) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Oma võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja/või täitmisega viivitamisega on kostja toime pannud kohustuse rikkumise
tähenduses.
raha maksmise kohustuse -
Vastavalt esitatud arvele kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest juhul kui ta pole arvet õigeaegselt tagastanud. Hageja leidis, et kuna kostja on käitunud pahatahtlikult, siis ta kasutab seda õigust nõude kostjalt viivist. Seisuga 03.09.2007.a. on kostja viivise suuruseks 354,00 krooni. (summalt 17 700,00 krooni – 0,05 % päevas = 8,85 krooni. Päevi hilinenud 40. 8,85 * 40 = 354,00 krooni). Kuivõrd hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole tekkis hagejal kahju summas 2088,60 krooni, mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus.
lg1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. On üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud.
lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja leiab, et kostja poolne kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav
Hageja on omalt poolt teinud kõik mõistlikult eeldatava, et lahendada kostja mittemaksmisest tulenev probleem kohtuväliselt, samuti on kostjat mitmel korral hoiatatud, et tema võla tasumisest keeldumise korral esitatakse hagi kohtusse. Vastuseks vastuhagile märgib kostja, et 04.12.06.a. sõlmisid hageja ja kostja Lepingu nr 006-11-02, mille sisuks oli ühepereelamu ehitusprojekti koostamine kostja poolt hagejale. Lepingu punkti 2.1.1 kohaselt oli arhitektuurse eskiisiprojekti maksumus 53 100 krooni. Hageja on kostjale tasunud lepingujärgselt 53 100 krooni. Hageja väidete kohaselt on kostja töid üle andnud vaid 17 700 krooni eest. Hageja leiab, et kostja võlgneb talle ettemaksu summa 34 500 krooni tegemata ja üleandmata tööde eest ning viiviseid summas 13 891 krooni seega kogusummas 48 391 krooni. Hageja leiab, et nõudeid on võimalik tasaarveldada vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 197 ehk summast 48 391 krooni mis kostja hagejale väidetavalt võlgneb kaetakse kostja nõue hageja vastu 17 700 krooni ning seejärel võlgneb kostja hagejale 30 691 krooni. (48 391 – 17 700 = 30 691). Hageja arvutused vastuhagis on ebatäpsed. Vastavalt
Hageja ei ole kostjale kunagi sellist avaldust teinud. Hageja väidab, et talle on kostja poolt üleandmata tööd summas 35 400 krooni. Hageja ei ole oma vastuhagis märkinud millised tööd on täpselt üleandmata. Kuna kostja on lepingu täitnud ja selle eest ka tasu saanud ning hageja ei ole vastavalt lepingu nr. 006-11-02 punktile 6.2 (juhul kui tellija – hageja – ei ole 5 päeva jooksul tööde üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastanud ega omapoolseid vastuväiteid esitanud, loetakse akt tellija – hageja – poolt allakirjutatuks) esitanud vastuväiteid loeb kostja tööd üleantuks. 2 Vastavalt
lg 1 kohaselt võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega hageja tunnistab võlga kostja ees summas 17 700 krooni kuna viitab antud seaduse sättele.
lg1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja on tunnistanud, et ta on saanud kätte asendiplaani, korrusteplaanid ja kõik vaated. Seletuskirja saamist kostja ei mäleta. Ruumiplaani on kostja kasutanud ka uue projekti koostamisel. Kostja on kinnitanud oma allkirjaga eskiisiprojekti kättesaamist 10.07.2007 töö üleandmise aktis. Tööde teostamise aja ja kvaliteediga on kostja olnud rahul. Kostja ei ole esitanud lepingu punktis 6.2 sätestatud vastuväidet. Seega loetakse töö vastuvõetuks. Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu kostjaga, et eskiisiprojekt ei olnud õigeaegset valmis (hageja viivituses). Seega kostjal puudub ka õigus viivisele. Poolte kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt oli poolte vahel töö tegemisel erimeelsused. Eeltoodust põhjal leiab kohus, et on asjakohatu kostja väide, et ta ei ole kokkulepituid töid saanud, olles samas maksnud 53 100 krooni hagejale. 3 Pooled on tööde üleandmise aktis kokkuleppinud täiendava eskiisilahenduse tegemise hinnaga 15000 +18% käibemaks=17700 krooni. Kostja on 18.07.2008 selle kättesaanud ja pretensiooni pole esitanud. Hageja on selle kohta väljastanud arve 007-07-06, millise kostja on jätnud tasumata.
lg1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Poolte vahel sõlmitud lepingupunkti 3.3 kohaselt on viivisemääraks 0,05%. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata arvelt 17700 krooni eest. Seisuga
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.