6, § 633 lg. 7). 7). I. Asjaolud, Asjaolud, hageja nõue ja kostja kostja kirjalik vastus. Hageja on kostja 12.12.1989.a. sündinud tütar, kes täisealiseks saanuna õpib Rakvere Reaalgümnaasiumis. Kostja pole hagejale pärast hageja täisealiseks saamisest elatist maksnud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 100 krooni kuus. Hagi on esitatud PKS §-de 60 lg. 2 ja 61 lg. 4 alusel. Kostja kohtule 03.07.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses selgitab et ta ei mõista, miks tütar kohtusse pöördus. Kui tütar külas käis, ei rääkinud ta midagi, alles 2008.a. märtsikuus teatas, et tal on õigus elatist saada. Kostja palus tütart, et tütar ootaks, kuni saavad makstud alimendid tema emale, kellele viimane makse on vaja teha 2008.a. juulikuus. Tütar elas ka oma kostja poolt vanaema juures Rakveres, et oleks lihtsam koolis käia, samuti annab tütrele raha tema vanaisa. Kostja selgitab, et tal on praegu majanduslikult raske seis, sest ta on pere ainuke toitja. Kodus on veel kolmeaastane poeg, kellega naine on kodus. Selletõttu naine ei tööta ja makse maksta on raskem. Maksta on EMT võlg 6 019 krooni ja 72 senti ning kuni 2010. aastani võlg S.K ’ile igakuiste maksetena 2 500 krooni kuus. Kostja teatab, et üle 1 800 krooni ta maksma pole võimeline. Vastusele on lisatud vastuväiteid põhistavad dokumentaalsed tõendid- sissetuleku arestimise akt, laenuleping, alimentide seis, tõend töötasu kohta, A D ’i sünnitunnistus. 11.08.2008.a. kohtule saabunud e-kirjas teatab kostja, et tema ei soovi tütrega kohut käia, kui seaduse järgi on tütrel õigus elatist saada. Kostja peab loomulikuks, et maksab tütrele elatist, teatab, et eelistungile ei tule, kuna see on väga kulukas, ning leiab, et kui kuidagi teisiti ei saa, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse. II.Asja II.Asja kohtulik menetlus menetlus ja maakohtu otsuse põhjendus. 15.09.2008.a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi on kohtukutse 06.08.2008.a. kätte saanud, mida tõendab allkirjaleht toimikus kostja. Kuna tagaseljaotsuse saab kohus teha esitatud hagiavaldusest lähtudes, siis käsitles kohus kostja kirjalikku teadet hagi õigeksvõtuna ja lahendas asja sisuliselt. Istungile ilmunud hageja palus hagi rahuldada. Hageja selgitas, et kõik pole päris nõnda nagu isa on kirjalikus vastuses kirjeldanud. Hageja ootas niigi mitu kud ja andis isale aega elatist maksta, sest isaga oli kokkulepe, et ta maksab 1 500 krooni, aga isa ei maksnud üldse. Hageja elab oma ema ja ema uue perega koos, mistõttu on ema ülalpidamisel ja elada tuleb palgast-palka. Hageja ütleb, et on katsunud ise hakkama saada, suvel ta töötas ja sai ka töötasu, kuid abi on siiski vaja. Vanaema enam pole, vanaisa on andnud natuke raha, nt. 200 krooni, kui hageja on küsinud, vanaisa on maksnud ka telefoniarveid ja ostnud vajadusel midagi. Hageja on veendunud, et isa ja tema pere eluviis väljendab tema võimalust elatist maksta, isa 2 peres on sellised asjad, mida hageja endale lubada ei saa, näiteks sülearvuti, liisitud on ka auto. Hageja leiab, et kuigi ta sai täisealiseks juba 2007.a. detsembris, jääb ta oma hagiavalduses märgitud summa 2 100 krooni juurde ega nõua seda ka tagantjärele. Kohus leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 63 kohaselt elatis §-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes §-s 61 sätestatust. PKS § 61 lg. 2 kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud tervikuna.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Elatusraha maksmisega nõustumisest on kostja teatanud kirjalikult. Kui hagi on õigeks võetud ja kostja on elatusraha summaga nõus, puudub vajadus hinnata poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib elatist 2 100 krooni, mis on väiksem kui seadusega sätestatud miinimummäär.
Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis igakuise elatusrahana 2 100 krooni ja hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis on 20.05.2008.a.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Kuna hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis riigilõiv tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning 3 surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on summalt 2 100 x 9 = 18 900 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 63, 70,
§-de 129, 162, 440-442, 468, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 30. oktoobril 2008.a 2008.a Nooremreferent /allkiri/ S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.