6 p.3 sätestatule, leiab, et kohus võib on kostja raske majandusliku olukorra lugeda muuks mõjuvaks põhjuseks temalt elatise väljamõistmiseks alla kehtivat miinimummäära. Kostja on võimeline maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt 650 krooni kuus. Maakohtu põhjendused AAK sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on OK ja JK.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal TKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.
lg 6 p 1-3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja on esitanud kohtule hagi igakuise elatise saamiseks poja ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.05.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni, kuna kostja ei toeta lapse ülalpidamist. 2 Kostja on võimeline maksma poja ülalpidamiseks alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 650 krooni kuus, kuna on töötu ning alates 16.10.2007.a. töötuna arvele võetud. Kostja töötas ehitustöölisena, kuid seoses kätte haigustega ei ole kostja võimeline enam erialast tööd tegema. Kostja on kohtule esitanud 16.10.2007.a. Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna töötuna arvelevõtmise ja töötoetuse määramise otsuse ning 12.05.2008.a. SA PõhjaEesti Regionaalhaigla konsultatsiooni otsuse, mille kohaselt kostjal on põletikuline liigesehaigus põhiliselt labakäte osas ning kostjale ei sobi raske füüsiline töö ja töö niiskuses ja külmas. Esitatud tõenditega soovib kostja tõendada, et ta on võetud arvele töötuna ning et talle ei sobi raske füüsiline töö. Kohus leiab, et kostjal võivad küll olla ajutised tervise probleemid, kuid kostja ei ole kohtule tõendanud, kas tal on tuvastatud töövõime kaotus ja seda millises ulatuses. Kostja puhul on tegemist 39 aastase mehega, kelle suhtes kohtul ei ole ilma arstliku ekspertiisi otsuseta alust rakendada
6 p.1-3 sätestatut. Asjaolu, et kostja on end peale elatise hagi esitamist töötuna arvele võtnud, kuigi enda väite kohaselt töötas varem FIE-na, siis nimetatud asjaolu ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla kehtivat elatise miinimummäära. Kostjale ei ole poeg AAK(sünd. XXX.a.) olemasolu üllatuseks ja samuti asjaolu, et alaealine laps vajab igapäevast pidevat ülalpidamist ning kasvatamist kuni lapse täisealiseks saamiseni või kooli lõpetamiseni (gümnaasium, kutsekeskkool). Samas märgib kohus, et kostjal on piisavalt vahendeid enda esindamiseks advokaadi palkamiseks lapse ülalpidamiseks miinimummääras elatise maksmise vaidluses. Samuti ei ole asjakohane kostja viide aastate tagusele Sotsiaalministeeriumi poolt AS–lt Resta tellitud uurimistööle Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika, mis omab küll soovituslikku iseloomu, kuid on ajast maha jäänud ja seetõttu ei ole kooskõlas
4 sisuga. Kohus lähtub
4 sätte mõttest, mille eesmärgiks on tagada kasvava ja areneva lapse mõistlikud igakülgsed vajadused, et laps saaks realiseerida tema õigust elule, tervisele, arengule. Lapsel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata sellest, kas nad on sündinud täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on sündinud registreeritud abielust või registreerimata abielust. Tulenevalt lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Selle nimel tuleb mõlemal vanemal pingutada, mitte ainult lapsega koos elaval vanemal. Nimetatud sätte mõte haakub
4 sätestatuga, mis tagab lapse arengu materiaalse poole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt kohtule esitatud tõendid ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostjal, arvestades tema iga, peaks olema võimalus leida selline töö või amet, mis ei ole füüsiliselt raske ning, mis võimaldab tal nii ennast kui ka last piisaval määral ülal pidada. Ei ole loogiline ja arusaadav, et kostja ise tuleb aastaid toime, kuid lapse jaoks ei jätku raha ega soovi osaleda lapse kasvatamises. Põhjendamata ja tõendamata on kostja väide, et peale lapse sündi hageja ei soovinudki mingit abi lapse kasvatamisel. Tulenevalt
lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatis välja mõista alates 01.05.2006.a., kuna kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud. Hageja on kohtule esitanud hagi 15.05.2007.a. Seega vastavalt
lg 2 saab elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, seega alates 15.05.2006.a.
4 ei sätesta, et väljamõistetavale elatise summale tuleb lisada tulumaksu määr, kuigi hageja on seda taotlenud. Kohus jätab selle hageja taotluse rahuldamata. Kohus, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni poeg AAK ülalpidamiseks alates 15.05.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni s.o XXX.a. 3
lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg 3. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.