Obsah (7)

§ 651§ 654§ 652§ 5§ 436§ 330§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2008, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustat

§ 651

lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebustega vaidlustatud osas, so osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi. 18. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 19. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused on vastavuses asjas esile toodud asjaolude ja tõenditega.

1. Maakohus leidis põhjendatult, et kolmanda remondi puhul oli tegemist eelmise remondi puuduste kõrvaldamisega. Kuna tegemist ei olnud uue töövõtulepinguga, ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt kolmanda remondi tasu maksmist. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud on auto viimine kõigil kolmel korral hageja juurde remontimiseks selleks, et autol parandataks viga – mootori seiskumine. Hageja ei tõendanud oma väidet, et kostja tellis üksikute konkreetsete tööde tegemist. Maakohus 5 hindas dokumentaalseid tõendeid, sh arveid nr 5015192, 5015471 ja 5015589 õigesti. Samuti tuvastas maakohus õigesti poolte tahte töövõtulepingu sõlmimisel.
2. Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus seadnud pooled ebavõrdsesse olukorda tõendamise võimaluste osas ja leidnud põhjendamatult, et hageja taotletud tunnistajaid ei ole vaja üle kuulata. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja esitas taotluse K. L. ja A. O. tunnistajatena ülekuulamiseks kohtule kirjalikult 17.12.2007 (t lk 80). 22.01.2008 istungil avaldas hageja, et vajadus tunnistajate ülekuulamiseks puudub ja kohus jättis seetõttu taotluse rahuldamata (t lk 89 pöördel). Teistkordselt esitas hageja taotluse eelnimetatud tunnistajate ülekuulamiseks 04.03.2008 kohtuistungil pärast kostja tunnistaja A. H.i ülekuulamist. Kohus jättis selle taotluse protokollilise määrusega

§ 330alusel põhjendatult ja õigesti rahuldamata (t lk 114).

1. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja teatas hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest ja nõudis puuduse kõrvaldamist mõistliku aja jooksul, so samal päeval, kui sõiduki mootor pärast kolmandat remonti uuesti seiskus, kuid hageja keeldus puudust kõrvaldamast. Hageja arvele märgitud palve - esitada pretensioonid kirjalikult 14 päeva jooksul - ei võta kostjalt suulise teavitamise õigust ega ole tõlgendatav poolte kokkuleppena. VÕS ei sätesta töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks kohustuslikku kirjalikku vormi. Maakohus leidis õigesti, et VÕS § 646 lg 5 kohaldamise eeldused on täidetud ning kostja on õigustatud saama hagejalt 7080 krooni. Kohus hindas kassa sissetuleku orderit nr 27 ja Tondi Autoteenindus OÜ töökäsku kogumis muude asjas esitatud tõenditega õigesti ja tegi põhjendatult järelduse, et kostja tasus nimetatud äriühingule sama töö eest, mille tegemiseks pöördus kostja hageja poole. Kuna hageja keeldus töö parandamisest, oli kostjal õigus lasta seda teha teisel isikul ja nõuda hagejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
2. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

§ 162

lg 1 järgi kannab apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so hageja. T. Kollom M. Merimaa A. Tänav 6