) sätestatud alustel ja korras.
lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. XXX on esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks, kuna tema majanduslik seisund ei võimalda ilma riigi abita asjatundlikku õigusabi. Taotleja soovib riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks, s.o kaebuse koostamiseks halduskohtule esitamiseks ja õigusnõustamiseks. 2 Riigi õigusabi majandusliku seisundi teatise kohaselt taotleja töötab ja tema igakuine töölepingust või avalikust teenistusest saadud sissetulek on 6000 krooni kuus, samuti saab ta pensioni 1900 krooni kuus; abikaasa palk on 5000 krooni, seega taotleja ja tema perekonna kogusissetulek kuus on 12.900 krooni. Ülalpeetavana on märgitud 7. klassis õppiv lapselaps, kes perekondlikel põhjustel elab ja kasvab taotleja juures. Teatise punktis 4 on märgitud, et pangakontol riigi õigusabi taotluse esitamise ajal püsiv rahasumma puudub (Hansapangas olevale arvele kantakse palk, mis läheb kohe kasutusse). Taotlejal on kinnisvara – ühetoaline (33 m2) korter Tartus Võru t 106-7, mis on ühtlasi taotleja elukohaks (kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ühisomanduses abikaasa Vladimir Žibareviga). Väärtpabereid, mootorsõidukeid ja muud olulist vara kaebuse esitajal majandusliku seisundi teatise kohaselt ei ole. XXX on majandusliku seisundi teatise p-s 5 näidanud kohustustena teiste võlausaldajate vastu Tartu Eluasemefondile eluaseme laenu (315.000 krooni 15 aasta jooksul, s.o tähtajaga 2022.a) tagasimakse 4200 krooni kuus ja remondi laen (50.000 krooni 5 aasta jooksul, s.o tähtajaga 2012.a). Samas p-s 6 - igakuine väljaminek vältimatute püsikulutuste näol on eluaseme- ja sidekulud ning kulutused toidule, ravimitele, transpordile jm kokku summas 8670 krooni, lisaks küttepuudele 2500 krooni aastas. Seega on XXX ajutised makseraskused ja tal ei ole momendil piisavalt vahendeid, et teha kulutusi asjatundlikule õigusabile. Kohtul on õigus
kohaselt määrata riigi õigusabi kohustusega täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud või kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja vajab asjatundlikku õigusabi kaebuse koostamiseks, kuna kohtule esitatud materjalidest on ilmne, et esitatav kaebus võib olla juriidiliselt keerukas. Võttes arvesse eeltoodud andmeid XXX majandusliku seisundi kohta ja et XXX on töövõimeline ning tal on olemas töökoht, leiab kohus, et XXX on põhjendatud määrata riigi õigusabi kohustusega võrdsete osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud täies ulatuses ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest käesolevas asjas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 94,
lg 3 p 8, § 6 lg 1, § 8 p 3, § 10 lg 2 leiab kohus, et XXX riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele õigusabi liigi – õigusdokumendi koostamine – osas; taotluse punktis 2 lisaks märgitud „isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine“ osas õigusabi määramine kuulub maakohtu pädevusse, soovi korral saab osutatud õigusabi liigi osas esitada taotluse maakohtule. XXX on taotluses märkinud advokaadiks, kellelt soovitakse õigusteenust saada, vandeadvokaadi Li Uiga. Kohus leiab, et käesolev määrus tuleb saata täitmiseks 3 Advokaadibüroo Valge ja Uiga vandeadvokaadile Li Uiga (asukoht Aleksandri 8, 51004 Tartu, tel 7 344 294). Riigi arvelt väljamakstava tasu määrab kohus vastava taotluse esitamisel.
lõike 2 ja riigilõivuseaduse § 56 lõike 2 koostoimes tuleb riigi õigusabi taotlemisel väljaspool kohtumenetlust tasuda riigilõiv 200 krooni. Kuna XXX on ajutiselt maksejõuetu, tuleb ta halduskohtumenetluse seadustiku § 91 lõike 1 alusel vabastada riigilõivu tasumisest riigi õigusabi taotluse esitamisel. Maare Aloe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.