) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. 3 2-08-18365
lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohus leiab, et OÜ XX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Võlgnikul on võlgu 795 374.57 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Ajutise halduri aruande kohaselt võiks juhul, kui võlausaldajad pankrotimenetlust finantseeriks, esitada tagasivõitmise hagi võlgniku juhatuse liikme ja teiste arveldustega seotud isikute vastu, kuna võlgniku varatuse ja maksejõuetuse on tekitanud rahaliste vahendite maksmine ühele äriühingule, mille tulemusena võlgniku enda kohustused jäid täitmata. Vaatamata kohtu määrusele ei ole pankrotimenetluse kulude katteks huvitatud isikute poolt tasutud kohtu määratud summat.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruande kohaselt on Sulev Eensalu rikkunud võlgniku juhtorgani liikme kohustusi, kuna ei ole korraldanud raamatupidamist ja kassa arvestust, on jätnud majandusaasta aruanded esitamata, samuti ei ole õigeaegselt kohtule pankrotiavaldust esitanud. Ajutise pankrotimenetluse käigus on selgunud, et
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Urmas Tross palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 24 700 krooni (19 tundi x 1 300 krooni/tund), millest arvatakse maha tulumaks 21 %, samuti bürookulud summas 2 596 krooni. Võlgniku volitatud esindaja sellele vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, puudub, leiab kohus, et ajutise halduri tasu ja ajutise halduri kulude nõuet tuleb tunnustada. 4 2-08-18365 Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ §-ist 2 lg 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks). Kohus leiab, et tunnustatud nõuetest tuleb maksta välja riigi arvelt ajutise halduri tasu summas 6 700 Eesti krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja millele lisandub sotsiaalmaks, Urmas Tross’i arvelduskontole nr 17000177489 Nordea Pangas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ XX dokumentatsioon tuleb anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele Sulev Eensalu’le (isikukood xxx, xxxx). Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.