lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis.
lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja M.T. sai hagiavalduse kätte isiklikult 19.08.2008.a.. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus loeb seetõttu kõik hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel siis tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. P. OÜ kui ostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostja M.T. P. OÜ käendajana on VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitmise eest vastutama. Põhivõlgnik P. OÜ suhtes on välja kuulutatud pankrot ja ta on maksejõuetu ning tal ei ole õigust oma vara käsutada. Kohus on jätnud määrusega läbi vaatamata Eesti S. e OÜ hagi P. OÜ vastu. Kuna põhivõlgnik ei suuda oma kohustust täita, siis peab seda VÕS § 142 lg 1 alusel tegema käendaja M.T. Arvestades eeltoodut ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1,§ 142 lg 1, § 208 lg 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 71 388.45 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal.
lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.