Obsah (5)

§ 5§ 231§ 173§ 162§ 174

2-08-11961 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2008.a, Tallinn Tsiviilasj

) § 403 lg-le 1 lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.

1. augusti 2008.a kohtumäärus on hagejale ja kostjale kätte toimetatud 19.08.2008.a.
3. septembril 2008.a on saabunud kohtusse hageja poolt viivise nõude kulude põhjendus ning täiendavad dokumendid (koopiad väljastusteadetest, AS Hansa Liising Eesti viivisenõuded, pretensioon ja AS xxx arved). Hageja märgib, et kostja oma nõuete mittekohase täitmisega lõi tingimused, mille tulemusena oli hageja sunnitud tegema kulutusi, mis tavaolukorras oleksid jäänud tegemata. Hageja kulutusteks on 55 krooni (lihtkirjad) + 219 krooni (väljastusteatega kirjad) + 5005,01 krooni (liisingukohustuste viivised) + 47 956 krooni (arvete mitteõigeaegse tasumise tulemus) + 9440 krooni (õigusabi), kokku 62 675,01 krooni. Nimetatud menetlusdokumendid on kohtu poolt edastatud ka kostjale. Muid avaldusi ega dokumente ei ole menetlusosalised pärast
4. augustit 2008.a kohtule esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole kohtule esitatud kirjalikus vastuses vaidlustanud hagiavalduses välja toodud asjaolusid ning kohus loeb need

§ 231lg 4 alusel kostja poolt omaks võetuks.

1. Pooltel on õiguslik vaidlus hageja poolt esitatud viivisenõude põhjendatuse üle. 2 Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli hagejal õigus
2. juulil 2006.a esitatud arve (nr A-892) tasumisega viivitamisel nõuda kostjalt viivist määras 0,5% tasumata summalt päevas. Kostja tasus tähtaegselt arvest 30 000 krooni, 29 000 krooni tasus kostja alles
3. mail 2008.a (s.o pärast käesoleva tsiviilasja esemeks oleva hagiavalduse esitamist). Hageja arvestuste kohaselt (vt toimik, lk 24) olnuks tal arve lõpliku tasumise hetkeks õigus nõuda kostjalt viivist summas 96 715 krooni (s.o 29 000 kr x 0,5% x 667 päeva). Hagiavalduses on hageja nõudnud viivise tasumist 42 535 krooni ulatuses. See on kohtu hinnangul kooskõlas

§ 5lg 1 sätestatud põhimõtetega.

Arvestades ülaltoodut, on hageja nõue 42 535 krooni viivise väljamõistmiseks kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Viivisenõude suurus ei ole võlausaldaja eeldatava kahjuga võrreldes ülemäära suur. Hageja on enda viivisenõude suurust

1. septembril 2008.a kohtule täiendavalt kirjalikult põhjendanud ning esitanud ka vastavasisulised tõendid (vt toimik, lk 30-45).
2. Kostja ei ole kohtule esitatud kirjalikus vastuses täpsustanud, miks tuleks hageja poolt esitatud viivisenõue jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et viivisenõue on võlausaldaja seadusest tulenev õiguskaitsevahend, mida on võimalik rakendada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Seeläbi saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Viivise rakendumine sõltub seejuures reeglina võlgnikust enesest. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 3