2-07-53174/4

(92)Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-53174 Tsiviilasi xxx versus xxx abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja xxx, (i.k. xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja advokaat Heidi Rajamäe (Advokaadibüroo Arvisto & Partners, Tornimäe 5, 10145 Tallinn Kostja xxx (i.k. xx elukoht xxx) Kohtuistungi aeg
2. septembril 2008 Kohtuistungil viibinud isikud Hageja xxx Hageja esindaja Heidi Rajamäe Kostja xxx Istungisekretär Mailis Toop Tõlk Eevi Pant RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada xxx ja xxx abielu, mis on registreeritud
3. novembril 2003 Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx Kohtukulude jaotus Poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda. 1 2-07-53174 Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vaidlustamata asjaolud
4. Poolte abielu registreeriti 21.11.2003.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud 14.04.2004.a tütar xxx. Pooled ja nende ühine laps elavad koos hagejaga kostjast eraldi kaks aastat. Lapsele on kostjalt välja mõisatetud elatis. Ühist vara, mida jagada, pooltel ei ole. Abielu lahutamine kohtuväliselt ei ole olnud võimalik. Hageja nõue ja põhjendused
5. 21.12.2003 kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja suhteid taastada kostjaga hageja ei soovi. Leppida kostjaga hageja ei soovi. Pooled elavad eraldi. Abielulahutuse põhjuseks on kostjapoolne pidev alkoholi liigtarvitamine ja sellest tingitud arusaamatused ja tülid, sealjuures alaealise tütre nähes. Hageja avaldas kohtuistungil, et pärast lahutust soovib hageja, et tema perekonnanimeks jääks edasi abiellumise eelne perekonnanimi (xxx), kuid hageja oli nõus nimemuutmise vormistamiseks pöörduma perekonnaseisuasutusse. Perevägivalla tõttu on kostjat kriminaalkorras karistatud 24.10.2007.a rahalise karistusega. Hageja ja tema esindaja taotlesid enda menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja teatas, et kostja ei tulnud perekonnaseisuametisse abielu lahutama kohtuväliselt. Kostja seisukoht
6. Kostja oli nõus hageja nõudega abielu lahutada, kuigi tunnistas, et ta on saanud kriminaalkorras karistada abikaasa suhtes toime pandud vägivallategude eest. Kostja ei olnud nõus tasuma hageja menetluskulusid ja leidis, et need tuleb jätta hageja kanda. Kosatja teatas, et on teinud hagejale ettepaneku abielu lahutada kohtuväliselt perekonnaseisuosakonnas, kuid hageja ei olnud sellega nõus. Kohtuotsuse põhjendused
7. Kohus asub seisukohale, et poolte abielu tuleb kohtuotsusega lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus poolte abielu, kui on kindlaks tehtud, et abielu jätkamine ei ole võimalik. Poolte abielulised suhted on lõppenud aastaid tagasi, suhteid taastada kumbki pool ei soovi. Pooled elavad eraldi. Eeltoodust tulenevalt on pooltel abielu jätkamine kohtu arvates võimatu ja abielu tuleb kohtuotsusega lahutada. Menetluskulude jaotus
8. Vastavalt Tsviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei leia, et hageja menetluskulud tuleks kostjalt välja mõista. TsMS § 164 lg 2 annab kohtule õiguse kulud jagada erinevalt, kui tegemist on abielu 2 2-07-53174 varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMs § 168 lg 5 kohaselt, kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostjas ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtule teadaolevalt on kohtunikuabi 15.01.2007 (lk 6, 2-06-39220) määrusega 15.03.2007 antud hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ning kohtus ja õigusdokumendi koostamisel. Määruse kohaselt anti xxx riigi õigusabi kohustusega täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud nelja osamaksena kahe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Määrus jõustus 20.04.
9. Kohus on seisukohal, et hageja poolt menetluses kantud menetluskulu tuleb jätta tema enda kanda. Selle väljamõistmine kostjalt oleks ilmselt ebaõiglane, ebamõistlik ja põhjendamatu. Puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, kas pooled üritasid abielu lahutada kohtuväliselt, st kas kostja on andnud hagejale põhjuse niisuguse hagiga kohtusse pöörduda. Kumbki pool on teatanud, et tema soovinuks abielu lahutada perekonnaseisuorganis ning see olnuks ka võimalik. Kohus leiab, et tegemist ei olnud keerulise menetlusega. Selles puudus vaidlus, kuivõrd kostja võttis hagi õigeks esimesel kohtuistungil, millele ta ilmus. Ka leiab, et ka hagiavalduse koostamine ei ole olnud keerukas. Mõlemad pooled olid huvitatud abielu lahutamisest kohtuväliselt. Mis põhjusel see nii ei saanud toimuda, jäi ka kohtule teadmata.Vastavalt Riigi õigusabi seaduse § 23 (Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise kord) lg

(1)Kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Asjas otsuse teinud kohus asub seisukohale, et hageja riigi õigusabi kulu tuleb jätta kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Kohtunik Raivo Einula 3 2-07-53174 4