ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30.september 2008.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-07-2168 Haldusasi Tallinna Haridusameti Vallavalitsuse toimingute kindlakstegemiseks ja kaebus Aseri õigusvastasuse sooritamata jäetud toimingute sooritamisele kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 15.september 2008.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja Tallinna Haridusamet, kaebaja esindajad Nele Kilk ja Kelli Ristal, vastustaja Aseri Vallavolikogu, vastustaja esindaja Urve Takjas RESOLUTSIOON
- rahuldada kaebus osaliselt
- tunnistada õigusvastaseks Aseri valla keeldumine Tallinna Haridusameti 01.03.2005 arve nr.M00087, 01.06.2005 arve nr.M00468 ja 01.10.2005 arve nr.M00914 tasumisest
- teha Aseri Vallavalitsusele kohustav ettekirjutus, millega kohustada vastustajat tasuma Tallinna linnale lasteasutuse tegevuskulude eest 23 328.00 krooni 3-07-2168 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Tallinna Haridusamet esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Aseri Vallavalitsuse toimingud, mis seisnesid Tallinna linna lasteasutustes käivate Aseri valla haldusterritooriumil elavate laste eest tegevuskulude tasumata jätmises Tallinna linnale ja Aseri Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks sooritamata jäetud toimingute sooritamiseks. Kaebusest nähtuvalt jättis Aseri vald tasumata Tallinna linnale järgmiste arvete eest: 01.10.2003 arve nr.627 summas 23 223.00 krooni, 01.03.2004 arve nr.M00083 summas 11 478.00 krooni, 01.06.2004 arve nr.M00428 summas 19 130.00 krooni, 01.10.2004 arve nr.M00800 summas 22 956.00 krooni, 01.03.2005 arve nr.M00087 summas 5 832.00 krooni, 01.06.2005 arve nr.M00468 summas 9 720.00 krooni ja 01.10.2005 arve nr.M00914 summas 7 776.00 krooni, kokku moodustab võlgnevus 100 115.00 krooni. Kuna 01.10.2003 arve nr.627, 01.03.2004 arve nr.M00083, 01.06.2004 arve nr.M00428 ja 01.10.2004 arve nr.M00800 tasumata jätmise osas oli kaebetähtaeg mööda lastud ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, siis kuulub menetlus nende toimingute osas lõpetamisele. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja Aseri Vallavalitsusele arved nende laste tegevuskulude kohta, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Aseri vallas, kuid kes käisid Tallinna linnale kuuluvates koolieelsetes lasteasutustes. Kuigi arved olid esitatud nii koolieelsete lasteasutuste kui ka munitsipaalkoolide tegevuskulude kohta, tasus Aseri vald ainult munitsipaalkoolide kulutuste eest ning jättis koolieelsete lasteasutuste tegevuskulude eest arved tasumata. 21.06.2007 kirjaga nr.3-50/1415 esitas Tallinna Haridusamet Aseri Vallavalitsusele vallavalitsuse poolt tasumata jäetud haridusasutuste tegevuskulude hüvitamise nõude. 18.09.2007 kirjaga nr.13-2.3/250 keeldus Aseri Vallavalitsus Tallinna Haridusameti poolt esitatud nõuet täitmast. Kaebaja peab Aseri Vallavalitsuse tegevust õigusvastaseks ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: munitsipaallasteasutuste rahastamist reguleerib koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) §
- Nimetatud seaduse § 27 lg 6 (alates 16.07.2000 kuni 02.11.2006 kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et lasteasutuse-, valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu, sotsiaalmaksu ja õppevahendite kulude katte osas osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. KELS § 27 lg 7 kohaselt kinnitab valla- või linnavalitsus igaks eelarveaastaks lasteasutuste majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. Tallinna linnas on koolieelsete lasteasutuste arvestuslikud kohamaksumused kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 20.11.2002 määrusega nr.119, 10.12.2003 määrusega nr.108 ja 01.12.2004 määrusega nr.
- Kaebaja selgitab, et arvetelt nähtuvad summad on saadud sel teel, et Tallinna Linnavalitsuse poolt kinnitatud ühe lapse koha maksumus on korrutatud Aseri valla haldusterritooriumil rahvastikuregistri andmete kohaselt elavate, kuid Tallinna linna koolieelsetes lasteasutustes käivate laste arvuga. Aseri vald keeldub arvete täielikust tasumisest põhjendusel, et ükski Aseri valla laps, kes käis 2
(6)3-07-2168 Tallinna linna koolieelses lasteasutuses ei elanud alaliselt kõnealusel perioodil Aseri valla haldusterritooriumil. Kaebaja on seisukohal, et KELS § 27 lg-s 6 sisalduvat väljendit “teiste valdade ja linnade haldusterritooriumil alaliselt elavad lapsed“ tuleb sisustada rahvastikuregistri andmete põhiselt. Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 48 lg 2 punkti 3 kohaselt on elukoha aadressi andmetel õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Ka RRS § 6 lg-s 3 sätestatu kohaselt, kui avaliku üleande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, sh elukoha andmeid (viide RRS §-le 4, § 20 p-le 1, § 21 lg 1 p-le 9 nende omavahelises koosmõjus), lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kaebaja viitab ühtlasi Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2001 määrusele haldusasjas nr.3-3-1-24/01 ja 18.05.2002 otsusele haldusasjas nr.3-3-1-37/02, kus Riigikohus asus seisukohale, et lasteasutuste rahastamisel on tegemist kohaliku omavalitsuse poolse avalik-õigusliku kohustuse täitmisega. 28.09.2006 võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS), erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse, milline jõustus 03.11.
- Nimetatud seaduse §-ga 39 muudeti KELS § 27 lg-t 6 selliselt, et selle tekstist jäeti välja sõna „alaliselt“. Kaebaja viitab ka Riigikogu kultuurikomisjonis 05.06.2006 istungil väljaöeldule, mille kohaselt, kui siiani käsitles seadus terminit isiku alaline elukoht ja seda määratleti rahvastikuregistri seaduse alusel, mis tekitas vaatamata sellele hulgaliselt probleeme ja küsimusi, siis sellest tulenevalt teeme elukoha määratluse ka PGS-sse ja KELS-sse kasutatakse rahvastikuregistripõhist elukohta. Me ei tekita uut regulatsiooni, vaid kordame üle kehtiva regulatsiooni. Seadusest läbivalt võtame välja sõna „alaline“, jääb ainult elukoha termin RRS-e tähenduses. Eeltoodu alusel kaebaja leiab, et 03.11.2006 jõustunud KELS § 27 lg 6 muudatus ei ole sisuline ning ka enne nimetatud muudatust sisustati mõistet „alaline elukoht“ rahvastikuregistri andmetest lähtuvalt. Eeltoodule tuginedes kaebaja leiab, et ajavahemikul, mil väljastati arved koolieelsete lasteasutuste kulude kohta, tuli lähtuda KELS § 27 lg-s 6 sisalduva väljendi „alaliselt teise valla või linna haldusterritooriumil elav laps“ sisustamisel rahvastikuregistri andmetest. Kaebaja arvates rikub Aseri Vallavalitsus arvete tasumisest keeldumisega Tallinna linna KELS § 27 lg-6 tulenevat õigust, mistõttu on Tallinna linnal põhjendatud huvi taotleda kohtult Aseri Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist. Kohtuistungil jäid kaebaja esindajad Nele Kilk ja Kelli Ristal kaebuses toodu juurde. Vastustaja Aseri Vallavalitsus oma 04.02.2008 seletuses (kiri nr.16-1.3/12) selgitab Tallinna linna lasteaedades käivate laste tegevuskulude tasumata jätmist asjaoluga, et Tallinna linn ei ole eelnevalt teavitanud Aseri valda väidetavalt Aseri vallas elavate laste vastuvõtmisest lasteaedadesse ning samuti ei ole sõlmitud kahepoolset lepingut teenuste osutamiseks. Aseri Vallavalitsus tasus ajavahemikul 2003-2005 Tallinna linnale munitsipaalkoolide tegevuskulud vastavalt PGS § 441 lg-le 1 ning Vabariigi Valitsuse 30.10.2001 määrusele nr.
- Ükski seadus ei kohustanud eelnimetatud ajavahemikul ilma kokkuleppeta tasuma teisele omavalitsusele kuuluvas lasteaias käivate laste tegevuskulude eest. Vastustaja viitab KELS § 27 lg-le 6, mis sätestab, et lasteasutuse valla- või linna eelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. Aseri Vallavalitsus väidab, et kõneallolevad lapsed ei elanud sellel ajal ega ka praegu Aseri vallas, ning nende tegelik elukoht on Tallinna linn. xx ema xx omas sissekirjutust vanaisa juures ning üürivõlgade tõttu lõpetati 18.02.2000 vanaisaga üürileping. Xx omab sellest ajast alates Aseri vallas sissekirjutust kohaliku omavalitsuse täpsusega. Seega ei ole tal elamispinda ning xx ei saa olla Aseri valla alaline elanik. Xx ema xx tõsteti kohtuotsuse alusel korterist välja 2002 aasta veebruarikuus ning ta omab samuti sissekirjutust kohaliku omavalitsuse täpsusega, omamata reaalset elamispinda. Seega ei saanud ta olla Aseri valla alaline elanik. Xx ema xx 3
(6)3-07-2168 elas Tallinnas aastaid, omades küll sissekirjutust oma ema xx juures aadressil xx. Aserist kirjutati ta välja 15.06.2006. Eeltoodu alusel Aseri vald väidab, et nimetatud isikud ei saanud kuidagi olla Aseri valla alalised elanikud ning vallal ei saa tekkida ühepoolseid kohustusi. Vastustaja märgib, et PGS-st lähtudes kehtestas Vabariigi Valitsus 30.10.2001 määrusega nr.330 „Munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalemise korra“, milles võetakse aluseks rahvastikuregistri andmed, kuid koolieelsete lasteasutuste tegevusekulude katmise korda ei ole kehtestatud ja osalemine toimub vastavate kokkulepete ja lepingute kaudu. 03.11.2006 jõustus KELS § 27 lg 6 uus redaktsioon, kust on ära jäetud sõna „alaliselt“, mis tekitab mõningaid vaidlusmomente, kuid kaebuses käsitletud perioodil kehtinud seadus on üheselt mõistetav. Samuti leiab vastustaja, et Aseri vald ei ole rikkunud põhiseaduse (edaspidi PS) §-i 37, mis sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Aseri vallas on 2 kooli - kakskeelne keskkool ja lasteaed ning kõigil elanikel on võimalus kasutada lasteaia teenuseid ja käia koolis. Ka pole Aseri vald rikkunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg-t 2, mille kohaselt omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist juhul, kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Vastustaja märgib, et ta on nii kirjalikult kui suuliselt hoiatanud Tallinna Haridusametit, et ei osale Tallinna linna lasteaedade ülapidamiskulude katmises ning palunud lapsed suunata Aseri lasteaeda. Aseri Vallavalitsus leiab, et ta ei ole toiminud õigusvastaselt ning ei pea Tallinna Haridusameti kaebust põhjendatuks. Kohtuistungil jäi Aseri Vallavalitsuse esindaja vallavanem Urve Takjas oma seisukoha juurde ning eitas KELS § 27 lg 6 ja lg 7 rikkumist, sest kuni 02.11.2006 kehtinud KELS § 27 lg 6 sätestas, et lasteasutuse valla- või linna eelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. Siinkohal saab rääkida ainult alalistest Aseri valla elanikest. Xx , xx ja xx ei elanud sel ajal ega praegusel ajal Aseri vallas, vaid nad elavad Tallinna linnas ning sellekohased tõendid on kohtule esitatud. Vastustaja viitas RRS §-le 43 ja väitis, et selle seaduse järgi oleks Tallinna linn võinud algatada sissekirjutuse menetluse ning vald on sellele ka juba viidanud. Valla esindaja Urve Takjas väitis ühtlasi, et Aseri vald lähtus seadusest, mitte Riigikogu kultuurikomisjoni protokollist. Tol ajal kehtis KELS § 27 lg 6, kus oli sees sõna „alaline“. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas tehtud määrusega lõpetati menetlus Tallinna Haridusameti kaebuses Aseri Vallavalitsuse toimingute (01.10.2003 arve nr.627, 01.03.2004 arve nr.M00083, 01.06.2004 arve nr.M00428 ja 01.10.2004 arve nr.M00800 tasumata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks sooritamata jäetud toimingu sooritamiseks. Seega saab kohus anda sisulise hinnangu selle kohta, kas Aseri Vallavalitsuse keeldumine Tallinna Haridusameti 01.03.2005 arve nr.M00087 summas 5 832.00 krooni, 01.06.2005 arve nr.M00468 summas 9 720.00 krooni ja 01.10.2005 arve nr.M00914 summas 7 776.00 krooni (kokku 23 328.00 krooni) oli õiguspärane või mitte. 2005 aastal kehtinud KELS § 27 lg 6 sätestas, et lasteasutuse valla- või linna eelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. Tuginedes 4
(6)3-07-2168 KELS § 27 lg-le 6 väidab Aseri Vallavalitsus, et xx ei elanud 2005 aastal ega ela ka praegu Aseri vallas. Xx ema xx omas sissekirjutust vanaisa juures ning üürivõlgade tõttu lõpetati 18.02.2000 vanaisaga üürileping. Xx omab sellest ajast Aseris sissekirjutust kohaliku omavalitsuse täpsusega (t.lk.80). Seega ei ole tal Aseri vallas reaalset elamispinda ning xx ega ka tema ema ei saa olla Aseri alalised elanikud. Kooskõlas RRS § 6 (rahvastikuregistrisse kantud andmete tähendus) lg-ga 1 on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Sama seaduse lg 2 kohaselt seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus ning lg 3 kohaselt, kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kooskõlas alates 27.05.2005 jõustunud RRS § 48 lgga 3 elukoha aadressil on õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Käesoleva kaasuse lahendamiseks tuleb anda hinnang selle kohta, milline tähendus oli kuni 02.11.2006 kehtinud KELS § 27 lg-s 6 viidatud mõistel „alaline elanik“. RRS § 2 sätestab, et käesoleva seaduse eesmärgiks on tagada Eesti rahvastikuregistri objekti peamiste isikuandmete kogumine ühte andmekogusse riigile ja kohalikule omavalitsusele seadusega sätestatud ülesande täitmiseks isiku õiguste, oma vabaduste ja kohustuste realiseerimisel ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamine. Lähtudes eelnimetatust ja RRS § 6 lg-st 1, mille kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, võib teha ühese järelduse, et mõiste „alaline“ või „ajutine elukoht“ ei haaku RRS-s sätestatuga. Mõiste „alaline elanik“ on pärit Eesti NSV ajast, mil eksisteeris nn sissekirjutus, mis andis isikule õiguse kas alaliselt või ajutiselt talle riigi poolt eraldatud elamispinda kasutada. Pärast Eesti Vabariigi taaskehtestamist ei saa mõistetel „alaline elanik“ ja „ajutine elanik“ olla enam mingit õiguslikku tähendust, sest kõigil on võimalik vabalt valida elukohta ja otsustada selle üle, kui kaua ta mingit eluruumi kasutab. Siinkohal on kohane viidata ka Riigikogu kultuurikomisjoni 05.07.2006 istungi protokollile nr.224, mille päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule esitatud muudatusettepanekute arutamine ja Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Protokolli sõnavõttudest nähtub järgnev: kui siiani käsitles seadus terminit „isiku alaline elukoht“ ja seda määrati RRS-e alusel, mis tekitas vaatamata sellele hulgaliselt probleeme ja küsimusi, siis sellest tulenevalt teeme elukoha määratluse ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse ja koolieelse lasteasutuse seadusesse - kasutatakse rahvastikuregistri põhist elukohta. Me ei tekita uut regulatsiooni, vaid kordame üle kehtiva regulatsiooni. Seaduses läbivalt võtame välja sõna „alaline“, jääb ainult elukoha termin rahvastikuregistri tähenduses (t.lk19). KELS § 27 lg 6 vastav muudatus jõustus 03.11.2006. Kuna xx ema xx oli kantud rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse täpsusega ning RRS § 6 lg 3 kohaselt kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest, siis järelikult xx ja tema ema olid (on) rahvastikuregistri andmete kohaselt Aseri valla elanikud. Lähtudes KELS § 27 lg-st 6, mille kohaselt lasteasutuse valla- või linna eelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga, on Aseri Vallavalitsusel kohustus tasuda xx lasteaia tegevuskulud summas 23 328.00 krooni. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et Tallinna Haridusameti 01.03.2005 arve nr.M00087, 01.06.2005 arve nr.M00468 ja 01.10.2005 arve nr.M00914 tasumisest keeldumine on õigusvastane ning sellest tulenevalt on põhjendatud kaebaja taotlus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks sooritamata jäetud toimingu sooritamiseks. Kaebuse rahuldamisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 2 5
(6)3-07-2168 Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 31.10.2008 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6
(6)