Kuna hagi rahuldati, peaks viidatud sättest tulenevalt kulud kandma kostja.
4.lõike alusel võib kohus aga jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tõendatud on, et hagejad on kostjaga ühendust võtnud seoses kaasomandi lõpetamise küsimusega detsembris 2006 (e-kiri lk 47, üldkoosoleku protokoll lk 45-46). Vastuses hagile märkis kostja, et vaidlus on võimalik lahendada kompromissiga, samasuguse seisukoha esitas kostja ka 18.02.2008 kohtule esitatud avalduses, millega koos esitas ka kompromissilepingu projekti. Korraldaval kohtuistungil 6.mail 2008 ei vaielnud kostja kaasomandi lõpetamisele vastu, kuid märkis, et ei saa aru, mida hagejad soovivad, kuna kinnistusraamatusse kantu ei vasta hagejate nõudele. Hageja esindaja möönis, et kaasomandis on toimunud muudatus, kinnistusraamatu kanne on vale ning soovis sellest tulenevalt hagiavaldust täpsustada. Seda ta ka tegi. Kohtuotsus põhineb kostja esindaja poolt 31.07.2008 esitatud kompromissilepingul.
lg 4 sätestab, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppe, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Vaidlusaluses asjas kohus seda sätet täitis. § 163 lg 2 järgi võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Õiglane on seda sätet kohaldada ka käesoleval juhul vaatamata hagi rahuldamisele täies ulatuses ja seda koosmõjus § 162 lõikega 4. Arvestada tuleb sedagi, et kooskõlas
lõikega 2 saanuks hagejad vaidluse lahendamisel kompromissiga poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust tagasi. Kõiki viidatud
sätteid kohaldades ja arvestades ülalmärgitud põhjendusi jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 5 Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.