Obsah (8)

§ 177§ 407§ 444§ 367§ 162§ 190§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2008.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-51062 Tsiviilas

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse jõustumisel saata otsus riigilõivu osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja peab tasuma hagiavalduselt riigile väljamõistetud summalt riigilõivu 11750 (üksteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, mille tasumisest hageja oli vabastatud. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsue peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kajale lisada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks ning tasuda kohtu arvele menetluse taastamisega seotud kulude katteks kohtu määratud rahasumma. Kohtu seisukohad ja põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjale allkirja vastu.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse, tsiviilaseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse raksendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
2. juulit 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Asja materjalidega on tõendatud, et pooled sõlmisid
3. septembril 1998.a maa ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu, mis on registreeritud Järva Maavalitsuse maa ostu-müügi lepingute registris nr 1637 all. Lepingu objektiks on xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx asuv xxxxxxxxx maaüksus. Nimetatud lepingui p 3.3 kohaselt on kostja kohustatud tasuma maaüksuse eest väljaostuvõla summas 1 376 217 krooni 50 aasta jooksul lepingu sõlmimisest. Lepingu kohaselt on kohustatud võlga tasuma kaks korda aastas
4. jaanuariks ja
5. juuliks summas 13 762 krooni. Esimene maksetähtaeg oli 10.01.2000.a ning viimane on 10.07.2049.a. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud vaid maksetähtpäevadel 10.01.1999 kuni 10.07.
6. Alates maksetähtpäevast 10.07.2000 on kostjal kõik maksed tasumata. Hageja on kostjale saatnud korduvaid meeldetuletusi, kuid tulemusteta. Seisuga 24.07.2008 on maksetähtpäevadel 10.07.2000 kuni 10.07.2008 tasumisele kuulunud põhivõla summa kokku 220 208 krooni. Kuna kostja vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja viivist kohtu kaudu (VÕS § 101 lg 1 p 1, 6). VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
7. jaanuari ja
8. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu p 3.6 kohaselt on pooled kokku leppinud intressi määraks 5 % maksetähtajal tasumisele kuuluvast summas, s.o 688 krooni. Hageja nõuab kostjalt intressi välja mõistmist summas 11 696 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivise) tasumist,arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Punkti 3.7 kohaselt maksab ostja tähtajaks tasumata summalt viivist 0,05 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist seisuga kuni 24.07.2008 summas 173 927 krooni. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas 110.10 krooni päevas ning sealt edasi 0,05 % päevas tasumata põhivõlast kuni selle tasumiseni. Hagiavaldus on Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale saabunud 25.07.2008.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded võla, intressi ja viivise nõudes on piisavalt tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ning kohus leiab, et hagi kuulub rahuladamisele täies ulatuses ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 220 208 krooni, intressivõlg 11 696 krooni, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 173 927 krooni ning alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemisele päevani viivis 100.10 krooni päevas ning otsuse tegemisele järgnevast päevast viivis 0,05 % tasumata põhivõla summast päevas kuni põhivõla kohase täitmiseni.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 190

lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel.

145 alusel on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud. Kuivõrd antud asjas on hagi täies ulatuses rahuldatud, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma ka hageja menetluskulud ning tasuma riigituludesse riigilõivu, mis hagihinda 220 208 krooni arvestades Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 alusel arvestatuna on 11750 krooni.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kohtule teatanud, et menetluskulud puuduvad. Seega on käesoleva asja menetluskuluks riigilõiv 11750, mille kohus mõistab välja kostjalt riigituludesse. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamtule täitmisele

§ 468lg 1 p 2 alusel.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik