← Eesti

2-05-2984/12

Tsiviilasi nr 2-05-2984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-2984 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise

RS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 TsÜS ning

sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna lepingust tulenevate kohustuste täielik täitmine pidi toimuma pärast 01.07.2002, kuulus kohaldamisele TsÜS ning

sätestatu.

§ 367

lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 4 järgi liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Pooltel puudus vaidlus selle üle, et 15.11.2000 sõlmitud kapitalirendi leping öeldi hageja poolt 10.05.2002 üles kostjapoolse maksekohustuse täitmata jätmise tõttu ja lepingu ülesütlemise seisuga oli vara jääkväärtus 403 533,74 kr ning tähtajaks tasumata rendimaksed 65 534,01 kr. Kostjatele saadeti vastavasisulised kirjalikud teated. Vaidlust ei olnud ka selles, et vara võõrandati 400 000 kr eest 24.10.2002 OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus. Pooled vaidlesid liisingueseme hinna üle. Kohtule esitatud OÜ BRC Realiseerimiskeskus ja OÜ Haagisekeskus koostatud hindamisaktidest nähtuvalt oli vara turuväärtuseks hinnatud vastavalt seisuga 18.06.2002 summas 415 000 kr ja seisuga 15.02.2002 summas 455 000 kr. Kohus leidis, et pigem tuleks turuhinna määramisel lähtuda kostjate poolt esitatud OÜ Haagisekeskus koostatud hindamisaktist. Hageja esitatud hindamisakt on koostatud isiku poolt, kes on vara omandanud. Samuti kahandab hageja esitatud hindamisakti objektiivsust asjaolu, et nii hageja kui vara omandaja OÜ Balti Realiseerimiskeskus olid tehingu tegemisel ajal omaniku kaudu omavahel seotud. Kuid vara müügihind ei oleks tohtinud olla alla keskmise turuväärtuse s.o 415 000 kr, mille ostja ise varasemalt oli hinnanud. Isotermiline tsisternpoolhaagis ei ole vara, mis seistes 4 kuud oleks amortiseerunud 15 000 kr võrra. Selles osas ei olnud hagi põhjendatud. Lepingu üldtingimuste kohaselt on rentnik kohustatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh. vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Seetõttu puudus alus kahelda müügikulude tekkimises ja vajalikkuses. Samuti ei ole kostjad kohtumenetluses esitanud väiteid müügikulude suuruse kohta. TsK § 207 lg 1 sätestab kohustise mittetäitmise korral võlgniku ja käendaja vastutuse kui solidaarsed võlgnikud ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Seega tuleb Raivo Reinul täita kohustised nõuetekohaselt vastavalt sõlmitud käenduslepingule. Põhjendatud ei olnud TsK 221 p 2 tulenev Raivo Reinu vastuväide, kuna käenduslepingu järgi on leping kehtiv kuni selle aluseks oleva lepingu kõigi nõuete täitmiseni rentniku või käendaja poolt. Seega ei 3

(4)oma käenduse ajalise kehtivuse seisukohast tähtsust lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg vaid nõuete rahuldamine. OÜ Redoil ei ole võlga tasunud, seetõttu ei ole Raivo Reinu käenduskohustis lõppenud ning hageja nõue kuulus käendaja vastu TsK §188 lg 1 ja § 207 alusel rahuldamisele. TsK § 207 lg 1 järgi on kostjad solidaarvõlgnikud ning neilt kuulus solidaarselt väljamõistmisele 66 067,75 kr. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 04.05.2007 otsuse 15 000 kr. väljamõistmata jätmise osas ja teha asjas uus otsus, millega mõista vastustajatelt apellandi kasuks välja 15 000 kr ja jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellant on seisukohal, et kohus on otsuse tegemisel esitatud tõendeid vääralt hinnanud, leides, et apellandi esitatud vara hindamise aktis toodud vara hind kajastab vara reaalset väärtust tagastamise hetkel. Hindamisaktis toodud vara väärtus on ennekõike hinnanguline, mitte tegelik turuväärtus. Vara reaalne turuhind kujuneb alles müügiprotsessi käigus. Seega tagastas vastustaja apellandile vara, mille väärtus oli 400 000 kr. Vastupidine on vastustaja poolt tõendamata. Kohtu esitatud väide hageja hindamisakti ebaobjektiivsuse kohta on hüpoteetiline. Samasse konsolideerimisgruppi kuulumine ei tähenda automaatselt kelmust ja varale antud hinnangu ebaõigsust. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Maakohus on esitatud tõendeid vara väärtuse kohta selle tagastamise hetkel hinnates põhjendatult leidnud, et lähtuda tuleb BRC Autokeskuse 16.06.2002 antud hinnangust 215 000 kr. (käibemaksuta). See hinnang on antud peale liisingulepingu lõppemist ja vara tagastamist, samas kui hageja väidetud väärtus kajastab vara hilisemat realiseerimishinda (400 000 kr. käibemaksuta), mis toimus kuid hiljem, 24.10.2002.

§ 367

lg.3 kohaselt tuleb liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega puudub kaebuse rahuldamiseks alus. Tiit Kollom Ulvi Loonurm Urmas Reinola 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.