Obsah (4)

§ 442§ 173§ 167§ 174

Tsiviilasi nr 2-07-8306 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 19.septembril 2008 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi FC(registrikood X

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

Hageja nõue ja põhjendused 1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid FCOÜ (edaspidi hageja) ja AG(edaspidi kolmas isik 1) 08.03.2005 laenulepingu (t lk 7-8), mille kohaselt hageja kui laenuandja laenas kolmandale isikule 1 tema kirjaliku laenutaotluse ja esitatud äriplaani alusel majandustegevuse jaoks 1 400 000.00 krooni. Laenusumma edastati kolmandale isikule 1 kahes osas. Esimene osa 2 summas 350 000.00 krooni edastati 09.03.2005 ning teine summas 1 050 000.00 krooni 10.05.2005. Vastavalt pooltevahelistele eelnevatele laenuläbirääkimistele seadis hageja lisatingimuseks, et laenusaaja kolmas isik 1 kaasab laenu saamiseks kaks käendajat. Pärast käendajate leidmist fikseeriti lisatingimused laenulepingu p-s 3, mille kohaselt sõlmisid laenu tagamiseks hagejaga käenduslepingud OÜ K (edaspidi kostja) ja EG(edaspidi kolmas isik 2). Pärast käenduslepingute (t lk 9-10) sõlmimist kandis hageja laenusumma üle laenusaajale. Vastavalt laenulepingu p-le 4 pidi kolmas isik 1 kogu laenusumma tagastama hiljemalt 10.11.2005. Kolmas isik 1 ei ole laenu hagejale tagastanud. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 1 400 000.00 krooni, intressid summas 616 000.00 krooni ja viivised summas 595 000.00 krooni. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale täpsustas hageja oma nõuet, jäädes põhivõlgnevuse summas 1 400 000.00 krooni ning intresside summas 168 000.00 krooni juurde. Viiviste nõudest hageja loobus. Täiendavalt lisas hageja, et kostja endisel juhatuse liikmel kolmandal isikul 2 oli täielik õigus käenduslepingu sõlmimiseks kostja nimel. Hageja nõudis kolmandalt isikult 1 täiendavat tagatist ning selleks oli kolmanda isiku 2 isiklik ning tema juhatuse all oleva ettevõtte K OÜ käenduse pakkumine. Hageja aktsepteeris nimetatud pakkumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 144 lg 1 kohaselt ei teinud hageja midagi valesti. Seadus ei nõua võlausaldajalt käendaja majandustulemuste ja majandamise efektiivsuse, samuti juriidilise isiku esindaja juhiks sobimise kontrollimist. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja oleks pidanud teadma ja hindama käenduslepingu sõlmimise tagajärgi kostjale. Selline hinnangu andmine oli siiski vaid kostja juhatuse pädevuses. Asjaolu, et kostja toonane juhatus pidas käendamist võimalikuks ning praegune juhatus ei ole tekkinud olukorraga rahul, ei tõenda, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine. Samuti on hageja seisukohal, et taunitav ega ebaseaduslik ei ole käenduslepingu sõlmimine sõprus- või sugulussidemeid omavate isikute vahel. Pigem vastupidi, taoliste sidemete olemasolu on käenduse andmise eelduseks. Hageja ei ole käitunud kostja suhtes ka pahauskselt. Hageja on korduvalt suhelnud probleemi lahendamiseks nii põhivõlgniku kui ka kolmanda isikuga 2. Kostja väited selle kohta, et hageja on viivitanud hagi esitamisega eesmärgil koguda viiviseid, on alusetu. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja 02.07.2007 esitatud nõude ja põhjenduste juurde. Hageja esindaja lisas, et kostja väited ei anna alust tehingu tühisusele. Kolmanda isiku 1 äriplaani eesmärgiks oli firma tootlust arendada. Asjaolu, et äriplaan ei õnnestunud, ei näita midagi. Osaluse müügilepingu p 3.1.2 järgi andis kolmas isik 2 kogu dokumentatsiooni üle kostjale. Seega saab eeldada, et kolmas isik 2 andis kostjale üle ka käenduslepingu ja seega olid kostja teised juhatuse liikmed ja osanikud käendusest teadlikud. Kostja seisukoht 2. Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud esindaja selgituste kohaselt said kostja juhatuse liikmed alles hagiavaldusest teada, et: 1) hageja ning kolmas isik 1 on sõlminud 08.03.2005 laenulepingu 1 400 000.00 krooni ulatuses; 2) hageja ja kostja, keda esindas juhatuse liige kolmas isik 2, on sõlminud 08.03.2005 käenduslepingu, millest nähtuvalt on kostja asunud käendama hageja ja kolmanda isiku 1 vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi; 3) hageja ja kolmas isik 2 on sõlminud 08.03.2005 käenduslepingu, millest nähtuvalt on kolmas isik 2 asunud samuti käendama laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja on 28.03.2007 avaldusega (t lk 42-43) tühistanud kostja ja hageja vahelise käenduslepingu ning seetõttu ei pea kostja ennast seotuks nimetatud lepingust nähtuvate kohustuste täitmisega. Kostja on ka alternatiivsel seisukohal, mille kohaselt on sõlmitud käendusleping tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega, kuivõrd käendus on antud ühepoolselt ning see on majanduslikult põhjendamatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 kohaselt esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, 3 kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kostja on seisukohal, et kostja tollane juhatuse liige kolmas isik 2 rikkus käenduslepingu sõlmimisel juhatuse liikme kohustusi, sest antud käendus on kostjale majanduslikult äärmiselt ebasoodne ega vasta kuidagi kostja huvidele. Kostja on arvamusel, et hageja juhatuse liige oli kostja tolleaegse juhatuse liikme kohustuste rikkumisest teadlik või vähemalt pidi sellest teadlik olema. Kolmas isik 2 ei ole esitanud käenduslepingut kostja raamatupidamise juurde ega ole teavitanud sellest kostja osanikke või teisi juhatuse liikmeid. Kostja leiab, et kolmas isik 2 on rikkunud käenduslepingu sõlmimisel kahte põhimõttelist juhatuse liikme kohustust – hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust. Riigikohtu 06.05.2003 otsuses nr 3-2-1-45-03 on kohus märkinud, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske ning tegutsema hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtte hoolsusega, millest tuleneb ka majanduslikult kõige otstarbekamalt tegutsemise kohustus. Antud juhul on kolmas isik 2 sõlminud suuremahulise käenduslepingu, ilma, et tal oleks selleks olnud osanike või teiste juhatuse liikmete heakskiit. Kolmas isik 2 on tegutsenud iseseisvalt. Antud käenduslepingust ei ole kostja saanud mingit kasu, käendatavast laenulepingust ei ole tulnud raha kostja tegevuse arendamiseks. Kostja ning kolmanda isiku 1 vahel puudub õigussuhe. Kolmas isik 1 ja kolmas isik 2 on vennad, millest võib järeldada käenduse andmise motiive. Sisuliselt on kolmas isik 2 kasutanud ära oma positsiooni ja käendanud läbi enda juhitud ettevõtte oma venna laenu ilma, et ettevõte peale riskide võtmise mingit kasu oleks saanud. Kostja on seisukohal, et kolmas isik 2 tegutses kostja kunagise juhatuse liikmena hoolsuskohustust rikkudes. Nimetatu väljendub selles, et kostjale on käenduse läbi võetud põhjendamatu risk, mida mõistlik juhatuse liige ei oleks teinud, vähemalt mitte ilma osanike/juhatuse eelneva nõusolekuta. Lojaalsuskohustuse aluseks on üldine põhimõte, mille kohaselt juhatuse liige ei tohi olla oma otsuse tagajärgedest isiklikult huvitatud, vaid ta peab ühingu juhtimisel vältima enda ja ühingu huvide konflikte. Nimetatud põhimõtet on Riigikohus väljendanud oma lahendites nr 3-2-1-41-05, 3-2-1-41-03 ning 3-2-1-67-03. Lojaalsuskohustuse rikkumiseks peetakse ka juhatuse liikme huvide konflikti tingimustes tehtud tehinguid. Anud juhul on käendus antud selgelt mitte kostja huvides, vaid juhatuse liikme venna laenu tagatisena, mistõttu on juhatuse liige eelistanud oma lähikondse huve. Kolmas isik 2 on varjanud kostja eest sõlmitud käenduslepingut. Kolmas isik 2 võõrandas 07.06.2005 (see on kõigest kolm kuud pärast käenduslepingu sõlmimist) müügilepingu (t lk 44-47) alusel talle kuulunud OÜ K osaluse teistele osanikele, kinnitades müüjana lepingu p-s 3.1.5, et ostjatele esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi ning osaühingul ei ole kohustusi, osaühingu poolt ei ole antud garantiisid, tagatisi […], mis ei ole ostjatele esitatud dokumentides kajastatud. Samas on kostja arvamusel, et 08.03.2005 käendusleping võib olla fiktiivne ja allkirjastatud taandkuupäevaga kunagi hiljem. Sellele viitab asjaolu, et kostja poole ei ole enne hagiavalduse esitamist kunagi pöördutud käenduskohustuse täitmiseks kohustamiseks või informeerimaks põhivõlgniku makseraskustest või muust säärasest. Kostja ei pea sellist laenuandja käitumist tavapäraseks. Hageja juhatuse liige ja ainuomanik Kaido Kaasmaa on Eesti Audiitorkogu liige ja vannutatud audiitor, seega majandustehingutes eelduslikult hästi orienteeruv isik. Samuti kuulub ta kolmanda isikuga 2 ühte sõpruskonda ja on teadlik, et kolmas isik 1 ja kolmas isik 2 on vennad. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et hageja teadis või vähemalt pidi teadma, et kolmanda isiku 2 poolt kostja juhatajana antud käendus on ettevõttele põhjendamatu riski võtmine, majanduslikult mitteotstarbekas ja ebamõistlik. Samuti pidi hageja teadma, et kolmas isik 2 tegutseb kostja juhatuse liikmena oma lähikondsele käendust võimaldades huvide konfliktis olevana. TsÜS-i õpikus on väljendatud mõte, et tehingu teise poole teadmist volituse piiride ületamisest on küll raske tõendada, kuid õigusmõistmisele piisab siin sellest, kui esindaja kasutas oma esindusõigust märgatavalt kahtlasel viisil, nii et lepingu teisel poolel pidid tekkima põhjendatud kahtlused. Antud juhul on kolmas isik 2 andnud sisuliselt kaks käendust: 1) käendanud oma venna laenu kui füüsiline isik ja 2) käendanud oma venna laenu läbi ettevõtte, mille juhatuse liige ta oli. Antud juhul puudub vaidlus ka selles, et 4 kolmas isik 1 esitas enne laenu saamist hagejale AOÜ äriplaani, mistõttu hageja teadis, kuhu ja mis otstarbeks tema laenuraha läheb. Äriplaani (t lk 145-166) kohaselt oli AOÜ projekti käivitamisega seotud isikuks teiste hulgas kolmas isik 2, kes on äriplaani märgitud kui AOÜ 50% omanik. Äriplaani lk-l 3 nähtuvalt on klaaspaketi ühe võimaliku tarnijana märgitud kostja, mille ühe omanikuna on märgitud kolmas isik 2. Seega oli kolmas isik 2 käenduslepingute sõlmimise hetkel nii kostja omanik ja juhatuse liige kui ka AOÜ omanik ja juhatuse liige. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et hageja esindajal pidi kindlasti tekkima kahtlus, kas selline tehing on kostjale kasulik ja kas kostja üldse aktsepteerib oma juhatuse liikme poolt ettevõttele ühepoolselt võetavaid kohustusi. TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kostja on seisukohal, et käendusleping on olenemata TsÜS § 131 alusel tühistamisest ikkagi tühine tulenevalt vastuolust heade kommetega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-02 leidnud, et heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunivateks. Riigikohus on märkinud, et heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral teist lepingupartnerit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Heade kommete vastane võib olla ka tehing, mis asetab ühe lepingupoole olukorda, kus tal on võimatu hinnata oma tulevaste kohustuste ulatust. Antud juhul on kolmas isik 2 sõlminud kostja juhatuse liikmena käenduslepingu, mis piirab ülemääraselt ettevõtte tegutsemise vabadust, tekitades ettevõtte vastu põhjuseta käesoleva hagiga esitatud nõude. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolu, et kolmas isik 2 on andnud ka isikliku käenduse oma venna laenu tagatiseks, kuid nimetatud käenduslepingus ei ole sätestatud käendatava kohustuse maksimumsummat, mistõttu on nimetatud käendus ilmselt tühine VÕS § 143 lg 2 alusel. See asjaolu tähendab ühtlasi seda, et kostjale negatiivse lahendi korral on võimatu pöörata osaliseltki tagasinõue kolmanda isiku 2 vastu. Kuivõrd hageja ei teavitanud kostjat kohustuse olemasolust enne hagiavalduse esitamist, on hageja rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat teavitamiskohustust. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ei seadnud hageja laenu tagatiseks kolmanda isiku 1 kinnistut, kuivõrd kinnistusraamatu väljavõtte (t lk 48-49) kohaselt oli see olemas. Nimetatud registriväljavõttest nähtuvalt on kolmanda isiku 1 kinnistu koormatud 23.11.2006 kohtuliku hüpoteegiga, mistõttu oli hagejal tervelt üks aasta, et pöörata oma nõue kolmanda isiku 1 varale, kuid seda ei tehtud. Selle asemel on hageja esitanud hagi ühe käendaja vastu. Põhivõlgniku vastu ei ole nõuet esitatud. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade ning põhjenduste juurde ja lisas, et hageja ei ole esitanud kostja seisukohtadele sisulisi vastuväiteid ega püüdnud midagi tõendada. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku AG´i seisukoht 3. Kolmas isik 1 on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud. Kolmas isik 1 on teadlik oma võlgnevusest hageja ees, kuid tal puudub võimalus laenusummat tagastada. Kolmanda isiku 1 vastuse kohaselt on laen hagejale tagastamata ärilise ebaõnne tõttu. Hagejalt saadud raha läks AOÜ jaoks omafinantseeringu katteks. Kui tekkisid võlgnevused Sampo Panga ees, tuli ettevõte müüa ja pank võttis vara üle. Kolmanda isiku 1 vastuse kohaselt oli hageja teadlik, et raha läheb AOÜ-sse. Kuna kolmandal isikul 1 puudusid rahalised vahendid, tuli ettevõte müüa ja seega jäi ka võlgnevus hagejale tagastamata. Kolmanda isiku 1 vastuse kohaselt olid kostja juhatuse liikmed teadlikud laenulepingu ja käenduslepingu olemasolust. Samuti oli kolmandal isikul 2 täielik õigus lepingute sõlmimiseks kostja nimel. Kolmandale isikule 1 teada olevate andmete kohaselt oli kolmandal isikul 2 olemas käenduslepingu sõlmimiseks ka kostja juhatuse nõusolek. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku EG´i seisukoht 4. Kolmas isik 2 on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud. Mõlemad kostja osanikud, VI ja 5 RK, olid teadlikud kostja poolt antud käendusest. Nimetatud käendus on kolmanda isiku 2 seisukohalt tõene ning tegemist ei ole pettusega. Kolmanda isiku 2 vastuse kohaselt arutati OÜ-s K palju rahalisi küsimusi ning kolmanda isiku 2 allkirjaga on K OÜ-s veel laene käendatud. Kolmas isik 2 on seisukohal, et nimetatud käendust arutati kindlasti OÜ-s Klaasproff. Kolmanda isiku 2 vastuse kohaselt müüs ta oma osaluse OÜ-s K isiklikel põhjustel. Käendus ei olnud juhuslik ning pärast osaluse müüki jätkus koostöö kostjaga veel mõnda aega sõbralikult. Kohtu seisukoht 5. Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 6. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et 08.03.2005 sõlmisid hageja ja AG laenulepingu (t lk 7-8), mille alusel sai laenusaaja hagejalt laenu kahes osas kokku 1 400 000.00 krooni tagastamise tähtajaga 10.11.2005 ja kohustus tasuma intresse 2% kuus; lepingu sõlmimine on tõendatud kirjalikult vormistatud vastava allkirjastatud tekstiga ning laenusumma kättesaamine laenusaaja poolt on tõendatud hageja maksekorraldustega 09.03.2005 ja 10.05.2005 (t lk 120). Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et samal kuupäeval sõlmis hageja punktis 1 nimetatud laenulepingu tagamiseks käenduslepingu füüsilise isiku EG´iga (t lk 10). Ka see asjaolu on tõendatud kirjalikus vormis vormistatud allkirjastatud lepingutekstiga. 7. Lisaks on kohtule esitatud nõude aluseks olev käendusleping kostja ja hageja vahel, milline kannab sama kuupäeva (08.03.2005) ja on kostja nimel allkirjastatud juhatuse liikme EG´i poolt (t lk 9). Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et EG oli lepingu kuupäeva seisuga kostja juhatuse liige ja omas iseseisvat esindusõigust. Äriregistri teabesüsteemi, millele kohus omab üldiselt teadaolevalt juurdepääsu, andmete kohaselt oli EG kostja juhatuse liige perioodil 26.02.2002 kuni 20.01.2006. Kostja on ühe vastuväitena esitanud kahtluse, et EG´i poolt kostja nimel allkirjastatud käendusleping võib olla fiktiivne ja vormistatud taandkuupäevaga kunagi hiljem, kuid tõendeid sellise väite tõendamiseks kostja ei esitanud. Kostja on seda järeldanud asjaolust, et enne hagiavalduse esitamist ei pöördunud hageja kostja poole ei käendamiskohustuse täitmisele kohustamiseks ega informeerimaks põhivõlgniku makseraskustest või muust säärasest. Kohus sellise kostja järeldusega ei nõustu, sest kohtueelselt kostja poole pöördumata jätmine iseenesest ei tähenda, et hagejal ei võinud kostja käenduslepingut olemas olla alates 08.03.2005. Kui kostja oleks hagi koheselt õigeks võtnud, oleks pöördumata jätmine tõendanud hageja poolt kohtueelse vaidluse lahendamise võimaluse kasutamata jätmist ja asjatut kohtusse pöördumist, kuid antud menetluses sellist olukorda ei tekkinud. Seega lähtub kohus asjaolust, et tõendatud on laenulepinguga samal kuupäeval ka teise käenduslepingu, see on hageja ja kostja vahelise, sõlmimine. 8. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et ükski kostja poolt esitatud hageja ja kostja vahel 08.03.2005 sõlmitud käenduslepingu väidetav tühisuse alus veenvat tõendamist ei leidnud. 9. Kohtumenetluse ajal (28.03.2007) esitas kostja hagejale avalduse käenduslepingu tühistamiseks (t lk 42-43), milles asus seisukohale, et nimetatud tehing on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS-

1. i)§ 131 lg-s 1 sätestatud alustel. Nimetatud sätte kohaselt võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Avalduse kohaselt tühistas käendaja 08.03.2005 lepingu järgmistel põhjustel: oma osaluse võõrandamisel 07.06.2005 ei teatanud EG käenduslepingu olemasolust ostjatele; ka ei toonud käendatav laenuleping kostjale mingit tulu ega ole kostja saanud ka mingeid hüvesid käenduslepingu sõlmimisega; seega tuleb käenduskohustuse võtmine lugeda majanduslikult mittepõhjendatuks ja 6 juhatuse liige oma kohustusi rikkunuks; hageja juhatuse liige on teadlik, et laenusaaja AG ja kostja endine juhatuse liige EG on vennad; ka oli hageja juhatuse liige teadlik, et käenduskohustuse võtmine oli otsustatud EG´i poolt ainuisikuliselt, ilma osanike või juhatuse otsuseta; kuna hageja juhatuse liige on vannutatud audiitor ja majandustehingutes hästi orienteeruv isik, pidi ta teadma, et sellise käenduskohustuse võtmine on kostjale majanduslikult kahjulik ja EG rikkus selle võtmisega juhatuse liikme hoolsuskohustust ja kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamalt; hageja juhatuse liige ei teostanud enne käenduslepingu sõlmimist elementaarsematki kontrolli, tuvastamaks, kas teised kostja omanikud ja juhatuse liikmed olid sõlmimisega nõus; hageja juhatuse liige kuulub AG´iga ühte sõpruskonda ja oli teadlik, et EG sõlmib käenduslepingu oma venna huvides. 10. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esile toodud asjaolude alusel tehingu sõlmimise ajal vastuolu esindatava huvidega tõendamist ei leidnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et AG´i poolt võetud laen oli mõeldud AG´i ja EG´i poolt asutatud äriühingu AOÜ tegevuse arendamiseks. Seda tõendab ka AG´i poolt laenu saamiseks esitatud äriplaan (t lk 145-166). Seega ei olnud tegemist AG´i mingiteks isiklikeks vajadusteks võetud laenu tagamisega EG´i poolt, vaid tegemist oli üksikasjalise äriplaani alusel planeeritud äritegevuse alustamiseks antud laenu tagamisega. Äriplaani kohaselt oli laenu sihtotstarbeks puidust saksa tüüpi akende tootmine ja müük Eestis ning lähiturgudel (Lätis ja Venemaal). Arvestades ka aega (aasta 2005 ja kohe-kohe algav üldine nn ehitusbuum) ja asjaolu, et äriühingu toodang oli kasutatav ehitustegevuses, siis on kohtu arvates täiesti mõistetav nii laenuvõtja, -andja kui käendaja(
2. te)veendumus äriplaani õnnestumises. Lisaks nähtub samast äriplaanist ka asjaolu, et asutatud äriühingu üheks tarnijaks (klaaspakettide tarnijaks) pidi saama kostja (äriplaani alapunktis Tarnijad) ning et kostjaga oli olemas kokkulepe AOÜ tellimuste täitmine 5 päeva jooksul (äriplaani alapunktis Toode). Seega oli kõigil asjaga seotud isikutel, sealhulgas kostja juhatuse liikmel EG´il täiesti mõistlik alus eeldada, et laenu alusel arendatavast tootmisest hakkab kasu saama ka kostja kui klaaspakette tootev äriühing. Asjaolu, et äriplaan ei õnnestunud ja seeläbi ei saabunud asutatud äriühingust kostjale majanduslikku tulu, vaid tuleb hoopiski asuda täitma võetud käendajakohustusi, näol on tegemist äriühingu majandusliku tegevuse riski realiseerumisega. Sellise äririski realiseerumist juhatuse liikmest sõltumata asjaoludel (vähemalt käesolevas menetluses ei ole vastupidist tõendavaid asjaolusid väidetud ega tõendatud) ei saa käsitleda ei hoolsus- ega lojaalsuskohustuse rikkumisena. Kohus on äriplaani alusel veendumusel, et eelnevalt kirjeldatud asjaolude põhjal ei olnud tegemist juhatuse liikme poolt äriühingule võetud põhjendamatu riskiga ega ole seega tõendatud, et juhatuse liige käenduslepingut allkirjastades ei käitunud sellise hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Ei saa nõustuda kostja väitega, et käendatav laen oli võetud ainult juhatuse liikme venna huvides. Läbi plaanitava tarnesuhte pidi võetav laen eeldavalt olema kasulik ka kostjale. Ka ei sätesta käenduslepingu sõlmimise ajal ega ka praegu seadus nõuet, et osaühingu, millel ei ole moodustatud nõukogu, juhatuse liige, kel on iseseisev esindusõigus, peab tehingu sõlmimiseks saama nõusoleku (heakskiidu) kas osanikelt või teistelt juhatuse liikmetelt. 11. Lisaks on kostja toonud EG´i poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisena esile asjaolu, et ta varjas teiste tolleaegsete juhatuse liikmete eest käenduslepingu olemasolu. Nimetatud asjaolu aga kohtule esitatud tõenditega tõendamist ei leidnud. Nii kolmandad isikud kui hageja juhatuse liige on kohtule väitnud, et teised kostja tolleaegsed juhatuse liikmed ja osanikud olid lepingu sõlmimisest teadlikud. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud 07.06.2006 EG´i ja teiste tolleaegsete osanike vahel sõlmitud osa müügilepingu (t lk 44-47) ja toonud esile selle punkti 3.1.5, mille kohaselt EG müüjana avaldas ja kinnitas muuhulgas, et ostjale esitatud osaühingu dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi ning osaühingul ei ole kohustusi, osaühingu poolt ei ole antud garantiisid ning tagatisi ning osaühingu varal ei ole kolmandate isikute ees koormatisi ega muid piiranguid, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud. Samas ei nähtu lepingust, millised dokumendid EG ostjatele esitas. Tsiteeritud lepingupunkti 7 sõnastusest nähtub, et ostja kinnitab, et ei ole piiranguid ja muud taolist, „mis ei ole esitatud dokumentides kajastatud“. Kohus ei saa eeldada, et vaidlusalust käenduslepingut esitatud dokumentide hulgas ei olnud. Tõendamist nimetatud asjaolu ei leidnud. 12. Isegi kui nõustuda kostja esindajaga ja asuda seisukohale, et EG kostja nimel käenduslepingut sõlmides rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja/või lojaalsuskohustust, ei leidnud tõendamist, et hageja läbi oma juhatuse liikme sellest teadis või pidi teadma. Kuna seadus ei sätestanud nõuet iseseisva esindusõigusega osaühingu juhatuse liikme tehingu kohustuslikuks heakskiitmiseks teiste osanike ja/või teiste juhatuse liikmete poolt, ei saa hageja juhatuse liikmele panna süüks tema poolt teiste juhatuse liikmete/osanikega enne tehingu allkirjastamist mitte kontakteerumist ja nende arvamuse mitte küsimist. Eelmises lõigus analüüsitu põhjal on kohus seisukohal, et hageja juhatuse liikmele ei saa ega ole mõistlik panna süüks seda, et ta ei näinud ette laenusaajal laenu tagastamisega tekkivaid raskusi ja seeläbi käendaja(te)l maksekohustuse tekkimist. Tuleb eeldada, et laenuandja juhatuse liige oli ja on mõistlik inimene. Seega kui ta oleks midagi sellist ette näinud (et tekivad raskused laenu tagasi saamisega), ei oleks ta mõistliku inimesena raha välja andnudki. Asjaolu, et laenuandja juhatuse liige kuulub laenusaajaga ühte sõpruskonda ja oli teadlik A. ja EG´i lähisugulusest, ei tõenda iseenesest tema teadlikkust EG´i poolt juhatuse liikme kohustuste võimalikust rikkumisest käenduslepingut allkirjastades. Üldiselt teadaolevalt ja mõistetavatel asjaoludel on laenusaajad ja laenuandjad (kui tegemist ei ole just pangaasutusega või juriidilise isikuga, mille tegevusalaks on krediteerimine) igapäevases elus vägagi tihti omavahel kui mitte sugulased, siis kas lähikondsed või eelnevalt vähemalt pikaajalised tuttavad. Selline olukord peaks andma laenuandjale eeldatavalt kindlustunde, et laenusaaja näiteks ei kao lihtsalt ühel päeval ära ja et omanik saab oma raha kokkulepitud tingimustel tagasi. Asjaolu, et selline eeldus tihti tänapäevases inimühiskonnas enam ei toimi, ei näita aga mitte laenuandja pahatahtlikkust käendaja suhtes, vaid kas siis inimestevaheliste suhete väärastumist või majandustegevuses riskide realiseerumist nagu toimus käesolevas kohtuasjas analüüsitavas olukorras (kohus jääb otsuse eelmises lõigus jõutud järelduste juurde). 13. Samuti esitas kostja alternatiivselt punktis 2.1 käsitletule vastuväite, et pooltevaheline käendusleping on heade kommete vastane ja sel alusel TsÜS § 86 kohaselt tühine. Kostja on seisukohal, et EG´i poolt juhatuse liikmena kostja nimel sõlmitud käenduslepingut tuleb pidada ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi taunitavaks ja ebamoraalseks, kuna juhatuse liige pani kostja selle sõlmimisega olukorda, kus viimasel oli võimatu hinnata oma tulevaste kohustuste ulatust. Ka piirab sõlmitud tehing ülemäära kostja tegutsemise vabadust, tekitades ettevõtte vastu põhjuseta menetletava hagiga esitatud nõude. Kohus on sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et tegemist ei olnud heade kommete vastase tehinguga. Kohus nõustub kostja väitega, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel. Kuid kõikidel neil juhtudel peavad tõendamist leidma ühiskonna arusaamade järgi ebamoraalsed ja taunitavad asjaolud. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise aja. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Antud asjas ei leidnud tõendamist ükski selline asjaolu, milline annaks aluse hinnata poolte vahel sõlmitud tehingut heade kommete vastasena. Tegemist oli äriühingu juhatuse liikme tehinguga, milline oli tehtud igapäevases majandustegevuses ja eesmärgiga, millest võis äriplaani õnnestumise korral saada kasu ka käendajast äriühing. Kohus jääb otsuse punktis 10 käsitletud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid antud punktis korrata. Tegemist oli selle äriühingu pikaajalise juhatuse liikme ja omanikuga, kelle tegevuses ei saa ei eeldada ega järeldada ei 8 teadlikku, tahtlikku, ebamoraalset ega taunitavat äriühingu huvide vastast tegevust käenduslepingu sõlmimisel. Asjaolu, et peale tehingu sõlmimist väidetavalt (kostja väidete kohaselt) halvenesid selle osaniku ja juhatuse liikme suhted teistega, ei muuda sõlmitud tehingut veel heade kommete vastaseks. Sõlmitud tehing ei piiranud kuidagi äriühingu tegevusvabadust ja selliseks piiranguks ei saa lugeda tehingu täitmiseks vajalike rahaliste vahendite loovutamist. 14. Lisaks on kostja seisukohal, et hagejapoolne kohtueelselt nõudest teatamata jätmist (kostja poole pöördumata jätmist) tuleb käsitleda hea usu põhimõttest tuleneva teatamiskohustuse rikkumisena. Kohus on seisukohal, et isegi kui seda teha, ei tooks see kaasa käenduslepingu enese hea usu vastasust ja seeläbi tühisust. Kehtiv seadus ei seo sellist pöördumata jätmist käenduslepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuste täitmise eest vastutamise kohustuse kehtivusega. Seega ei oma nõudest teatamata jätmine tähtsust käenduslepingu kehtivuse seisukohalt. VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma käendajale viimase nõudel teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Antud asjas ei ole tõendatud, et kostja käendajana oleks sellist nõuet esitanud, ka ei tulene selline võlausaldaja kohustus 08.03.2005 käenduslepingust. 15. Ka ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolu, et hageja ei kasutanud laenu tagatisena laenusaaja korteriomandit asukohaga Rõngu vallas Lossimäe külas (t lk 48-49) ega ole esitanud käesolevas vaidluses nõuet ka põhivõlgniku vastu. Samuti endise juhatuse liikme EG´i väidetav hilisem konkurentsikeelu rikkumine. Oli laenuandja õigus valida enda jaoks usaldusväärsemat tagatist kui korteriomand maapiirkonnas, mille turuväärtus eeldavalt ei kata isegi mitte ½ osa väljalaenatud rahast. Tulenevalt solidaarvastutuse põhimõttest on hagejal käesoleval juhul õigus valida, millise solidaarvõlgniku vastu ta oma nõude suunab. Hageja nõude rahuldamisel on kostjal õigus tagasinõue põhivõlgniku ja teise käendaja vastu. Käesolevas asjas kohus ei analüüsi kostja väidet teise käenduslepingu tühisuse kohta, kuna see väljub käesoleva hagi raamidest. 07.06.2005 osa müügilepingu punktis 3.3 kokkulepitu analüüsimine väljub samuti käesoleva hagi piiridest. 16. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et poolte vahel 08.03.2005 sõlmitud käendusleping ei ole tühine. Seega on tegemist kehtiva lepinguga, milline tuleb vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 kokkulepitud tingimustel täita. Puudub vaidlus, et laenulepingut, mille tagamiseks oli 08.03.2005 sõlmitud pooltevaheline käendusleping, ei ole ei laenusaaja ega teise käendaja poolt täidetud. Seega tuleb kostjal täita endale käenduslepinguga võetud kohustus. Tulenevalt VÕS § 142 lg-st 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Hageja poolt esitatud parandatud põhi- ja intressivõlgnevuse aritmeetilisele arvestusele (t lk 68) kostja vastuväiteid ei esitanud. 17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 167

lg 1 kohaselt hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt seadustikule.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. 9 Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok