lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise.
lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kostja tunnistab, et ta ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud. Hageja soovib elatist alla
jaanuarist 2008 on 2175 krooni kuus. Kohtul ei ole alust kahelda, et elatis vähemalt selles suuruses on lapse ülalpidamiseks hagejale vajalik. Kostja on elatise suurust vaidlustanud üksnes oma materiaalsest olukorrast lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla hagetava summa, sest
5 ja 6 ette nähtud asjaolusid antud juhul ei esine: kostja on töövõimeline, tal ei ole rohkem ülalpeetavaid, puuduvad ka muud põhjused, mida kohus võiks lugeda mõjuvaks. Kostja poolt nimetatud igakuised kulutused ei ole eluliselt vajalikud- pangalaen on võetud auto ostmiseks, kulu telefonikõnedele on võimalik oluliselt vähendada. Kostjale määratud rahatrahvi ei saa elatise suuruse määramisel aga arvestada, kuna väärteo toimepanemisel pidi kostja arvestama, et see võib tema materiaalset olukorda oluliselt halvendada, tegemist oli kostja isikliku riskiga.
2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kui teine vanem ei ole lapse ülalpidamise kohustust selle aja jooksul täitnud. Antud juhul niisugune asjaolu esineb ja hageja on soovinud elatise väljamõistmist hagi esitamisele eelnenud kuude eest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse ja § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamatult täidetavaks. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.