2-07-33747/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-33747 Tsiviilasi MV(V) hagi A V (V) vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M V (isikukood XXX elukoht Kostja A V (isikukood XXX, elukoht Kohtuistungi toimumise aeg 12.05.
3. a. Istungil osalenud isikud Hageja M V XXX) XXX) RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada.
5. Välja mõista A Vlt (V) MV(V) kasuks igakuine elatusraha 3000 (kolm tuhat) krooni tütar A-KV (V) (sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks alates 05.09.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.a.
6. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud M V esitas 05.09.2007.a. kohtule hagi A V vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3000 krooni tütre A-KV (V) ülalpidamiseks alates 05.09.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja saada lapsele stabiilset ja igakuist elatusraha. Hageja on esitanud lapse vajaduste loetelu ühe kuu kohta ja lapsele kulub keskmisel kuus 6500 krooni. Olenemata sellest, et kostja töötasu laekub hageja arveldusarvele, nõuab kostja alkoholi tarbides raha endale põhjendusega, et see on tema teenitud raha. Kostja enda pangakonto on arestitud. Hageja väitel on kostjal mitmeid võlgnevusi ning kostja tekitab neid pidevalt juurde. Kostja viib ka kodust asju pandimajja, et saada raha alkoholi ostmiseks. Hageja on mitmeid kordi käinud pandimajas asju tagasi ostmas. Üürivõlga ei ole hageja suutnud tasuda, kuna hageja palgast ei jätku maksude, kostja võlgade ja pandimaja arvete tasumiseks. Alkoholijoobes olles kostja terroriseerib hagejat ja lapsi. Kostja karjub laste peale ning on isegi A –K löönud. Hageja kardab laste turvalisuse pärast. Kostja ei märka, et lapsed kasvavad kiiresti ning neil on vaja uusi riideid ja jalanõusid. Riideid ostab hageja oma töökohast, H , saanud tuttavatelt, saanud oma ema käest raha ostmiseks, vahest annab lastele riiete ostmiseks raha ka kostja ema. Kõik hagejal olevad kuldehted on talle kingitud ja solaariumis käib vahel tõesti mõnikord. Kostja vastus Kostja leiab, et hagi on põhjendamata. Kostja on perioodil 2001-2007.a. kavatanud ka hageja teist last A –C , kostja kohtleb ka A –C kui enda tütart ning lastel ei ole millestki puudust olnud, ka siis kui hageja oli kolm aastat lapsehoolduspuhkusel. Kostja väitel ei vasta tõele, et kostja nõuab alkoholijoobes hagejalt hageja arvele laekuvat kostja töötasu. Kostja töötasu laekub neljandat aastat hageja pangaarvele, samuti kostja ema toetused. Kostja väitel ei vasta tõele, et tal on tõsised alkoholi probleemid, kuna sellise probleemiga ei ole võimalik püsivat töökohta pidada. Viimane töökoha vahetus oli seotud kostja tervise probleemidega, kuna tal oli 2004.a. seljaoperatsioon, mistõttu pole võimalik igasugust tööd teha. M puutub kodusesse terrorisse, siis hageja on ise psüühiliselt tasakaalutu. Samuti kahtleb kostja, kas hageja oma sissetulekuga suudaks lubada endale ja lastele kogu aeg uusi riideid, kuldehteid ja solaariumis käimist. Maakohtu põhjendused 12.05.2008.a. kohtuistungile kostja ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ja kohast oli kostja teadlik. Mitteilmumise põhjustest kostja kohut ei teavitanud. Hageja taotles lahendada antud tsiviilasi sisuliselt vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410, mille kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus rahuldas hageja taotluse asja läbivaatamiseks sisuliselt. A-KV’e sünnitunnistusega on tõendatud, et A-KV’e (sündinud XXX.a.) vanemateks on A V ja M V. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. 2 PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Kohus märgib, et tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. 05.09.2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse igakuise elatise saamiseks summas 3000 krooni XXX.a. sündinud tütre A-KV’e ülalpidamiseks. Lapsele kulub keskmiselt 6500 krooni kuus. Hageja väitel kuritarvitab kostja alkoholi ning terroriseerib lapsi ja hagejat. Olenemata sellest, et kostja töötasu laekub hageja arveldusarvele, nõuab kostja alkoholijoobes olles raha endale. Samuti on kostjal mitmeid võlgnevusi ning kostja viib kodust asju pandimajja raha saamiseks. Kostja leiab, et hagi on põhjendamata. Kostja on perioodil 2001-2007.a. kavatanud ka hageja teist last A –C , kostja kohtleb A –C kui enda tütart ning lastel ei ole millestki puudust olnud, kas siis kui hageja oli kolm aastat lapsehoolduspuhkusel. Kostja väitel ei vasta tõele, et kostja nõuab alkoholijoobes hagejalt hageja arvele laekuvat kostja töötasu. Samuti väidab kostja, et ei vasta tõele, et tal on tõsised alkoholi probleemid, kuna sellise probleemiga ei ole võimalik püsivat töökohta pidada. Kostja väitel on hageja psüühiliselt tasakaalutu. Samuti kahtleb kostja, kas hageja oma sissetulekuga suudaks lubada endale ja lastele uusi riideid koguaeg, kuldehteid ja solaariumis käimist. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt nõutud elatise summale, seega kohus leiab, et kostja on võimeline maksma tütre ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 3 sätestatu kohaselt lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Antud asjas, kus pooled on erinevatel seisukohtadel lapse ülalpidamise osas, leiab kohus, et tuleb esikohale seada lapse huvid ja tema ülalpidamise kindlustatus. Seega eeltoodust lähtudes kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha 3000 krooni tütar A-KV’e ülalpidamiseks alates 05.09.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.a. PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Antud asjas ei ole kostja varjanud oma sissetulekuid, seega leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Taimi Kollom Kohtunik 3