lg 1 sätestab, et korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.
lg 3 sätestab, et korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada.
lg 4 sätestab, et kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Ühtegi neist reeglitest soovitud kandega ei rikuta. Kaasomandiosade suuruse määramine ja muutmine on korteriomandite omanike pädevuses ja kohtunikuabi ei saa kohustada omanikke kaasomandiosade suurust muutma. Kui kohtunikuabi leiab, et korteriomandi reaalosa pindala parandamine ilma kaasomandiosi muutmata kahjustab kellegi õigusi, saab ta läbi viia KRS § 631 ette nähtud toimingud, st kanda kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks, teatada parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on õigus esitada vastuväiteid, ja tähtaja möödumisel otsustada kande parandamise. Seda ei ole tehtud. Määrus on põhjendamata. KRS § 48 p 3 sätestab, et kui kinnistamisavaldust ei rahuldata, peab määruses sisalduma määruse põhistus ja õiguslik alus. Määruse põhjendus on üldsõnaline, viited õiguslikule alusele puuduvad täiesti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. 2 Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning leiab, et taotletava kande tegemiseks on vajalik esitada muuhulgas puudutatud isikute, so kõigi korteriomanike nõusolekud. Määruskaebuse esitaja viide KRS § 631 ei ole õige, kuna nimetatud säte reguleerib ametiülesande korras tehtavaid toiminguid, kui kinnistusregistri kanne on ebaõige kandemääruse ebaõigsuse tõttu. KRS § 46 sätestab kandemääruse tegemise. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul kinnistusregistri kanne ebaõige mitte kandemääruse ebaõigsuse, vaid kinnistamisel esitatud dokumentide võimaliku ebaõigsuse tõttu. Korteriomanikud on kinnistut moodustava maatüki kaasomanikud. Korteriomandiseaduse (
) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosale, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Ringkonnakohus leiab, et kannet ei ole võimalik teha üksnes ühele kaasomanikule kuuluva reaalosa suuruse muutmisega, kuna see võib suure tõenäosusega kaasa tuua ka teistele korteriomanikele kuuluvate osade suuruse muutmise. Määruskaebuse väited osas, milles heidetakse ette määruses põhjenduste puudumist, ei ole käesolevas asjas sellise kaaluga, et annaksid aluse menetlusnormide rikkumise tõttu määruse tühistamiseks. Üllar Roostoja Egon Konsand Andra Pärsimägi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.