) sätestatud alustel ja korras.
lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. XXX on esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks, kuna tema majanduslik seisund ei võimalda ilma riigi abita asjatundlikku õigusabi. Taotleja soovib riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks, s.o kaebuse koostamiseks halduskohtule esitamiseks ja õigusnõustamiseks. 2 Riigi õigusabi majandusliku seisundi teatise ja lisatud palgatõendi kohaselt on XXX töövõi teenistuslepingust saadav sissetulek 8500 krooni kuus. XXX on majandusliku seisundi teatise p-s 5 näidanud kohustustena teiste võlausaldajate vastu väikelaenu (10 000 krooni) tagasimakse 500 krooni kuus ja krediitkaardiga ostetud mööbli eest (8000 krooni) tagasimakse 320 krooni kuus. Samas p-s 6 - igakuine väljaminek vältimatute püsikulutuste näol – on näidatud eluaseme- ja sidekulud ning kulutused toidule, ravimitele jm kokku summas 6200 krooni (sh üür 2300 krooni). Kinnisvara XXX omandis ei ole. Seega on XXX ajutised makseraskused ja tal ei ole momendil piisavalt vahendeid, et teha kulutusi asjatundlikule õigusabile. Kohtul on õigus
kohaselt määrata riigi õigusabi kohustusega täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud või kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja vajab asjatundlikku õigusabi kaebuse koostamiseks, kuna kohtule esitatud materjalidest on ilmne, et esitatav kaebus võib olla juriidiliselt keerukas. Võttes arvesse eeltoodud andmeid XXX majandusliku seisundi kohta ja et XXX on töövõimeline ning tal on olemas töökoht, leiab kohus, et XXX on põhjendatud määrata riigi õigusabi kohustusega võrdsete osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud täies ulatuses ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest käesolevas asjas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 94,
lg 3 p 8, § 6 lg 1, § 8 p 3, § 10 lg 2 leiab kohus, et XXX riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele õigusabi liigi – õigusdokumendi koostamine – osas; taotluse punktis 2 lisaks märgitud „isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine“ osas õigusabi määramine kuulub maakohtu pädevusse, soovi korral saab osutatud õigusabi liigi osas esitada taotluse maakohtule. XXX on taotluses märkinud advokaadiks, kellelt soovitakse õigusteenust saada, vandeadvokaadi Li Uiga. Kohus leiab, et käesolev määrus tuleb saata täitmiseks Advokaadibüroo Valge ja Uiga vandeadvokaadile Li Uiga (asukoht Aleksandri 8, 51004 Tartu, tel 7 344 294). Riigi arvelt väljamakstava tasu määrab kohus vastava taotluse esitamisel.
lõike 2 ja riigilõivuseaduse § 56 lõike 2 koostoimes tuleb riigi õigusabi taotlemisel väljaspool kohtumenetlust tasuda riigilõiv 200 krooni. Kuna XXX on ajutiselt maksejõuetu, tuleb ta halduskohtumenetluse seadustiku § 91 lõike 1 alusel vabastada riigilõivu tasumisest riigi õigusabi taotluse esitamisel. Maare Aloe kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.