningukorruse kasutamine rekonstrueerimisjärgselt ei too linnavalitsuse arvates kaasa senisest suuremat märkimisväärset koormust korterelamu konstruktsioonidele, sest uusi eluruume ei ehitata ja elanike arv ei suurene. 7 Pööningukorrusel asuvad ühiskommunikatsioonid on olnud korter nr 7 korteriomandisse kuuluvates ruumides alates korterelamus korteriomandite moodustamisest. Vastustaja eeldab, et kinnistu jagamisel korteriomanditeks 2005.a tutvusid kaebajad korteri ja ehitise kohta olemasoleva dokumentatsiooniga ning ehitise seisukorraga, pidid sellest asjaolust teada saama ja nõustusid ehitise jagamisega sel viisil. Korterelamule kasutusloa väljastamiseks esitasid taotluse kõik korteriomanikud, sealhulgas ka kaebajad. Kasutusloa taotlemisel esitati ka korterite olulised tehnilised andmed, korter 7 kogupinna hulgas olid lahuspinnana märgitud nii saun kui ka pööning. Kinnistusraamatu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilise registriosa nr 4500603 järgi on Tartu linnas, Tähtvere 3B korter nr 7 (omanik Andrus Pikk) reaalosa elamus 1 asuv korter nr 7 (elamu POS 1 teise korruse plaanil nr VII), üldpinnaga 40,9 m2, pööning (sama elamu pööningukorruse plaanil nr VII), üldpinnaga 109,4 m2 ja saun (sama elamu keldrikorruse plaanil nr VII), üldpinnaga 28,6 m
8. (28.03.
9. a kinnistamisavalduse alusel kanne tehtud 01.04.
10. a). Katusealustes ruumides paiknevate ühiskommunikatsioonide (ventilatsioonisüsteem) osas ehitusprojekt muudatusi ei sisalda. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002.a määruse nr 70 "Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile" § 5 Ehitusprojekti kütte-ja ventilatsiooniosa lõikes 1 ja 2 on sätestatud, mis määratletakse ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosas ja et esitatakse süsteemide tehniline kirjeldus. Vastavalt § 5 lõikele 3 vajadusel esitatakse kütte- ja ventilatsioonisüsteemide skemaatiline paiknemine plaanidel ja lõigetel. Kuna ventilatsioonisüsteemi ümberehitust pööningul ei teostata, puudus vastustajal vajadus nõuda eriprojektide esitamist ja korter 7 omanikul kohustus eriosa projektide esitamiseks. Tehnosüsteemide projektid on linnavalitsusele esitatud hoone ehitamisel ja nende olemasolu kaebajad ei vaidlusta. Hoone ventilatsioonisüsteemi pass nr 050392 on koostatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistuse L041 alusel töökaitsealaste mõõtmiste valdkonnas akrediteeritud Amecon OÜ poolt 17.05.2005.a, mille kohaselt ventilatsioonisüsteemid vastavad projektis ettenähtuile. Hoonele kasutusloa väljastamisel on kontrollitud ehitise, sealhulgas kommunikatsioonide, nõuetele vastavust. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002.a määrusega nr 70 kehtestatud „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile" ei sisalda nõuet, et juurdepääsu tagamine ühiskommunikatsioonidele peab olema ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kui ühiskommunikatsioonidele juurdepääsu tagamise osas on probleeme, on kaebajatel võimalik lahendada kaasomanike juurdepääs pööninguruumides asuvatele ühiskommunikatsioonidele kaasomanike kokkuleppel ja kui kokkulepet ei saavutata, siis kohtu kaudu. Vastustajale ei ole edastatud teavet, et ühiskommunikatsioonidele juurdepääsu osas on korteriomanike vahel olnud probleeme. Samuti ei ole kaebajad viidanud kaebuses selliste probleemide olemasolule. Vastustaja leiab, et korter 7 omaniku poolt 23.01.2008.a arhitektuuri ja ehituse osakonnale esitatud ehitusprojekti muudatustes on tehtud kaebajatele vastuvõetavad muudatused. Pööninguluugi asukohta on muudetud ja trepp ehitatakse olemasolevate talade vahele, seega kandekonstruktsioonide ümberehitust ei tehta. Samuti on linnavalitsuse
11. novembri 2007.a korralduse nr 1370 p 1.
12. alusel väljastatud 8 ehitusloal nr 3303/07 vastavalt

§ 12

lg 2 sätetele märgitud, et ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Samuti on ehitusloal märkus, et ehitustöödega ei tohi alustada ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta. Nõusolekute andmise käigus on kaebajatel õigus nõuda korter 7 omanikult asjassepuutuvat teavet ja dokumentatsiooni. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva organi poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et vaidlustatud korralduse p 1.

1. on õiguspärane. Linnavalitsus on kaalutlusõigust teostanud vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 nõuetele. Õiged ei ole kaebajate väited, et Tartu Linnavalitsus ei ole järginud detailplaneeringut, Ehitusseaduses sätestatut ja muid vaides märgitud õigusakte. Eeltoodut arvestades ei ole Tartu Linnavalitsuse
2. novembri 2007.a korralduse nr 1370 „Ehituslubade väljastamine" punkti 1.2 kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Vastavalt HMS § 87 lg 2 p 3 tuleb vaideotsus tühistada siis, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuse esitaja leiab, et linnavalitsus ei ole vaide lahendamisel hinnanud tehiolusid, andnud sisulist hinnangut vaides esitatud asjaolude kohta ja ei ole ka põhistanud, miks vaides toodud asjaolud arvestamist ja kaalumist pole leidnud. Vastustaja ei nõustu kaebajatega ning leiab, et vaideotsus ei saa rikkuda kaebajate õigusi. Linnavalitsus on vaide menetlemisel rakendanud Haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimispõhimõtet. Linnavalitsus on kaalunud naabrite ja korter 7 omaniku õigusi ja kohustusi ning hinnanud, kas ehitusloa väljastamise otsustamisel ei ole põhjustatud ebaõiglaselt suurt kahju naaberkorterite omanikele. Samuti on linnavalitsus vaideotsuses põhjalikult motiveerinud, miks vaidlusalune objekt vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja esitanud põhjendatud vastuväited vaide esitajate väidetele. Riigikohus on rõhutanud, et olukorras, kus riivatakse naabri õigusi, tuleb otsustamisel kaaluda asjaosaliste ja ka avalikkuse huve. Kuna kaebajate huve ei ole põhjendamatult ja piiramatult kahjustatud, on vaidlustatud korraldused kooskõlas Riigikohtu 26.11.
3. a otsuses nr 3-3-1-64-02 sisalduva seisukohaga, et riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikkuse huve. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele. Tartu Linnavalitsus leiab, et kaebajate õigusi ei ole rikutud, seega tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kolmandate isikute seisukoht
4. Kolmas isik Andrus Pikk nõustub täielikult vastustaja 20.03.2008.a vastuses esitatud seisukohtade ning järeldustega. Kolmas isik leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. 9 Korteriomand Tähtvere 3B-7, Tartus, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriossa nr 4500603, on kolmanda isiku Andrus Pikka valduses ja ainuomandis. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Tähtvere 3B-7 korteriomandi juurde kuuluva sauna ja teatud osa pööningukorruse eraldamine iseseisvate korteriomanditena, on omaniku seaduses sätestatud õigus. Kaebajad pole viidanud ühelegi kehtiva õiguse normile, mida korteriomandi jagamine rikuks. Samuti pole nad veenvalt põhjendanud, kuidas ja milliseid nende õigusi kolmandale isikule kuuluva korteriomandi jagamine rikuks. Korteriomandi koosseisu ei pea kuuluma tingimata eluruumid. "Korteriomand" ja "korter" (tähenduses "eluruum") ei ole identsed mõisted, kuivõrd üks mõiste tähistab asja kasutamise õiguslikku vormi, teine aga selle sisu ning kasutusotstarvet. Korteriomand võib koosneda ka mitteeluruumidest. Vastavalt korteri Tähtvere 3B-7 rekonstrueerimisprojektile kuuluvad nimetatud korterist iseseisvate korteriomanditena eraldamisele saun ja hobiruumina ka teatud osa pööningukorrusest, kuid seoses nimetatud korteriomandite moodustamisega ei suurene elamus Tähtvere 3B-7 eluruumide arv ega pindala. Vastustaja on 20.03.2008.a vastuses ammendavalt põhjendanud, miks eraldatud korteriomandeid ei saa üldse eluruumidena kasutada. Seega ei ole uute korteriomandite moodustamine olemasoleva korteriomandi jagamise tulemusena mingiski seoses elanike arvu kasvuga elamus ja sellest tingitud kaebuse esitajate väidetava elukvaliteedi halvenemisega. Kolmas isik selgitab, et elanike arvu suurenemist elamus, mida kaebuse esitajad kardavad, mõjutavad sootuks teised tegurid (näiteks kolmanda isiku poolt talle kuuluva korteriomandi võõrandamine või üürileandmine, kolmanda isiku pere juurdekasv vms), mis ei olene sellest, kas kolmas isik kasutab talle kuuluvat sauna ja pööningukorrust eraldi korteriomanditena või mitte. Kolmas isik leiab, et kaebajate väited piisava akustilise isolatsiooni puudumise ning sellega kaasneva mürareostuse ning teiste väidetavate kahjulike mõjutuste kohta on ebaselged ja tõendamata. Kolmas isik selgitab, et AÕS § 143 lg 1 kaitseb kaebajaid niigi kõigi kolmanda isiku korteriomandist tulenevate võimalike kahjulike mõjutuste eest, mis ületavad kehtestatud normide piire. Selline võimalik nõue on kaebajatel niihästi kolmanda isiku kui ka kõigi teiste korteriomandite omanike vastu ning selle õiguse realiseerimine ei sõltu sellest, kas üldse ja mitmeks korteriomandiks kolmas isik talle kuuluva korteriomandi jagab. Kolmanda isiku ning vastustaja hinnangul välistab rekonstrueerimisprojekt kehtivaid norme ületavate kahjulike mõjutuste ilmnemise, kuid isegi juhul, kui need ilmneksid, oleks kaebuse esitajatel ikkagi seadusest tulenev õigus nõuda selliste mõjutuste lõpetamist. Eeltoodut arvestades ei saa lugeda kaebuse esitajate püüdu takistada kolmandal isikul talle kuuluva omandi käsutamist (korteriomandi jagamist) omandiõiguse proportsionaalse ja põhjendatud piiranguga. Kahjulike mõjutuste ilmnemise võimalus on hüpoteetiline ning kaebajal on nende ilmnemist võimalik takistada teiste, proportsionaalsete abinõudega (nt nõudes nende lõpetamist). Samal põhjusel ei ole ka mõningate ühiskommunikatsioonide paiknemine pööningukorrusel põhjuseks, miks kolmas isik ei tohiks talle kuuluvat pööningukorrust kasutada. Tegelikkuses pole korteriomandite omanike vahel mitte kunagi tekkinud vaidlust seoses ligipääsuga pööningukorrusel asuvatele ühiskommunikatsioonidele 10 (kaebajad pole seda ka oma kaebuses väitnud) ning sellise vaidluse tekkimise hüpoteetiline võimalus ei saa olla aluseks kolmanda isiku omandiõiguse piiramisel. Vajaliku juurdepääsu küsimus on võimalik lahendada kõigi kaasomanike kokkuleppel või kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus. Kaebajate seisukoht, et rekonstrueerimisprojekti tulemusena muutub elamu Tähtvere 3B korruselisus ning et see on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga, on samuti ekslik. Elamu Tähtvere 3B oli eelnevalt ning on ka praegu kahekorruseline pööningukorrusega hoone, mis on püstitatud kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga ja millel on ka nõuetekohane kasutusluba. Rekonstrueerimisprojekti tulemusena ei ehitata elamule mitte juurde uut korrust, vaid kolmas isik võtab hobiruumina kasutusele osa pööningukorrusest, mis on juba niigi olemas, kuulub kolmandale isikule (on korteriomandi Tähtvere 3B-7 juurde kinnistatud) ning on kolmanda isiku valduses. Kõigis ülejäänud ning käesolevas vastuses eraldi käsitlemata küsimustes nõustub kolmas isik täielikult vastustaja seisukohtadega.
5. Kolmas isik OÜ Asset ei ole pidanud vajalikuks oma seisukohta avaldada. Kohtu põhjendused ja otsus
6. Menetlusosaliste vahel on ehitusõigusest tulenev avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamine kuulub vastavalt HKMS § 3 lõike 1 punktile 1 halduskohtu pädevusse, sest ehitusõigus kuulub avaliku õiguse valdkonda. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, seega on vastustaja esialgse korralduse (tl 9) osaliselt kehtetuks tunnistamiseks esitatud kaebus lubatav. Korralduse vaidlustamisega on sisuliselt vaidlustatud ka ehitusluba. HMS § 87 lõike 2 punktide 1 ja 3 kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud ja vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsuses on vastustaja kohaldanud kaalutlusõigust, kogunud täiendavalt tõendeid vaidlusaluse ehitusloa põhjendamiseks ja esitanud esialgset korraldust põhjendavad motiivid, mille tõttu on lubatav kaebus ka osas, millega vaidlustatakse iseseisvalt vaideotsuse õiguspärasus, sest kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist saab hinnata ainult vaideotsuse õiguspärasuse sisulisel kontrollimisel. HKMS § 9 lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib kaebuse halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Asjas on 29.01.2008.a tehtud vaideotsus (tl 10-16), mis on kaebajatele teatavaks tehtud 02.02.2008.a ja kuna kaebus on esitatud elektrooniliselt 03.03.2008.a (tl 3) ning ka vastustaja ei ole kaebuse tähtaegsust vaidlustanud, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebus on esitatud seaduses sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul. Kaebuse tähtaegsust on käsitletud ka Tartu Halduskohtu 31.03.2008.a kohtumääruses (tl 50-51), mille väljastamise järgselt ei ole menetlusosalised kaebuse tähtaegsuse osas täiendavaid vastuväiteid esitanud. 11
7. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine. Sama tuleneb Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 3 lõikest
8. Halduskohus, tutvunud esitatud kaebuse ja vastustega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil, uurinud asjas kogutud tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb HKMS § 26 lõike 1 punktist 1 tuleneva volitusnormi alusel rahuldada, kuna vaidlusaluste haldusaktide andmisel läbiviidud haldusmenetluses on rikutud kaebajate õigusi ja haldusaktid rikuvad kaebajate subjektiivseid õigusi ja piiravad nende vabadusi. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-25-02 leidnud, et ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Ehitusloaga tehakse kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele. Ehitusluba vaidlustamata ja kehtetuks tunnistamata ei ole hiljem võimalik nõuda projektile vastava ehitise lammutamist või muutmist motiivil, et projekt ei olnud nõuetekohane. Halduskohus jagab Riigikohtu seisukohta ja osundab vastuseks menetlusosalistele, et ehitusloa väljaandmisel peavad ehitamist reguleerivad normid tagama kõigi kaasomanike õiguste kaitse. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-42-03 leidnud, et heast haldustavast lähtudes peab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist võimaldama projekti suhtes oma arvamust avaldada puudutatud isikutel, kelleks võib olla ka naaber, kelle puhul on ette näha, et tulevane ehitis võib tema õigusi riivata. Halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu seisukoht kohaldub ka käesolevas asjas kaasomanike suhtes. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused. Selle sätte kohaselt saab õiguspäraseks lugeda sellist haldusakti, mis on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning § 56 lõike 2 järgi tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Asjas ei kohaldu HMS § 56 lõikes 4 sätestatu, kuna vaidlusaluste haldusaktidega piiratakse kaebajatest kolmandate isikute õigusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ehitusluba on välja antud pädeva haldusorgani poolt, vaidlusaluseks küsimuseks on ehitusloa kooskõla kehtiva õigusega (

§ 24lõike 1 punktid 1,2).

Ehitusluba (tl 41) sisaldab tingimust: „Ehitustöödega ei tohi alustada ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta.“ Halduskohus möönab, et haldusakt võib sisaldada kõrvaltingimusi. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-73-03 leidnud, et kõrvaltingimuste eesmärgiks on tagada paindlikkus haldusülesannete täitmisel ja erinevate huvide arvestamine, seega ka kaasomanike põhjendatud huvide arvestamine. 12 Haldusakti kõrvaltingimustega seonduvat reguleerib HMS § 53 lõige 1: 1) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes; 2) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus; 3) lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks; 4) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. HMS § 53 lõikes 2 on sätestatud, millal võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimused: 1) seaduses või määruses sätestatud juhul; 2) kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata; 3) kui haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. Antud juhul on seega tegemist kõrvaltingimusega HMS § 53 lõike 1 punkti 3 – lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks – mõttes. Sellisel juhul ei ole ehitusloa adressaadil õigust ehitada nii kaua, kuni ta pole saanud ehitustöödega alustamiseks kõigi teiste korteriomanike nõusolekuid. Samas on selgusetu, kas tegemist on põhimõtteliselt võimaliku kõrvaltingimusega ehk kas kõigi kaasomanike nõusolek ehitustöödega alustamiseks on saavutatav. Selle asjaolu on vastustaja jätnud välja selgitamata. Viimati osundatud Riigikohtu lahendis on aga asutud seisukohale, et vastustaja ülesandeks kõrvaltingimuste kohaldamisel on välja selgitada kas tegemist on põhimõtteliselt võimaliku kõrvaltingimusega. Riigikohus on asunud seisukohale, et selle nõude täitmata jätmisel ei ole vaidlustatud korraldus kontrollitav. Kehtestades ehitusloale kõrvaltingimuse, mis sõltub kaasomanike nõusolekust, pidi vastustaja kaasama asja menetlusse kaasomanikud, mis võimaldanuks asja õige ja kiire otsustamise ja tagaks ühelt poolt kaasomanike õigustega arvestamise tagades samas ka ehitusloa soodustatud isiku õiguste kiire ja kohase realiseerumise. Halduskohtu nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu Halduskolleegiumi seisukoht kohtuasjas nr 3-3-1-42-03, mille kohaselt, kui detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse piires on võimalikud erinevad lahendused, on kohalik omavalitsus kohustatud ehitusloa andmisel kontrollima, et ehitusloaga aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve, samuti avalikke huve. Samas kohtuasjas on Riigikohus osundanud, et ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus ja selle tegemisel tuleb arvestada asjaosaliste kõigi kaalukate huvidega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsuse p 16 haldusasjas nr 3-3-1-64-02). Naaber ei saanud küll nõuda, et tema omandiõigust üldse ei piirataks, kuid piirang peab olema proportsionaalne. Halduskohus on seisukohal, et ka käesolevas haldusasjas ei saa kaasomanikud nõuda, et nende omandiõigust üldse ei piirataks, kuid piirang peab olema proportsionaalne. Riigikohus on samuti leidnud, et ehitusloa taotlemise kohustuse eesmärk on sisuline kontroll ehitusnormidest ja nõuetest kinnipidamise üle ning huvikonfliktide lahendamine. Jättes ehitusprojekti sisulise nõuetekohasuse, sh kooskõla naabri õigustega kontrollimata, rikub kohalik omavalitsus haldusmenetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Uurimisprintsiibi kohaselt peab pädev asutus omal initsiatiivil selgitama välja otsustamiseks vajalikud asjaolud. Uurimisprintsiibist tulenevate kohustuste täitmist võib lihtsustada puudutatud isikute haldusmenetlusse kaasamine. Menetlusse kaasatud isik peab esitama ehitusprojekti 13 suhtes oma huvidest lähtuvad vastuväited, mistõttu asutusel on lihtsam selgitada välja selle isiku jaoks tähtsust omavad asjaolud ja oma kaalutlusotsust motiveerida. Varasemas antud asjas tehtud otsuses juhtis kolleegium tähelepanu PS §-dest 10 ja 14 tulenevale puudutatud isiku arvamuse ärakuulamise kohustusele. Sama põhimõte on ka osa heast haldustavast. Ehitusloa andmise menetluses on asjast ilmselgelt puudutatud naabri arvamus mõistlik ära kuulata juba enne projekteerimistingimuste väljastamist. Ehitusloa andmisele eelnevat arvamuse ärakuulamist ei saa asendada ettepanekute ja vastuväidete tegemise õigus planeerimismenetluses, sest detailplaneeringu väljapaneku staadiumis ei ole veel teada, kas ja milline hoone krundile ehitatakse. Riigikohtu seisukohad kohalduvad ka käesolevale vaidlusele. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja ei ole kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt enne ehitusloa väljastamist kaebajate arvamust ära kuulanud, kuigi vastustajale pidi olema selge, et kaebajate korterite peale hobiruumi ehitamiseks ehitusloa väljastamine ja mitteeluruumi ehitamine ning hilisem kasutusele võtmine olukorras, kus suhteliselt suurde ca 50 m2 suurusesse hobiruumi sisenemine planeeritakse kaebajate korterite uste vahetusse lähedusse avaneva luugi kaudu, võib halvendada või takistada oluliselt kaebajate omandi kasutamist. Seega saab halduskohus teha järelduse, et haldusmenetlus ei olnud antud juhul õiglane, vaid oli kaebajate suhtes hoolimatu. Asjakohatu on vastustaja väide, et kaebajad pidanuksid asjassepuutuvat teavet ja dokumentatsiooni nõudma korteri nr 7 omanikult. Kaebajate haldusmenetlusse kaasamata jätmine toob kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamise, kuna see on õigusvastane ja rikub kaebajate õigust heale haldusele. Kaebajate õigused ei ole käesolevas asjas piisavalt tagatud ainult vaide esitamise õiguse realiseerimisega.
3. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-62-03 muuhulgas leidnud, et projekt ja ehitis ei vasta nõuetele ka siis, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. Vastustaja poolt on lahendamata küsimus ühiskommunikatsioonide osas, kas ümberehitamine on vajalik või mitte, ning kas ehitatavasse hobiruumi viiv trepp hakkab blokeerima teiste korterite väljapääsusid või mitte, samuti on ekslik vastustaja seisukoht olmemüra ja võimalike koormuskahjustuste osas. Nn hobiruumi otstarve ja kasutamiskord ei ole teada ning pole selge, millised on selle ehituse tagajärjed. Ehitusloal (tl 42 pöördel) olevad viited hobiruumi kasutamise otstarbele on pigem eksitavad, kui aitavad kontrollida vastustaja kaalutluse asjakohasust. HKMS § 19 lõige 6 sätestab, et kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. 11.Olmemüra tõus üle piirmäära. Vastustaja arvates ei ole enne ruumide kasutamise algust võimalik tõstatada mürataseme mõõtmise küsimust, sest ei saa võrrelda müra normtaset müra mõõdetud tasemega kui hinnatavat müra ruumides ei tekitata. Selline seisukoht ei ole õige ega põhjendatud.

§ 24

lõike 1 punkti 2 järgi peab kohalik omavalitsus keelduma ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid.

§ 3

lõike 6 kohaselt võib ehitises olla selle kasutajate 14 poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada. Vastustaja peab ehitusloa väljastamise otsustamisel uurima, kas planeeritav ehitis tekitab normtaset ületavat müra. Vastustaja peaks enne ehitusloa andmist välja selgitama, mis on ehitise otstarve ja kui suur potentsiaalne müra tekib selle kasutamisest, et juba ennetavalt vältida ehitise kahjulikke mõjusid naabritele. Seetõttu ei ole õige, et mürataseme küsimust saab lahendada alles pärast ehitise valmimist ja kasutusele võtmist. Vastustaja ei ole haldusmenetluses välja selgitanud, mis eesmärgil hobiruumi kasutama hakatakse, mille tõttu ei ole vastustaja kaalutlused kontrollitavad. Projektid sisaldavad ainult lakoonilist märkust, mitteeluruum nimetusega hobiruum.

1. Korteriomandite väljapääsu blokeerimine. Kaebajate arvates rikub nende õigusi katusealusele ligipääs, mis väidetavalt blokeerib korterite 8, 9 ja 10 väljapääsud. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt ehitatakse korterisse nr 7 pööningukorrusele viiv trepp olemasolevate talade vahele ning talade ja muude olemasolevate maja kandekonstruktsioonide ümberehitust ei tehta. Seletuskirja p 3 kohaselt ehitatakse pööninguluuk selliselt, et see ei takistaks ühegi korteri välisukse avamist. Ehitusprojekt on kooskõlastatud 16.07.2007.a Lõuna-Eesti Päästekeskusega (tl 92). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Tähtvere 3b-7 korteri ümberehitusprojekti muudatusprojekt (tl 4649) oleks täiendavalt kooskõlastatud Lõuna-Eesti Päästekeskusega, mille tõttu ei saa vastustaja kaebajate väiteid kummutada osundamisega päästekeskuse kooskõlastusele, kuna ehitamine toimub muudatusprojekti alusel. Plaanilahenduse (tl 82) kohaselt on päästekeskus kooskõlastanud mitteeluruumi nr 11 pääsuks olemasoleva pööninguluugi. Kaebajate väitel takistab luuk ka muudetud ehitusprojekti järgi korteritest 8, 9 ja 10 väljumist ning tulekahju korral võib olla takistatud inimeste ja vara evakueerimine hoonest. Seega ei ole vastustaja kaalutlused ka selles osas kontrollitavad, kuna pööningu plaanil (tl 113) on tehtud luukide osas omakäelisi parandusi, millele päästekeskuse varasem kooskõlastus ei saa seega aktsepti anda. Kolmas isik tunnistas kohtuistungil (tl 150), et luugini viiv trepp vajab muutmist ja asendamist või ümberehitamist, kuna see takistas vähemalt ühe korteri ukse avamist. Päästekeskuse varasem kooskõlastus ei saa seega vastustajalt kui lõplikult otsustajalt võtta kohustust tagada korteriomanditest takistusteta väljapääs.
2. Võimalikud koormuskahjustused. Vastustaja kaalutlused ei ole selles osas kontrollitavad hobiruumi osas. Selge on see, et hobiruum 52,4 m 2 on kavandatud mitteeluruumina kasutamiseks. Vastustaja väide, et seega ei kasutata seda pidevalt, on paljasõnaline ja ei ole kontrollitav, kuna ei ole selge, kes, kuna ja kuidas hobiruumi kasutama hakkab. Seda eriti olukorras, kus käesoleval ajal on hobiruumi omanikuks juriidiline isik varasema füüsilise isiku asemel. Kolmanda isiku poolt kohtule esitatud vahelae joonis (tl 146) eeldab aga lisa talastiku paigaldamist, mille tõttu ei ole ka muudatusprojekt selles osas lõplik.
3. Ühiskommunikatsioonid. Ühiskommunikatsioonid paiknevad praegu katusealuses ruumis, kuhu ehitusprojekti järgi ehitatakse hobiruum. Kuna vastustaja ei ole välja selgitanud, kuidas hobiruumi kasutama hakatakse, ei ole kontrollitavad vastustaja kaalutlused, et kommunikatsioone ei tule ümber ehitada ja sellega ei ole riivatud kaebajate õigusi.
4. Neil asjaoludel on halduskohus seisukohal, et esitatud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et haldusaktide andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning 15 proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusaktid kuuluvad taotletud mahus tühistamisele. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ja otsustamiseks.
5. HKMS § 92 lõike 1 alusel tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulud (tl 8, 141-145) kui põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Roby Koik Kohtunik 16