KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Mare Merimaa ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-50228 Tsiviilasi N. L. hagi V. B.i vastu elatusraha suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- veebruari 2008.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. B.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- september 2008.a Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant V. B. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxx x-xx, xxxxxxx) Vastustaja N. L. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx-xx xxxxxxx) RESOLUTSIOON: 1.Jätta Harju Maakohtu
- veebruari 2008.a otsus muutma ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta V. B.i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 2 N. L. esitas 03.12.2007.a kohtusse hagi V. B.i vastu lastelaste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt lahutati V. K.i (endine V. B-L.) ja V. B.i abielu 02.05.1997.a. Sellest abielust sündisid XX.XX.XXXX.a poeg N. ning XX.XX.XXXX.a tütar J.. Harju Maakohtu 05.05.2006.a määrusega määrati J. ja N. K.i eestkostjaks hageja N. L. põhjusel, et laste ema V. K. ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline laste kasvatamisega tegelema. Laste isalt V. B.ilt on Tallinna Linnakohtu 02.11.2000.a. otsusega ära võetud laste suhtes vanema õigused. Käesoleval ajal elavad lapsed hageja juures ning on tema ülalpidamisel. Tallinna Linnakohtu otsusega 14.06.2000.a mõisteti V. B.ilt välja laste elatusraha 1100 krooni kuus. Harju Maakohtu 12.03.2007.a kohtuotsusega suurendati elatusraha kokku 3000 kroonile. Seoses elatusraha alammäära suurendamisega palus hageja kohtul alates 01.01.2008.a välja mõista kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks 4350 krooni elatusraha kuus kuni poeg N. täisealiseks saamiseni ja edasi 2175 krooni kuus kuni tütre J. täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul jääks poeg A., kes sündis perre kostja teisest abielust, hagi rahuldamise korral varaliselt vähemkindlustatuks kui on seda lapsed N. ja J.. Lisaks eeltoodule toidab ning kasvatab kostja oma praeguse abikaasa kahte alaealist last, kes on jäänud isata. Elatusraha 18 375,49 kroonine võlgnevus tõendab, et juba varem määratud elatusraha suurus ei ole kostjale jõukohane. Lisaks on kostja perel korteri remondiks võetud 400 000 kroonine pangalaen. Samuti tuleks laste emalt V. K.ilt elatusraha laste ülalpidamiseks välja mõista. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 29.02.2008.a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis kohtukulud kostja kanda. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. Nimetatud sätte lg 5 järgi võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. T. A. AS tõendi kohaselt on kostja keskmine palk käesoleval ajal 12 495,67 krooni. Kolmel viimasel kuul on kostja palk olnud vahemikus 12 356,90 kuni 14 248,70 krooni, mis viitab palga tõusule või võimalusele lisa teenida. Seega on kostja sissetulek piisav, et elatusraha alammäära ulatuses kõigi kolme lapse ülalpidamiskulud katta. 400 000 kroonine pangalaen oli kostja ning tema abikaasa ühine otsus, mille vastuvõtmisel kostja pidanuks kaaluma, kas sellise laenukoormuse juures laste ülalpidamiseks vahendeid jätkub või mitte. Lisaks puudub kostjal kohustus ülal pidada peres kasvavat kahte last, kelle isa on surnud. Tuleb arvestada, et Eesti Vabariigis tööpuuduse probleemi ei ole ning seega on lisatöö leidmine võimalik. Lapsed N. ja J. on faktiliselt hageja ülalpidamisel, kes saab pensioni, mille suurus on 3138 krooni. Eeltoodust järeldas kohus, et hagi rahuldamise korral ei ole poeg A. varaliselt vähem kindlustatud kui lapsed N. ja J.. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks, mille suurus on käesoleval ajal 2175 krooni, vajadust lapse kulutusi tõendada. Samuti on elatusraha alammäära tõstmine piisav alus, et elatusraha suurendamist nõuda. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 3 Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 29.02.2008 otsuse ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellandi arvamuse kohaselt on maakohus kohaldanud vääralt nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme. Hagiavalduses ei ole hageja esitanud põhjendusi selle kohta, miks on vaja suurendada kulutusi lastele ning ei ole esitanud tõendeid kulutuste kohta. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid oma varalise seisundi kohta ega ka laste ema varalise seisundi kohta (PKS § 49, 61 lg 2). Apellant on esitanud kohtule tõendid oma materiaalse seisundi kohta ning põhjendanud, miks ei saa apellant maksta elatist rohkem kui 3000 krooni kuus. Kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud PKS § 61 lg
- Kohus ei ole põhjendavas osas märkinud, millistele tõenditele rajanevad kohtu järeldused, rikkudes seega TsMS § 436 lg 1 p 3, § 442 lg
- Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Maakohus põhjendas oma otsuses, millistel motiividel tuleb elatist suurendada kuni seaduses kehtestatud miinimummäärani. Kolleegium sellega nõustub. Maakohus kohaldas õigesti PKS § 61 lõiget 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Apellandi väidetega selles, et kohtuotsusega määratud elatise suurus ei arvesta tema varalist seisundit ja et hageja ei ole lastele suurenenud kulutusi põhjendanud, kolleegium ei nõustu. Maakohus on andnud hinnangu mõlema vanema varalisele seisundile ja leidnud õigesti, et hagi rahuldamise korral ei ole kostja teisest abielust sündinud poeg A. varaliselt vähem kindlustatud kui lapsed N. ja J.. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest, ei ole elatusraha alammäära, mille suurus asja arutamise ajal on 2175 krooni, väljamõistmiseks vajadust lapse kulutusi tõendada (otsus nr 3-2-1-7-05). Elatusraha alammäära tõstmine on piisav alus, et elatusraha suurendamist nõuda. Apellandi varalist võimet oma esimesest abielust sündinud lapsi ülal pidada tõendab ka asjaolu, et ta on 05.06.2008.a likvideerinud elatusraha maksmisel tekkinud suure võlgnevuse. Elatise väljamõistmisel ei peeta primaarseks vanema väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Antud vaidluses tuleb asuda seisukohale, et laste vajaduste suurenemine on tuvastatud ning kostja poolt makstav elatis on ebapiisav, mistõttu tuleb temalt muudetud suuruses elatis välja mõista. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Apellandi väidetel on tal tasuvama töö leidmine raskendatud riigikeele mittevaldamise tõttu. Kolleegium leiab, et riigikeele mittetundmine ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. 4 Apellant ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse mõista temalt elatis välja alla seadusega kehtestatud alammäära. Olukorra muutumisel on võimalik PKS § 61 lg 3 alusel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Seega ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulu tuleb jätta apellandi enda kanda. Gaida Kivinurm Mare Merimaa Urmas Reinola