Obsah (7)

§ 415§ 413§ 444§ 468§ 162§ 173§ 174

Tsiviiltoimik 2-08-14091 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Istungisekretär Mailis Toop Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2008. a Tallin

§ 415ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx SEB Pangas või xxx Swedpangas, mõlemal viitenumber

1. Asjaolud ja menetluse käik 15.04.
2. a. esitas hageja kohtule hagiavalduse elatise suurendamise nõudes 5.02.
3. a sündinud poolte ühise lapse xxx ülalpidamiseks. 25.01.
4. a Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/3/55-161/96 mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks summas 500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 12 aastat hiljem on elu oluliselt kallimaks läinud ning juba ammu ei kata 500 krooni lapse vajadusi, jäädes kordades alla isegi seadusega kehtestatud elatusraha miinimumist (
5. aastal 2175 krooni). Hageja on palunud alates hagi kohtule esitamisest suurendada elatist summani 3 800 krooni kuus. Kohus toimetas kõik hagimaterjalid kostjale kätte 19.05.
6. Kostja vastas kohtule faksiga saadetud kirjas 27.05.2008 ja e-kirjas 28.05.2008 (lk 37-39), et tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustunud hagetava elatusraha suurusega ning teatas, et on nõus maksma elatusraha minimaalmääras. Ühtlasi teatas kostja, et soovib kohtuistungist osa võtta. Kohus väljastas kutsed istungile ilmumiseks kõigile menetlusosalistele. Kostja sai kohtukutse koos tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega isiklikult kätte 23.08.2008 (lk 52). 1.10.
7. a toimunud kohtuistungil taotles hageja esindaja asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud. Istungi toimumise ajast ja kohast oli kostja teadlik, mida kinnitab tema allkiri kohtukutsel. Kostjat on hoiatatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile ja kui kohalolev pool nõuab tagaseljaotsuse tegemist, võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ja teda on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2 Tsiviiltoimik 2-08-14091 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega faktiliselt põhjendatud. Kuna hageja on esitanud vastava taotluse, teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele Kohus juhindub esitatud hagi lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 ja § 70 lg 2 sätetest. Kooskõlas

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja on esitanud elatisenõude 15.04.

1. a (lk 1) ning soovinud elatise väljamõistmist sellest kuupäevas (haginõude täpsustus, lk 27). Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Küsimus on selles, kas ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui isik maksab elatist kohtulahendi alusel, kuid tema varaline seisund võimaldab anda suuremat ülalpidamist või lapse vajadused on alates elatise väljamõistmisest suurenenud. Riigikohtu seisukoha (lahendis 3-2-1-57-04) kohaselt on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vanemal on PKS § 50 lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi 3 Tsiviiltoimik 2-08-14091 vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades tema muutunud varalist seisundit ja lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega, siis sellega on kohus tuvastanud, et vanem rikkus ülalpidamiskohustust ja vanemalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista. Kohtu arvates on iseenesest mõistetav, et
3. aastal väljamõistetud elatis suurusega 500 krooni kuus ei rahulda juba ammu enam xxx vajadusi. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt suurema elatusraha väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista nõutav elatis. See vastab kohtu arvates täielikult 16 aastase neiu vajadustele ja on põhjendatud.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Raivo Einula Kohtunik 4