) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Asjaolud 05.11.2007 esitas OÜH Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜB vastu 40 068,60 krooni saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt vastuväite esitamisega anti Tartu Maakohtu 24.03.2008 määrusega OÜH nõue OÜB vastu üle asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 11.04.2008 määrusega keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmast ning edastas asja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. 11.06.2008 esitas OÜH hagi OÜB vastu 44 123,40 krooni saamiseks. Nõue tuleneb poolte vahel 10.11.2006 sõlmitud töövõtulepingust, milles alusel esitatud arve jättis kostja osaliselt tasumata. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõude on 08.08.2008 vastu võtnud kostja seadusliku esindaja abikaasa LA. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. OÜH ja OÜB vahel 10.11.2006 sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktis 1 on sätestatud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Esitatud tõendite põhjal on kostja kohustust täitnud üksnes osaliselt. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 44 123,40 krooni. Vastavalt
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu summas 3 000 krooni ning õigusabikulud 5 900 krooni. 2
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
lg 1 alusel määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt
Hagiavaldusest nähtub, et põhinõude suuruseks on 37 200 krooni. RLS lisa 1 kohaselt tasutakse tsiviilasjalt hinnaga kuni 40 000 krooni riigilõivu 2 250 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatust 750 krooni võrra rohkem. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb menetluskuluna hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 2 250 krooni. Enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on hagejal õigus esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 5 900 krooni.
lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 6 lg 6 alusel, kui kohus on saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne 2008. aasta 15. juulit, lahendab kohus selle enne 2008. aasta 15. juulit maksekäsu kiirmenetluse normide kohta kehtinud sätete kohaselt. Kuni 14.07.2008.a kehtinud
redaktsiooni § 486 lg 3 kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 40 000 krooni puhul 12 500 krooni. Arvestades tsiviilasja hinda ning asja keerukust ja mahukust, ei ole kohtu hinnangul õigusabikulude summa 5 900 krooni põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on nimetatud summa näol tegemist maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks tehtud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse näol on tegemist lihtsustatud kirjaliku menetlusega, kus avaldus esitatakse selleks ettenähtud vormil ning kõnealuse vormi lõpus märgitud juhiseid järgides. Lähtudes eeltoodust, peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 2 250 krooni, kokku 2 750 krooni. Viivi Villemson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.