Obsah (7)

§ 407§ 461§ 113§ 468§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-08-12468 Tsivii

) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostjad on hagimaterjalid oma elu- ja viibimiskohas 05.05.2008 ja 09.09.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui nad 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 06.02.2008 käsiraha lepinguga ja selle lisaga, lepingueelsete läbirääkimiste protokolliga, maksekorralduse koopiaga käsiraha maksmise kohta, kinnistusraamatu II jao väljavõttega X 8-32 Tartu kohta, 14.03.2008 tehingute tühistamise avaldusega, ja tõendiga tähitud kirja saatmise kohta. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegu sellise tühise lepingu tagasitäitmise juhtumiga, kus osa lepingust on täidetud hageja poolt kostja 1 korralduse alusel kolmandale isikule, so kostjale 2 Seega ei saa olla hagejal olla alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid kostja 2 vastu, vaid ainult nn kattesuhtest tulenev nõue kostja 1 vastu. Kohus on seisukohal, et puudub ka igasugune alus solidaarvastutuse kohaldamiseks 15 000 krooni ja menetluskulude osas kostja 1 ning kostja 2 2 suhtes. Solidaarvastutuse tekkimise eelduseks on sama sisuga kohustuse olemasolu mitmel isikul (VÕS § 65 lg 2), mis antud juhul on täitmata. Lähtuvalt eelmainitust leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, mis puudutab 15 000 krooni väljamõistmist solidaarselt kostjalt 1 ja 2, ning mõista kogu tasutud summa välja vaid kostjalt

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 94 lg 1 järgi pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Võlaõigusseaduse (VÕS) 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 sätestab, et võlaõigusseaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. VÕS § 1029 kohaselt kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 461

järgi kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja tasutud käsiraha kokku summas 25 000 krooni ning alates kohtuotsuse tegemisest 10.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni viivise

§ 113lg 1 alusel.

Kohus jätab hagi rahuldamata osas, mis puudutab 15 000 krooni väljamõistmist solidaarselt kostjatelt 1 ja 2.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes 3 osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja 1 kanda.

§ 174

lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4