) mõttes. Rakvere Linnavalitsus on KÜ-t Roosi 7 informeerinud küsimuse lahendamise käigust ning teatanud tema poolt korraldavate toimingute (mürataseme mõõdistused) tähtaegu niivõrd, kuivõrd see oli võimalik. Tegevusetusega oleks tegemist olnud juhul, kui linnavalitsus ei oleks midagi ette võtnud. 2 Kolmas isik OÜ Wesmo leidis, et müranorme pole ületatud. Tervisekaitsetalitus käis müra mõõtmas ja tegi ettekirjutuse ventilatsioonimüra kõrvaldamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt kohus peab kaebuse saamisel kontrollima kaebuse vastavust
§-s 10 sätestatud nõuetele.
lg 2 p 2 kohaselt tuleb kaebuses märkida vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt tuleb märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane, samuti kaebuse esitaja õigused, milliseid vaidlustatav toiming rikub või missuguseis vabadusi toiming piirab.
lg 3 kohaselt peab kaebuses olema märgitud õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Antud kaebus ei vasta
§-s 10 sätestatud nõuetele. Kaebuse nõudeks on tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamine. Tegevusetus
Kaebusest ei selgu kaebuse täpne ese. Kaebuse põhjal saab teha järelduse, et kaebuse esitaja ei ole rahul linnavalitsuse tegevusega üldiselt. Kaebusest ei selgu, milline on see konkreetne toiming, mida kaebuse esitaja soovib vaidlustada. Kuna ei ole selge, kas kaebuse esitaja on soovinud esitada kohustamiskaebust või tuvastamiskaebust, ei ole võimalik kindlaks teha, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebus on üldsõnaline, kuna ei ole ära toodud konkreetne toiming, mida saab halduskohtus vaidlustada. Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et tegemist on ilmselgelt põhjendamatu kaebusega
Halduskohus on jätnud ka kohaldamata
lg 3 p 1, mille kohaselt halduskohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Ebaselge kaebuse läbivaatamine tekitas olukorra, kus linnavalitsus ei saanud kasutada
Kuna kaebuse ese on üldsõnaline ja ebaselge ei olnud võimalik anda seletusi, esitada tõendeid ja vastuväiteid. Halduskohus on rikkunud
Kohtuotsus ei ole seaduslik, kui see on tehtud asjas, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevuses ei ole tulenevalt
ja § 6 lg 2 ja 3 kohaliku elu küsimuste lahendamine ja kohaliku omavalitsuse tegevusele üldise hinnangu andmine. Kohtuotsusest ei selgu, mida kohus peab üldse venitamistaktikaks ja mis seos on nimetatul kaebuse esemega. Halduskohtu pädevuses on konkreetse toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Antud juhul kaebuse ese puudub ning seetõttu puudub kohtuotsus ka konkreetse linnavalitsuse toimingu kohta.
lg 5 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse sisule ja vormistamisele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kaevatava kohtuotsuse resolutsioon nendele nõuetele ei vasta. Sellest ei selgu konkreetne toiming, mis on õigusvastane ja otsus ei ole täidetav muu otsuse tekstiga ega ka koos sellega. Kohtuotsuses puudub konkreetne toiming, mida saaks pidada tegevusetuseks. Sellest tulenevalt on resolutsioon ja põhjendav osa vastuolulised. Halduskohus on märkinud põhjendavas osas, et loa andmine tegutsemiseks kuni 03.00-ni öösel ei ole kooskõlas õigusaktidega. Sellisel juhul oleks tegevusetuseks haldusakti andmine, mis on tegevus, mitte tegevusetus. Haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise taotlust ei ole aga antud kaebuses 4 esitatud.
Kuna otsus on tehtud põhjendamatu kaebuse osas (puudub kaebuse ese), ei ole võimalik anda hinnangut materiaalõiguse normi kohaldamisele ja tõendite hindamisele. Halduskohtu otsuse tühistamine ja asjas uue otsuse tegemine ei ole puuduste tõttu kaebuses võimalik. K.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellandi väide, et vastustaja pole konkretiseerinud oma nõuet ei vasta tõele. Apellant ei ole toonud oma kaebuses ühtegi sisulist vastuväidet ega põhjendust. Apellandi viited kohtuotsuse ebaseaduslikkusele ja menetlusnormide rikkumisele on asjakohatud. Antud asjaga seotud sündmused on kestnud kolm aastat ja apellant ei ole midagi ette võtnud probleemi lahendamiseks. Vaatamata sellele, et olid korduvad kaebused kolmanda isiku poolt rahurikkumiste osas ei muutnud linnavalitsus majandustegevuse registrikannet ega lühendanud tegutsemisaega selliselt, et see vastaks Rakvere Linna avaliku korra eeskirjadele ja võimaldaks inimestele öö-ja kodurahu. Elanike huvisid linnas peab kaitsma linnavalitsus. Kolmas isik OÜ Wesmo leiab oma vastuses apellatsioonkaebusele, et Rakvere Linnavalitsuse apellatsioonkaebus on õige ja põhjendatud. Kohtuotsuse resolutsioonist ei selgu, kuidas Rakvere Linnavalitsus peab kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud probleemi lahendama. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded, resolutsioon peab olem täidetav ka muu otsuse tekstita. Antud juhul on halduskohus tunnistanud õigusvastaseks Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse, kuid millise, selle peab linnavalitsus ise kindlaks tegema. Tervisekaitse labori mõõtmised mürataseme osas toimusid kohvikus „Kuur-saal“ õhtusel ajal kui mängis ansambel. Tuvastamist leidis üksnes ventilatsiooniseadmete poolt tekitatud müranormi ületamine. Ansamblite poolt tekitatava heli tugevust on piiratud peale kella 23.00 kuni 85 dBl-ni, mis tagab alla 40 dBl müra õues ja mida mõõdetakse pidevalt OÜ Wesmo töötajate poolt. Hetkel on koostöös linnaarhitektiga projekteerimisel veel täiendava müratõkestava seina ehitamine „Kuur-saali“ katusele Roosi tn 7 elamu suunas. Samuti muutis kohvik „Kuur-saal“ koostöös linnavalitsusega lahtiolekuaega kuni kella 23.00-ni. Vaatamata tarvitusele võetud abinõudele on kaebuse esitaja taotlus üldse keelata majandustegevus „Kuur-saalis“. Viimased mõõtmised on näidanud, et öisel ajal ei ületata enam mürataseme normi, kuid Roosi tn 7 elanike arvates peab öisel ajal olema täielik vaikus, mida lubatud 40 dBl ei ole. Üritusi, kui ansambel „Kuur-saalis“ mängib üle kella 23.00, kuid mitte kunagi kauem kui kella 00.30-ni, on olnud üks kuni kaks korda kuus, sellel aastal kokku kuus korda. Kütteperioodi ajal teostatud mõõtmine Roosi tn 7 korterites näitas, et müraallikaks on hoopis Roosi tn 7 maja küttepump. Samuti on Roosi tn 7 elanikud esitanud korduvalt linnavalitsusele kaebusi selle kohta, et Rakvere Vene Gümnaasiumi õpilaste korvpalli põrgatamine asfaltkattega mänguväljakul häirib nende öörahu. Nendest kaebustest võib järeldada, et tegemist on inimestega, kes ei anna endale aru, et nad elavad linnaruumis. Koostöös linnavalitsusega on pidevalt tegeletud müraprobleemiga ning seetõttu ei ole halduskohtu otsus põhjendatud. Rakvere Linnavalitsus esitas täiendava seisukoha K.P. i apellatsioonkaebusele, milles leiab, et K.P. i vastuväited ei lükka ümber apellatsioonkaebuses esitatud põhjendusi kohtumenetluse normide rikkumise kohta. K.P. ei ole oma kaebuses vaidlustanud konkreetset toimingut ning tema kaebus ei vasta
§-s 4 lg 2 ja §-s 10 sätestatud nõuetele. Vastustaja väide, et 5 linnavalitsus väljendab ilmselget poolehoidu kolmanda isiku suhtes ega soovi probleemi lahendada, on pahatahtlik ning tuleks jätta tähelepanuta. K.P. i esindaja esitas täiendavad seisukohad apellatsioonkaebusele. Rakvere Linnavalitsus ja OÜ Wesmo ei ole suutnud mitme aasta jooksul tekkinud probleeme lahendada. Korteriühistu Roosi 7 saatis pidevalt linnavalitsusele kirju, kuid vastused tulid ebamäärased. Alates 2005 aasta maist kuni 08.08.2008, mil muudeti OÜ Wesmo suhtes majandustegevuse registrikannet, ei teinud Rakvere Linnavalitsus probleemi lahendamiseks midagi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2008 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata K.P. i kaebuse Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Nähtuvalt asja materjalidest, on K.P. esitanud kaebuse Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning linnavalitsuse väidetav tegevusetus seisneb OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamata jätmises. Põhjendamatu on apellandi väide, et tegemist on ilmselgelt põhjendamatu kaebusega
lg 3 p 5 mõttes ning kaebus oleks tulnud tagastada kaebuse esitajale, sest kaebuse esitaja ei ole nõuet täpsustanud ning konkreetset toimingut (tegevusetust) määratlenud. Vastavalt
§-le 4 lg 2 on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Antud asjas on kaebaja vaidlustanud linnavalitsuse toimingu, mis seisnes tegevusetuses kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamisel. Õige on apellandi seisukoht selles osas, et antud juhul on kaebuse ese ebaselge, sest kaebuse esitaja ei ole täpsustanud, millisel perioodil on linnavalitsus olnud tegevusetu ning halduskohus ei ole teinud kaebuse esitajale ka ettepanekut kaebust selles osas täiendada. Samuti ei ole märgitud seda, millise konkreetse toimingu tegemise osas on linnavalitsus olnud tegevusetu (s. o millise toimingu oleks pidanud linnavalitsus sooritama). Kaebusest nähtuvalt on see esitatud linnavalitsuse üleüldise tegevusetuse peale OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamisel ning seega asja lahendamisel tuleb hinnata, kas linnavalitsus on müraprobleemiga tegelenud või on olnud tegevusetu. Asja materjalide kohaselt on KÜ Roosi 7 seoses müraprobleemiga pöördunud linnavalitsuse poole juba alates 2005. aastast. Kaebaja on KÜ Roosi 7 liige. Kuna KÜ on püüdnud lahendada müraprobleemi oma liikmete huvidest lähtudes, siis on kaebuse esitaja poolt vaidlustatud väidetav tegevusetus ajavahemikul 2005 kuni kaebuse esitamiseni halduskohtus (29.06.2007). K.P. i poolt täiendavas vastuses ringkonnakohtule on küll märgitud, et linnavalitsus on olnud tegevusetu 2005 maist kuni 08.08.2008, kuni muudeti OÜ Wesmo kohta tehtud registrikannet, kuid kuna kaebus halduskohtule esitati 29.06.2007, siis saab olla linnavalitsuse vaidlustatavaks tegevusetuseks aeg kuni kaebuse esitamiseni. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus oleks pidanud kohaldama
lg 3 p 1, mille kohaselt halduskohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle 6 esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebus halduskohtule on esitatud linnavalitsuse tegevusetuse peale seoses OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamata jätmisega. Kuna kaebaja väitel rikub müra tema õigust öörahule, siis ei saa väita, et tal ei saa olla halduskohtusse pöördumise õigust juhul, kui kohviku poolt põhjustatud müra isegi rikub tema öörahu. Ringkonnakohus leiab, et Rakvere Linnavalitsus ei ole olnud ajavahemikul 2005 – 2007 tegevusetu OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku „Kuur-saal“ poolt põhjustatud müraprobleemi lahendamisel ning halduskohtu vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Asja materjalide kohaselt on linnavalitsus informeerinud KÜ-t Roosi 7 müraga seotud probleemi lahendamise käigust, vastates KÜ korduvatele pöördumistele selgitavate kirjadega, teatanud linnavalitsuse poolt korraldatud toimingutest (mõõdistamistest) ning kokkusaamistest OÜ Wesmo juhtkonnaga probleemi lahendamiseks. Nii on Rakvere Linnavalitsus
lg 1 alusel kaebuse esitaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Rakvere Linnavalitsuse poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni kuulub K.P. ilt väljamõistmisele Rakvere Linnavalitsuse kasuks. Viivi Tomson Agu Timmi 7 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.