3-08-787/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-787 Otsuse kuupäev

1. september 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi T.L kaebus Tartu Ülikooli 22.11.2007.a bakalaureusetöö kaitsmise komisjoni otsuse tühistamise, 06.12.2007.a apellatsioonikomisjoni otsuse ja 14.03.2008.a vaidluskomisjoni vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise ning Tartu Ülikoolile ettekirjutuse tegemise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.L Vastustaja Tartu Ülikool, esindaja Kristel Siimula-Saar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. 30.05.2007.a kaitses Tartu Ülikooli Füüsika-Keemiateaduskonna üliõpilane T.L lõputööd teemal Aerosooliosakeste elektrilise separaatori tööprotsessi automatiseerimine. Bakalaureusetöö kaitsekomisjon hindas lõputöö hindele D. 01.06.2007.a esitas T.L füüsika-keemiateaduskonna dekaanile apellatsiooni. Apellatsiooni lahendamiseks toimus 13.06.2007.a. bakalaureusetöö uus kaitsmine. Apellatsioonikomisjon jättis 13.06.2007.a otsusega hinde muutmata. 13.07.2007.a esitas T.L apellatsiooni Tartu Ülikooli vaidluskomisjonile. Vaidluskomisjon rahuldas 14.09.
4. a apellatsiooni ja tühistas T.L bakalaureusetöö kaitsmise komisjoni otsuse, kuna üliõpilasele ei olnud antud võimalust kaitsta lõputööd uue komisjoni ees. 1 22.11.2007.a viidi läbi korduskaitsmine uues koosseisus komisjoni ees, lõputöö hinnati hindele D. 26.11.2007.a esitas T. L dekaanile apellatsiooni. 06.12.2007.a otsusega jättis apellatsioonikomisjon apellatsiooni rahuldamata. 14.01.2008.a esitas T. L apellatsiooni vaidluskomisjonile. Vaidluskomisjoni 14.03.2008.a otsusega jäeti T. L apellatsioon rahuldamata. 24.04.2008.a pöördus T. L kaebusega Tartu Halduskohtusse. Kaebuse esitaja taotles kirjalikus kaebuses 22.11.2007.a bakalaureusetöö hindamisakti ehk bakalaureusetöö kaitsmise komisjoni otsuse, 06.12.2007.a apellatsioonkomisjoni otsuse ja 14.03.2008.a vaidluskomisjoni otsuse tühistamist ning Tartu Ülikooli kohustamist asja uuesti otsustada. Kohtuistungil kaebuse esitaja muutis kaebust, esitades taotluse 06.12.2007.a apellatsioonkomisjoni otsuse ja 14.03.2008.a vaidluskomisjoni otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks, loobudes nende haldusaktide puhul tühistamise taotlusest. Kaebuse põhjendused
5. Kaebuse esitaja arvates riivab lõputöö hinne põhiõigust haridusele. PS § 37 sätestab igaühe õiguse haridusele. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Teadmiste omandamist ei ole lubatud kitsendada ükskõik millisel hariduse andmise astmel. Tartu Ülikoolis arvestatakse bakalaureusetöö hinnet magistriõppe erialadele sisseastumisel oluliselt. Bakalaureusetööd ei ole võimalik sooritada teistkordselt, so bakalaureusetöö hinne jääb piirama edasisi õppimisvõimalusi. PS § 19 sätestab õiguse vabale eneseteostusele. See hõlmab sh ka isiku õigust otsustada, kas ja mis viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ja milliseid andmeid tohib tema kohta avaldada. Vastavalt ÕKE p 120 hinnatakse lõputööd avalikul kaitsmisel. Seega riivab lõputöö hinne kaebaja arvates ka PS § 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele.
6. Bakalaureuseöö hindamisel puudusid hindamiskriteeriumid. Lõputööde korral kehtestatakse praktikas hindamiskriteeriumid teaduskondade nõukogude poolt. Füüsikakeemiateaduskonnal puudusid igasugused hindamiskriteeriumid lõputööde hindamiseks. Ka ei määratlenud lõputööd hindav komisjon hindamiskriteeriume oma diskretsiooni teel. Seega ei olnud lõputöö hindamine vastavuses Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE) p 37 sätestatuga. Kuna hindamiskriteeriume ei olnud määratletud, siis polnud võimalik ka lõputöö hinnet motiveerida. Hindamisakti motiveerimine on oluline nii selle kontrollitavuse tagamiseks kui ka hindava komisjoni enesekontrolliks Kaebajale ei selgitatud ka teaduskonna nõukogu poolt kehtestatud lõputööde vorminõudeid, seega ei olnud töö juhendamine ja hindamine kooskõlas ÕKE p
7. Ka võidi kaebaja arvates teha töö kaitsmisele suunamisel diskretsiooniviga. HMS § 72 lg 2 kohaselt haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos sisulise otsusega, seega tuleb ka võimalikud menetlusvead juhendamise ja kaitsmisele suunamise osas vaidlustada koos hindamisaktiga ehk lõppotsusega. Tulenevalt eeltoodust leiab kaebaja, et 22.11.2007.a komisjoni otsus on õigusvastane.
8. 06.12.2007.a apellatsioonikomisjoni otsusest jääb mulje, et apellatsioonikomisjonil ei ole pädevust tööle antud hinde muutmiseks. Kaebaja arvates ei nähtu otsusest, kas apellatsioonikomisjoni arvates oli apellatsioonikomisjon pädev tööd ja kaitsmist sisuliselt hindama. 2 Vastavalt ÕKE p 193, on apellatsioonikomisjonil pädevus hinde muutmiseks, selles mõttes on 06.12.2007.a apellatsioonikomisjoni otsus kaebaja arvates õigusvastane. Apellatsioonikomisjon ei pea tegema ettepanekuid hinde muutmiseks, apellatsioonikomisjon peab otsustama hinde üle. Apellatsioonikomisjoni istungit ei ole protokollitud, seda on peetud ilma kaebuse esitaja osaluseta ja teda ärakuulamata, otsus on motiveerimata. Ei ole ka mingit tagatist kui põhjalikult on apellatsioonikomisjon tutvunud otsuses loetletud materjalidega ja kas üldse kõigiga. Ka ei ole arusaadav, kas apellatsioonikomisjon on tutvunud tarkvaraga ja kas apellatsioonikomisjoni arvates tarkvara on töö osa. Õigusvastane on apellatsioonikomisjoni otsus ka seetõttu, et peab piisavaks lõputöö vormistamisnõuete selgitamist üksnes nende väidetavat olemasoluga ülikooli serveris.
9. 14.03.2008.a vaidluskomisjoni vaideotsuse kohaselt ei ole ülikool rikkunud selgitamisja teavitamiskohustust, samuti ei ole vaja hinnet motiveerida. ÕKE p 37 sätestab, et õppeainel peavad olema hindamiskriteeriumid. Õppekorralduseeskiri küll otseselt ei kohusta hinnet motiveerima, nähtavasti on aga ÕKE p 37 mõte selles, et peab olema arusaadav, mismoodi on hinne hindamiskriteeriumide järgi kujunenud. Hinde motiveerimise vajadus tuleneb üldise haldusakti motiveerimise kohustusest. Kaebuse esitaja leiab, et vaidemenetluses ei ole kohaldatud uurimispõhimõtet. 14.03.2008.a vaideotsuses on leitud, et töö kaitsmisele suunamise õiguspärasust pole vaja hinnata, kuna kaebaja ei ole seda 30 päeva jooksul vaidlustanud. Kaebaja, olles hindega rahulolematu, esitas 01.06.2007.a dekaanile apellatsiooni. Kaebaja leiab, et kui töö reavahe suurus ja jooniste/graafikute esitamise standardsus oli hindamise seisukohalt oluline, tulnuks ühtlasi ka kontrollida, kas sellise töö kaitsmisele suunamine oli õige. Vastavalt füüsika-keemiateaduskonna õigusaktile, töö kaitsmisele suunamise otsustab instituudi juhataja, selliseid formaalsusi tuleks just kaitsmisele suunamisel kontrollida, kui need on olulised. Vaidemenetlusele laieneb selgitamiskohustus ja uurimispõhimõte. Kui näiteks töö reavahe suurus ei ole õige, siis peaks vaidemenetluses tekkima küsimus, kas töö oli õieti kaitsmisele suunatud, sõltumata, kas üliõpilane oskas iseseisvalt kaitsmisele suunamist vaidlustada või mitte.
10. Ülikool on rikkunud selgitamiskohustust. ÕKE p 34 ja p 37 kohaselt peab lõputöö juhendaja üliõpilasele esitama juhendi iseseisvate tööde tegemiseks. Kaebuse esitaja märgib, et pöördus juhendaja poole küsimusega, kuidas kirjutada lõputööd, mille peale juhendaja visandas oma nägemuse lõputöö skeemist. Füüsika-keemiateaduskonna nõukogu kehtestatud vorminõuetele (reavahe suurus, jooniste/graafikute pealkirjad/numeratsioon) aga tähelepanu ei juhtinud, ega ka tutvustanud vastavat füüsikakeemiateaduskonna nõukogu õigusakti. Ülikool on tõlgendanud põhjendamatult kitsalt HMS § 36 lg 1 p1, et kaebaja pole soovi avaldanud, et talle selgitataks lõputöö vorminõudeid ja kaitsja õigusi. Selgitamiskohustus peaks tähendama, et menetlusosalisele tuleb selgitada asju, mille vastu tal on ilmselgelt äratuntav huvi, ka siis kui ta otseselt ei ole taotlust selgitamiseks esitanud. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud asjas 3-3-1-90-04, et “nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel”. Samas vormivead ei ole põhimõttelist laadi ja pole selge, kuivõrd ja kas üldse tuleb neid hindamisel arvestada. Seega enne hinde motiveerimist ei saa ka hinnata, kas nimetatud vorminõuete tutvustamata jätmisega rikuti selgitamiskohustust või mitte. 3
11. Kaebuse esitajal on õigus võtta töö pärast retsenseerimist tagasi ja esitada korrigeeritud töö hiljem uuesti kaitsmisele suunamiseks. Retsensent oli märkinud tööl kergesti kõrvaldatavaid vormivigu, kui need olid olulised, olnuks kaebajal otstarbekas võtta töö tagasi ja esitada korrigeeritud töö uuesti. Ka sellest võimalusest kaebuse esitajat ei teavitatud. Vastustaja vastuväited
12. Tartu Ülikool on seisukohal, et bakalaureusetöö hindamisel olid hindamiskriteeriumid, Tartu Ülikooli poolt ei ole rikutud motiveerimiskohustust, on täidetud selgitamiskohustust ja on järgitud uurimispõhimõtet ning bakalaureusetöö positiivne hinne ei riiva kaebaja põhiõigusi haridusele ja vabale eneseteostusele.
13. Üliõpilase töö hindamine toimub haridusministri
14. veebruari 1999.a määrusega nr 10 kinnitatud „Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtse hindamissüsteemi“ (edaspidi haridusministri määrus) ja Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja alusel. Nende eeskirjade kohaselt toimub üliõpilase õpitulemuste hindamine diferentseeritult või mittediferentseeritult. Tulenevalt ÕKE p-st 91 rakendatakse lõputöö kaitsmisel diferentseeritud hindamist. ÕKE p 121 kohaselt hindab lõputöö kaitsmise tulemusi komisjon. ÕKE p 118 järgi on teaduskonna nõukogu pädevuses kehtestada nõuded lõputööle ja kaitsmiskomisjoni koosseisule ning kaitsmise kord. Füüsika-keemiateaduskonnas oli kehtestatud vastav kord „Lõputööde ja väitekirjade kaitsmine“. Nimetatud korras on reguleeritud nii lõputööle esitatavad formaalsed kui ka sisulised nõuded ja kaitsmise kord. Nimetatud korras oli reguleeritud, et bakalaureusetöös saadud tulemused ja nende esitamise tase iseloomustavad bakalaureuseõppe lõpetaja suutlikkust teadustööks valitud erialal.
15. Lõputööde kaitsmisega seonduvat reguleeritakse õppekorralduseeskirja osas V.6 „Lõputöö kaitsmine“. ÕKE p 121 alusel hindab lõputöö kaitsmise tulemusi komisjon, kusjuures komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust. Need tingimused on kaebaja bakalaureusetöö hindamisel olnud täidetud. Hindamise otsuse on teinud komisjon kollegiaalselt. Hinde panemise otsus on eelkõige pedagoogiline otsus. Hinne pannakse lähtudes üliõpilase teadmiste tasemest vastavuses haridusministri määruse ja õppekorralduseeskirjaga. Kui hinde panemise otsuses ei ole toodud motivatsiooni, ei tähenda see, et sisuliselt oleks otsus motiveerimata. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kõikide hinnete kirjalik motiveerimine ei oleks seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne, see oleks ebaefektiivne ja ülearu koormav. Tartu Ülikoolis pannakse õppeaastas ligi 200 000 hinnet, neist umbes 3600 on lõputööde ja -eksamite hinded. Vastustaja peab mõistlikuks seda, et üliõpilasel on hinde teadasaamisel võimalik saada selgitust saadud hinde kohta. Eespool toodu alusel on vastustaja seisukohal, et kaebaja bakalaureusetöö hindamisel ja tema apellatsioonide läbivaatamise käigus ei ole rikutud motiveerimiskohustust. 4
16. Õppetööalaseid eeskirju on ülikoolil õigus kehtestada enesekorraldusõiguse alusel. Kaebaja ei ole pööranud tähelepanu Ülikooliseaduse § 42 lg-le 2, mille kohaselt peavad üliõpilased järgima Ülikooliseaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele pandud kohustusi. Sellest tulenevalt peavad üliõpilased üles näitama tahet ülikooli õigusaktidega tutvumiseks. Ülikooli õppetööalased eeskirjad on kättesaadavad Internetis aadressil www.ut.ee/tudeng. Füüsika-keemiateaduskonna eeskirjad olid lihtsalt kättesaadavad samuti Internetis füüsika-keemiateaduskonna kodulehel. Näiteks viide „Lõputööde ja väitekirjade kaitsmise“ korrale oli teaduskonna pealehel rubriigi „Õppetöö“ all (samal viisil, nagu kaebaja esitatud lisas 8 toodud teiste teaduskondade korrad). Seega ei ole õige kaebaja väide, et lõputööde vorminõuded olid ülikooli veebilehel üsna kõrvalises/suvalises kohas. Lisaks Internetis avalikustamisele oli füüsika-keemiateaduskonna kord avaldatud ka perioodiliselt ilmunud teatmikus „Füüsikakeemiateaduskonna õppekavad“.
17. Kaebaja väidab, et füüsika-keemiateaduskonna õigusakti kohaselt on üliõpilasel õigus võtta töö pärast retsenseerimist tagasi ja esitada hiljem uuesti kaitsmisele suunamiseks ning et teda ei teavitatud sellest võimalusest. Vastustaja märgib, et kaebaja väited on ekslikud. Füüsika-keemiateaduskonna kord „Lõputööde ja väitekirjade kaitsmine“ ei näe ette üliõpilase võimalust töö pärast retsenseerimist tagasi võtta.
18. Apellatsioonikomisjoni otsuses on välja toodud, mis materjalidega on komisjon enne otsuse tegemist tutvunud. Apellatsioonikomisjon on teinud oma otsuse nimetatud materjalide alusel. Komisjoni otsuses on välja toodud, mis materjalidega on komisjon asja lahendamisel tutvunud, ning nende alusel on komisjon jõudnud (sisulisele) seisukohale, et puudub alus (põhjus) hinde muutmiseks. Seega on komisjon kasutanud oma pädevust jätta hinne muutmata. Vaidluskomisjon on oma otsuses õigesti leidnud, et vaidluskomisjon ei saa hinnata kaitsmisele suunamise õiguspärasust, kuna T. L ei ole seda vaidlustanud. Eeltoodu alusel leiab vastustaja, et uurimispõhimõtet on järgitud.
19. Põhjendamatu on kaebaja väide, nagu riivaks bakalaureusetöö hinne kaebaja põhiõigusi haridusele ja eneseteostusele. Kaebaja väide, et bakalaureusetöö hinne jääb piirama edasisi õppimisvõimalusi, on oletuslik. Kaebaja edasiõppimisvõimalused oleks piiratud juhul, kui tema bakalaureusetööd oleks hinnatud negatiivse hindega („F“). Bakalaureusetööd ei ole tõepoolest võimalik sooritada teistkordselt, kui bakalaureusetöö on kaitstud positiivsele hindele (ÕKE p 100). Kui lõputöö eest on saadud negatiivne tulemus, siis on võimalik lõputöö kaitsta veel ühe korra (ÕKE p 123). Selleks, et tagada üliõpilastele õiglane lõputöö hindamine, on Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjas sätestatud kontrollimehhanism: üliõpilasel on õigus hinnet vaidlustada (ÕKE p 193). Samuti ei ole bakalaureusetöö avalik kaitsmine seostatav õigusega vabale eneseteostusele. Kohtu põhjendused ja otsus
20. Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et ükski T.L poolt esitatud väidetavatest rikkumistest ei anna alust asuda seisukohale, et need oleksid mõjutanud kaebaja bakalaureuseeksami hinnet. 5 T. L on halduskohtule esitanud järgmised taotlused: 1)Tühistada 22.11.2007 bakalaureusetöö hindamisakt ehk komisjoni otsus; 2) Tuvastada apellatsioonikomisjoni 06.12.2007.a. otsuse ja vaidluskomisjoni 14.03.2008 otsuste õigusvastasus; 3) Kohustada Tartu Ülikooli asja uuesti otsustama.
21. Kohus märgib, et eksamitel tehtud otsustused kuuluva piiratud kohtuliku kontrolli alla. Kohus ei ole pädev kontrollima eksami tulemust sisuliselt, st ei ole pädev andma pedagoogilist hinnangut üliõpilase teadmistele ja oskustele. Kohus saab anda hinnangu sellele, kas eksam on korraldatud vastavuses eksami korraldamist sätestatavate eeskirjadega. Seejuures tühistab kohus eksami korraldust sätestatavate eeskirjade rikkumise korral eksami tulemuse üksnes siis, kui tuvastatud rikkumised võisid mõjutada eksami tulemust.
22. Kaebaja väidab, et saadud bakalaureusetöö hinne riivab tema põhiõigusi haridusele ja eneseteostusele. Kaebaja bakalaureusetöö on komisjoni 22.11.2007 protokolli kohaselt hinnatud hindele D – rahuldav. Antud juhul tähendas bakalaureuseeksami positiivsele tulemusele sooritamine bakalaureusekraadi omistamist. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et saadud bakalaureusetöö hinne piirab edasisi õppimisvõimalusi ja edasist elukäiku, on oletuslik. Asjaolu, et Tartu Ülikoolis arvestatakse bakalaureusetöö hinnet magistriõppe erialadele sisseastumisel, ei saa välistada üliõpilase töö hindamist teistele hinnetele kui hindele A. Üliõpilase õpitulemuste diferentseeritud hindamine ei tähenda üliõpilase teadmiste omandamise kitsendamist ega riiva tema põhiõigust haridusele või eneseteostusele.
23. Bakalaureusetöö kaitsmiskomisjoni otsuse tühistamise aluseks toob kaebaja välja järgmised asjaolud: - töö hindamisel puudusid hindamiskriteeriumid, - otsus on motiveerimata, - vastustaja ei täitnud selgitamiskohustust, - vastustaja ei järginud uurimispõhimõtet. 18.
24. Üliõpilase töö hindamine toimub haridusministri 11.02.1999.a. määrusega nr 10 kinnitatud „Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtse hindamissüsteemi“ ja Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja alusel (ÕKE). ÕKE p 118 kohaselt kehtestab lõputöö nõuded, kaitsmiskomisjoni koosseisu ja kaitsmise korra teaduskonna või õppeasutuse nõukogu. Vastustaja väitel ei ole füüsikakeemiateaduskond eraldi hindamiskriteeriume kehtestanud ja seda ei ole ka kohustuslik teha. Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt ÕKE p-st 118 on lõputöö hindamise täpsete kriteeriumite kehtestamine iga teaduskonna vaba valik, mitte kohustus. Samas on vastustaja esitanud kohtule füüsika-keemiateaduskonnas kehtestatud „Lõputööde ja väitekirjade kaitsmine“, milles on reguleeritud lõputööle esitatavad vormilised nõuded, kaitsmisele suunamise ja kaitsmise kord (tlk.98-99). Selles on märgitud, et bakalaureusetöö kaitsmisele lubatakse dekaani korraldusega üliõpilane, kes on täitnud täies mahus õppekava kõik ülejäänud nõuded. Kaitsmisel tutvustab üliõpilane vastava ala spetsialistidest koosneva komisjoni ees maksimaalselt 10 minuti jooksul oma töö tulemusi ja vastab seejärel komisjoniliikmete, retsensendi ja teiste kuulajate asjassepuutuvatele küsimustele. Sõna saavad retsensent ja töö juhendaja, kes informeerib 6 kohalolijaid töö valmimise käigust ning üliõpilase osast selles. Kaitsmiskomisjon annab kinnisel istungil tööle (ja üliõpilase esinemisele) hinnangu TÜ õppekorralduseeskirjas formuleeritud hindamisskaala kohaselt (A kuni F). Kaitsmise seeria lõpul teeb komisjoni esimees otsuse teatavaks. Kaebuse esitaja on ise lisanud kaebusele ka füüsika-keemiateaduskonna nõukogu 17.11.2004 poolt kinnitatud „Bakalaureusetööle esitatavad nõuded“, kus on täpselt sätestatud teaduskonna üliõpilaste bakalaureusetöö sisu ja struktuuri nõuded. Asjaolu, et füüsika-keemiateaduskond ei ole ise välja töötanud ja kehtestanud selliseid töö hindamiskriteeriume, nagu on kaebaja nägemus või millised on kehtestatud mõne teise teaduskonna nõukogu poolt, ei pea tähendama, et füüsika-keemiateaduskonna lõputööde hindamiskomisjon hindab erinevate üliõpilaste töid erinevate kriteeriumite alusel. Kohus peab vajalikuks siinjuures osundada asjaolule, et kaebuse esitaja on oma bakalaureusetööd kaitsnud kokku kolmel korral (30.05.2007, 13.06.2007, 22.11.2007), kõikidel kaitsmistel hinnati tema tööd hindega D, kusjuures teine kaitsmine toimus komisjoni täiendatud koosseisus ning kolmas kaitsmine toimus komisjoni täielikult uue koosseisu ees. Kohtul puudub alus kahelda komisjonide otsuste objektiivsuses ning asuda seisukohale, et teaduskonna poolt eraldi dokumendis täpsete hindamiskriteeriumite väljatöötamine (kui see on füüsika-keemiateaduskonnas võimalik) andnuks teistsuguse tulemuse. 18.
25. Kaebuse esitaja leiab, et ülikool ei ole täitnud haldusakti motiveerimise kohustust. Kohus leiab, et kaebaja seisukoht on ekslik. Ei haridusministri 11.02.1999.a määruse nr 10 „Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtne hindamissüsteem“ ega ülikooli õppekorralduskavas ei ole sätestatud, et hindamiskomisjon peaks samas otsuses (protokollis) oma otsustust ehk hinnet motiveerima. Hinde panemise otsus on pedagoogiline otsus, mitte haldusakt (otsus) Haldusmenetluse seaduse § 51 mõistes. Hinde teadasaamisel on üliõpilasel võimalik saada ka selgitust, miks ja milliste asjaolude alusel hinne määrati. Asjassepuutumatud on siinjuures kaebaja väide, nagu toimuks tööle hinde panek ainult retsensendi poolt pandud hindest. Kohus märgib, et antud väide rajaneb ainult kaebaja enda arvamusel. Lõputööde kaitsmisega seonduvat reguleeritakse ÕKE osas V „Lõputöö kaitsmine“. ÕKE p 121 alusel hindab lõputöö kaitsmise tulemusi komisjon, kusjuures komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust. Kaebaja puhul on hindamise otsuse teinud komisjon kollegiaalselt. Kaitsmisel osaleb üliõpilase juhendaja ja retsensent (ÕKE p 120), kes teaduskonna nõukogu 17.11.2004 „Bakalaureusetööle esitatavad nõuded“ kohaselt annab oma lõppsõnas tööle hinnangu. Retsensendi ja töö juhendaja poolt tööle hinnangu andmine ei tähenda, et lõppotsust ei tee komisjon. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole rahul saadud hindega, ei tähenda, et töö jäeti komisjoni poolt sisuliselt hindamata. Kuna töö kaitsmise tulemuste hindamine toimub ilma üliõpilase osavõtuta, siis ei saa kaebaja ka väita, et sisulist hindamist ei toimunud. Kohtuistungil oli kaebuse esitaja ka ise seisukohal, et bakalaureusetöö kaitsmise komisjon ei suudaks igat hinnet motiveerida. 18.
26. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud selgitamiskohustust, seda just tööle esitatavate vorminõuete tutvustamata jätmise osas. Kaebaja märgib kaebuses, et lõputööde vorminõuded leidusid veebilehel, kuid üksnes info olemaolust ülikooli veebilehel veel ei piisa selgitamiskohustuse täitmiseks ning et selgitamiskohustus peaks tähendama, et menetlusosalisele tuleb selgitada asju, mille vastu tal on ilmselgelt äratuntav huvi, ka siis kui ta otseselt ei ole taotlust selgitamiseks esitanud. 7 Kaitsmiskomisjoni 22.11.2007 protokollis ei ole märgitud, et töö ei vastanud vormilistele nõuetele või et lõputöö hinnati hindele D just vormivigade tõttu. Kohtuistungil väitis kaebaja ka ise, et ta ei tea, kas tema puhul töös olnud formaalsed puudused mõjutasid hindamist. Seega ei ole alust kohtul ka hinnata vastustaja toiminguid või nende tegemata jätmist, kui see ei mõjutanud otsust. Samas on vastustaja viidanud ülikooliseaduse § 42 lg-le 2, mille kohaselt peavad üliõpilased järgima ülikooliseaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele pandud kohustusi ning et üliõpilased peavad ise üles näitama tahet ülikooli õigusaktidega tutvumiseks. Ülikooli õppetööalased eeskirjad on kättesaadavad Internetis, samuti on füüsika-keemiateaduskonna kord avaldatud perioodiliselt ilmunud teatmikus „Füüsika-keemiateaduskonna õppekavad“. Nähtuvalt kaebaja poolt kohtule esitatud materjalidest, samuti eelnevalt apellatsioonikomisjoni- ja vaidekomisjonile esitatud kaebustest, on kaebuse esitaja olnud võimeline ilma juhendaja abita kätte saama kõiki ülikooli õppetööalaseis eeskirju, sealhulgas ka tööle esitatud vorminõudeid. 18.
27. Kaebaja leiab, et tal oli õigus võtta pärast töö retsenseerimist töö tagasi ning esitada see uuesti pärast retsensendi poolt märgitud vigade parandust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja seisukoht antud juhul on ekslik. Ei ülikooli õppekorralduseeskirja V osa ega füüsika-keemiateaduskonna kehtestatud „Lõputööde ja väitekirjade kaitsmine“ ei sätesta võimalust võtta töö pärast retsenseerimist tagasi, selle parandamiseks. Kaebaja on seejuures esitanud kohtule mitme teise teaduskonna lõputööde kirjutamise ja kaitsmise juhendeid (tlk.24-30), mitte aga füüsikakeemiateaduskonnas kehtestatud juhendiga. Samas ei nähtu ka, et kaebaja oleks sellise taotlusega ülikooli poole enne kaitsmist pöördunud ja ülikool oleks sellest keeldunud, näidates ära keeldumise aluse. Seega on kaebaja ise jätnud talle teada oleva õiguse kasutamata.
28. Kohus jätab rahuldamata ka T.L nõuded apellatsioonikomisjoni 22.11.2007 ja vaidluskomisjoni 14.03.2008 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS § 26 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab kohus haldusakti või toimingu õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Vastavalt HMS § 87 lg 2 p 3 võib halduskohtumenetluses sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kohus on seisukohal, et apellatsioonikomisjoni ja vaidluskomisjoni otsuseid tuleb käsitleda vaidemenetluses tehtud otsustena. Kaebaja põhjendustest nähtuvalt rikub kaebaja õigusi just esmane otsus ehk bakalaureusetöö kaitsmiskomisjoni 22.11.2007 otsus millega määrati töö eest hinne D. Kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vaidemenetluses tehtud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna ka nende otsuste õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt, ei pane vastustajale mingeid kohustusi ega taga kaebajale oma väidetud rikutud õiguste taastamist. Vaidekomisjonide otsuste õigusvastasuse tuvastamine ei muuda bakalaureusetöö kaitsmiskomisjoni otsust ega anna alust ka selle muutmiseks. Kaebaja on seisukohal, et apellatsioonikomisjonil on tulenevalt ÕKE p 193 pädevus hinde muutmiseks ning et kuna 06.12.2007 apellatsioonikomisjon seda ei kasutanud, on see otsus õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Apellatsioonikomisjoni 06.12.2007 otsuses on märgitud, et komisjon „Sedastas, et komisjonil puudub alus ettepanekute tegemiseks tööle antud hinde muutmiseks“. Antud otsustusest saab järeldada, nii nagu 8 on märkinud ka vastustaja, et komisjonil puudus kaebuse lahendamise tulemusena põhjus teha ettepanekuid hinde muutmiseks. Apellatsioonikomisjon ei ole märkinud, et tal puudub pädevus hinde muutmiseks. Samas ei sätesta ÕKE p 193, et apellatsioonikomisjonil endal on õigus kaitsmiskomisjoni hinnet muuta. Nähtuval ÕKE V6 osast (Lõputöö kaitsmine), toimub lõputöö kaitsmine kaitsmiskomisjoni poolt, mitte vaidemenetluses, seega ei saa vaidekomisjon, milleks on ka apellatsioonikomisjon, ise hinnet muuta.
29. Kaebaja on esitanud taotluse, et kohus kohustaks ülikooli asja uuesti otsustada. Kuna kohus jättis kaebuse kaitsmiskomisjoni otsusele rahuldamata, puudub ka alus antud nõude rahuldamiseks. HKMS § 26 lg 1 p 1 kohaselt saab halduskohus haldusakti tühistamise korral teha ainult ettekirjutuse haldusakti võimaliku tagasitäitmise kohta. Kohtukulude osas menetlusosalised taotlusi ei esitanud. Eda Muts kohtunik 9