KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-883 Haldusasi OÜ Is

) §-ist 26.

§ 26

lg 1 sätestab, et dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga.

§ 26

lg 3 kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kätte toimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Tähtkirjade kättetoimetamist juriidilistele isikutele on käsitletud Riigikohus lahendis nr 3-3-1-75-07, mille p 15 kohaselt dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kätte toimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-03 p 11; nr 3-3-1-10-04 p 14). Riigikohus on rõhutanud, et kuigi

§ 26

lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemisele, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Hankija poolt esitatud tõenditest nähtub, et Kunda Linnavalitsus on edastanud tähtkirja (reg nr rr111087589) OÜ-le Istrup, aadressil Kunda 44106 Mäe tn 14-34, 24.03.2008 2 kell 16.37.54 (kviitung nr 180995). Kunda postkontori kanderaamatu väljavõtte ning AS Eesti Post postisaadetise saabumise teate kohaselt jäeti 25.03.2003 postitöötaja poolt OÜ Istrup aadressile Kunda 44106 Mäe tn 14-34 teade eelnimetatud tähtkirja kohta. Seda kinnitab ka AS Eesti Post interneti kodulehekülje kaudu kättesaadav postisaadetise (vöötkood rr111087589) staatuse aruanne. Kõnealune tähtkiri väljastati OÜ Istrup esindajale 01.04.2008 (koopia AS Eesti Post postisaadetise saabumise teatest). Arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta (juhul, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest), tuleb lugeda Kunda Linnavalitsuse tähtkiri rr111087589, millega vaidlustajale edastati Kunda Linnavalitsuse korraldused nr 65 ja 66, OÜ-le Istrup kättetoimetatuks 25.03.

1. Ilmutades asjakohast hoolsust ning arvestades, et tähtkirja saamine viitab postisaadetise olulisusele, pidi vaidlustaja oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest saama teada 25.03.
2. Seega ning tulenevalt RHS §-is 121 lg 1 sätestatud tähtajast, oli viimane päev tähtaegse vaidlustuse esitamiseks Kunda Linnavalitsuse korraldustes nr 65 ja 66 toodud otsuste peale 03.04.2008, mistõttu OÜ Istrup poolt 04.04.2008 esitatud vaidlustus on esitatud RHS §-is 121 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. OÜ Istrup esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Riigihangete Ameti Vaidlustuskomisjoni 23.04.2008 otsuse nr 36-08/102446 tühistamist ja asja saatmist vaidlustuskomisjonile uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustuskomisjon hinnanud esitatud dokumente ühepoolselt, erapoolikult ja pealiskaudselt. Tulenevalt asjaolust, et Kunda postkontori kanderaamatu väljatrükile on lisatud käsikirjalisi märkusi, millistest „26/3“ on ilmselgelt kuupäeva tähistav, on üheselt arusaadav, et teade on jäetud
4. märtsil, mitte aga
5. märtsil, nagu on leidnud vaidlustuskomisjon. OÜ Istrup vaidlustus on esitatud tähtaegselt.
6. Kunda Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb OÜ Istrup kaebuse tagastamist. Juhul, kui kohus jätab OÜ Istrup kaebuse tagastamata, siis jätta kaebus rahuldamata ja Riigihangete Ameti Vaidlustuskomisjoni 23.04.2008 otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud apellatsioonkaebuse HKMS § 33 lg 1 alusel tagastama, kuna apellandil ei olnud apellatsioonkaebuse esitamise õigust. Apellant on ebaõigesti tõlgendatud kanderaamatu väljavõtet. Märkus ,,26/3“ tähendab kirja kassasse andmise kuupäeva. Seega sai või pidi apellant oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest teada saama 25.03.
7. Vastustajale jääb selgusetuks apellatsioonkaebuse esitamise eesmärk. Vastustaja ja riigihanke võitnud AS Parmeron vahel sõlmiti töövõtuleping 20.05.
8. RHS § 129 lg 4 sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija RHS §-is 117 lg 2 nimetatud otsuseid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Riigihangete Ameti Vaidlustuskomisjoni 23.04.2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub vaidlustuskomisjoni põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustuskomisjoni vaidlustatud otsuse tühistamisele. Vaidlustuskomisjon on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. 3
10. Vastavalt RHS §-le 121 lg 1 peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Otsustamaks, kas vaidlustuse esitaja on järginud vaidlustuskomisjoni pöördumise tähtaega, on määrava tähtsusega kindlaks teha päev, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.
11. Apellandi väite kohaselt on vaidlustus vaidlustuskomisjonile esitatud tähtaegselt, sest Kunda postkontori kanderaamatu väljatrükile on lisatud käsikirjalisi märkusi, millistest „26/3“ on ilmselgelt kuupäeva tähistav ja sellest tulenevalt on üheselt arusaadav, et teade tähtkirja saabumise kohta on jäetud
12. märtsil, mitte aga
13. märtsil. Vastustaja vastuväite kohaselt on vaidlustus esitatud tähtaega rikkudes, sest vastav teade apellandile jäeti
14. märtsil.
15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustuskomisjon on õigesti jätnud vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastanud selle vaidlustajale, kuna vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. RHS § 55 lg 1 kohaselt teadete ja muu info edastamine võib toimuda posti, faksi, isikliku kättetoimetamise või elektronposti teel. Antud juhul on Kunda Linnavalitsus valinud teate edastamise viisiks posti teel edastamise ning on saatnud 24.03.2008 OÜ-le Istrup tähtkirja. Kunda postkontori kanderaamatu väljavõtte ning AS Eesti Post postisaadetise saabumise teate kohaselt jäeti 25.03.2003 postitöötaja poolt OÜ Istrup aadressile Kunda 44106 Mäe tn 14-34 teade eelnimetatud tähtkirja kohta.

§ 26

lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Riigikohus on oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. detsembri 2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-05 p 15;
2. mai 2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03 p 11;
3. märtsi 2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04 p 14). Ringkonnakohus leiab, et lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest ning asjas olevatest tõenditest, tuleb lugeda päevaks, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest,
4. märtsi 2008, s. o päeva, mil apellandile jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. See, mis kuupäeval adressaat tegelikult sai linnavalitsuse korraldused nr 65 ja 66 kätte, ei ole

§-st 26 lg 3 tulenevalt juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline.

1. Ebaõige on apellandi väide, et Kunda postkontori kanderaamatu väljatrükile lisatud käsikirjalisest märkusest „26/3“ on üheselt arusaadav, et teade tähtkirja saabumise kohta on jäetud
2. märtsil, mitte aga
3. märtsil. Apellant on jätnud tähelepanuta, et tema poolt viidatud märkusele eelneb tekst „antud kassasse“ ning seega on märkus tervikuna „antud kassasse 26/3“. Märkuse tegemist sellisel kujul kinnitab ka AS Eesti Post Postiteeninduste divisjoni piirkondliku kandevõrgujuhi 09.06.2008 tõend, millest nähtuvalt jäeti 25.03.2008 OÜ Istrup (Mäe 14-34 Kunda) postkasti teade tähitud kirja saatmise kohta ning 26.03.2008 jäeti nimetatud kiri Kunda postkontori kassasse väljastamiseks.
4. Kunda Linnavalitsuse vastuväite kohaselt puudub OÜ-l Istrup apellatsioonkaebuse esitamise õigus, sest ei esine ühtki RHS §-s 126 lg 1 p 4, 5 või 6 sätestatud alust. 4 Käesoleval juhul on vaidlustus jäetud läbi vaatamata RHS § 122 lg 3 p 1 alusel. Vastavalt RHS §-le 122 lg 3 p 1 jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. RHS-s ei ole eraldi reguleeritud kaebuse esitamine juhul, kui vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata RHS § 122 lg 3 p-des 1-5 sätestatud juhtudel. Samas tuleneb RHS §-st 129 lg 1, et kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et RHS § 129 lg 1 annab võimaluse vaidlustada kõiki RHS sätete kohaselt tehtavaid vaidlustuskomisjoni otsuseid. RHS § 129 lg 2 on oma iseloomult kitsam säte kui RHS § 129 lg 1, sest lg 2 reguleerib üksnes seda, kes võivad esitada vaidluskomisjoni otsuse peale pärast vaidlustusmenetluse lõppemist kaebuse. Lähtudes eeltoodust, on OÜ-l Istrup apellatsioonkaebuse esitamise õigus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
5. aprilli 2008 otsuse peale.
6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse apellandilt õigusabikulu 10 620 krooni väljamõistmiseks. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites leidnud, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (
7. juuni 2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-07;
8. novembri 2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-07 jt).
9. oktoobri
10. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-05 märkis Riigikohtu halduskolleegium, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, ent sellisel juhul tuleb arvestada, et hoolimata kaebuse rahuldamata jätmisest ei pruugi kohus kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulusid välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et kohtuasi ei ole Kunda Linnavalitsuse põhitegevuse raamidest väljuv ning lähtudes konkreetse kohtuvaidluse keerukusest (vaidlus oli ainult vaidlustuse esitamise tähtaegsuse üle) oleks vallavalitsus pidanud enda esindamisega kohtumenetluses ise toime tulema. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta vastustaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson