lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejad on taotlenud kostjate väljatõstmist vaidlusalusest eluruumist. Kohus leiab, et kostjad tuleb eluruumist välja tõsta, kui nad ei anna valdust hagejatele vabatahtlikult üle 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kostjad on esitanud vastuhagi, milles taotlevad poolte vahelise üürisuhte jätkumise tunnustamist Xxxx x-x asuva eluruumi suhtes. Kuna poolte asjassepuutuvad argumendid on samad, mis hagis ja sellele esitatud vastuväidetes, siis tuleb hagi rahuldamisel vastuhagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Kohus rikkus menetlusõiguse normi, kuna otsus ei ole olulises ulatuses põhjendatud ja tõendeid on hinnatud ebaõigesti. Otsus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Kohus on lähtunud hagejate väidetest ja ei ole põhjendanud, miks kostjate väited ei ole tõendatud ega põhjendatud. Otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on kohus otsuse teinud. Kohus oleks 3 pidanud andma tõenditele hinnangu ja kui ta mingit tõendit ei arvesta, oleks pidanud seda põhjendama. Kohus ei ole hinnanud kõiki kostjate poolt esitatud tõendeid kogumis, kooskõlas tuvastatud asjaoludega või on neid valesti tõlgendanud. Poolte vahel eksisteerib tahteavalduse tõlgendamise vaidlus, s.o milline oli hagejate tahe 12.09.2006 teatises ja kuidas sellest oleksid pidanud aru saama kostjad. Kohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kõik kostjate vastuväited 12.09.2006 teatise tõlgendamise osas. Poolte vahel eksisteerib vaidlus ka selles, kas kostjaid on VÕS § 310 lg 2 kohaselt õigeaegselt teavitatud üürilepingu lõppemisest. Arusaamatuks jääb mõistliku aja piir. Kuuekuulist etteteatamise aega ei saa mõistlikuks lugeda ja seda eriti olukorras, kus teade oli tingimuslik. Eelnevalt oli saadetud ekslik teade ja vahetult enne lepingu tähtaja lõppemist keegi enam üürnikega ühendust ei võtnud. Kohus jõudis valele järeldusele, nagu oleks poolte vahel sõlmitud üürileping lõppenud 03.03.2007 ega ole muutunud tähtajatuks. Poolte vahel on VÕS § 310 lg 1 kohaselt üürisuhe jätkunud. Vastus apellatsioonkaebusele. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
lg 6 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kui üürileandja teatab üürilepingu lõppemisest, siis üürileping ei pikene ja kui üürnik ei avalda tahet uue üürilepingu sõlmimiseks, siis üürileping lõpeb ja üürileandja saab nõuda üüritud eluruumi välja üürniku valdusest VÕS § 334 lg 1 alusel. Enne üürilepingu tähtaja möödumist teatas hageja 02.06.2006 kirjalikult üürnikule üürilepingu lõpetamisest. 12.09.2006 teatas üürileandja esindaja veelkordselt üürilepingu tähtaja möödumisest 03.03.2007, kuna eelmises teates oli eksitud lepingu lõppemise kuupäevas. Maakohus on õigesti lähtunud hagejate tahte tuvastamisel 12.09.2006 teatest ja tuvastanud, et sellest on võimalik vaid üheselt aru saada, et senine üürileping ei pikene. Asjaolu, et üürileandja tegi üürnikule ettepaneku soovi korral uue üürilepingu sõlmimiseks, ei muuda üürilepingu lõpetamise teadet ebaselgeks ega üürilepingu lõppemist tingimuslikuks. Teade on kooskõlas VÕS § 310 lg-ga 2, sest etteteatamise aeg peab olema vähemalt kaks kuud. Hagejad esitasid teate kuus kuud enne lepingu lõppemist ja on seega järginud etteteatamise tähtaega. Maakohus leidis õigesti, et varajane teavitamine üürilepingu lõppemisest on toimunud üürnike huvides. Tegemist ei ole üürileandja poolt õiguste kuritarvitamisega. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning vastab
Kohtu järeldused põhinevad poolte poolt esitatud tõendite analüüsil ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti, kui tegi seda maakohus.
lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel menetluskulude kandjaks kostjad. U.Loonurm I.Nõmm A.Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.