KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2008, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-05-548 Ants Viljati kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju 505 000 kr hüvitamiseks Tallinna Halduskohtu 07.09.2007 otsus ringkonna- Ants Viljati apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus Asja läbivaatamise kuupäev 02.09.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ants Viljat Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Ants Viljati apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.09.2007 otsus nr 3-05-548 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 08.07.2005 esitas A. Viljat halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 08.06.2005 käskkirja nr 368-k tühistamiseks ning vangla erinevate toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse käiguta jätmise määruste täitmiseks täiendas ja täpsustas kaebaja oma kaebust ja selles esitatud taotlusi, loobus käskkirja vaidlustamisest ning vaidlustas Tallinna Vangla järgmised toimingud: 1) ajavahemikul 18.-23.05.2005 ei andnud vangla kaebajale toidunõusid; 3-05-548 2) 22.05.2005 sõimas korrapidaja V. Grill kaebajat, ei võtnud temalt vastu avaldust toidunõude puudumise kohta, tõmbas kaebaja pluusi katki ja ässitas teisi kinnipeetavaid teda peksma, mida võivad tõendada kambrikaaslased A.Z.ja S. K.; 3) mais-juunis 2005 hoiti 18 päeva kinni prokuratuurist ja Valkla Hooldekodus viibivalt kaebaja vennalt saabunud kirjad, mis anti kätte alles peale kaebaja lukustatud kambrist vabanemist 17.06.2005; kaebaja kaotas seeläbi kontakti vennaga, mis pole praeguse ajani taastunud; tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks taotles kaebaja vanglalt 5 000 kr väljamõistmist ning vanglale ettekirjutuse tegemist, et vanglatöötajad oleksid edaspidi tähelepanelikumad kirjade kättetoimetamisel; 4) 19.05.2005 võttis kontaktisik kaebajalt ära emalt saabunud kirja ega andnudki enam tagasi; 5) maikuus2005, kui kaebaja viibis lukustatud kambris, ei võimaldatud tal lugeda ajalehti; 6) 2001 leiti arstlikus komisjonis, et kaebaja töövõimekaotus on 90 % mõlemast silmast nägemise puude tõttu. Tallinna Vanglas halvenes nägemine oluliselt. mais-juunis 2005 neljal korral kadus ca 30-40 sekundiks kaebajal nägemine, millest ta teavitas vangla arsti, kes pani ta silmaarsti juurde järjekorda. Kui vangla oleks kaebaja kohe viinud silmakliinikusse ravile, siis võib-olla oleks saanud haiguse ägenemist takistada, praegu aga on kaebajal nägemispuue miinus
- Nägemise halvenemisega tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks taotles kaebaja vanglalt 500 000 kr väljamõistmist. Tallinna Vangla kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväited: Välistatud on võimalus, et kaebaja oli 5 päeva toidunõudeta. Kinnipeetavaid toitlustatakse kolm korda päevas kambris vanglaametniku juuresolekul ning toidunõude puudumist oleks kohe märgatud. Kaebaja oli eridieedil, mistõttu jälgiti teda eriti hoolikalt. Kaebaja polnud toidust keeldujate nimekirjas; samuti ei täheldatud tal kaalu olulist langust. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja kallal oleks tarvitatud vägivalda korrapidaja V. Grilli poolt ja/või tema mahitusel; 22.-23.05.2005 käis kaebaja arsti vastuvõtul, kehavigastusi tal ei tuvastatud. 29.05.2005 ja 01.06.2005 saabusid kaebaja nimele kirjad, mis jäeti tema kontaktisiku poolt ootele, kuna viimane arvas ekslikult, et kaebaja on kartseris karistust kandmas, tegelikult oli kaebaja kartseriga samas hoones paiknevas eraldatud kambris, kus ta viibis direktori käskkirja alusel 26.05.2005-16.06.2005 tema enda julgeoleku tagamiseks. Sel ajal kehtinud vangla kodukorra kohaselt kartseris viibivale kinnipeetavale kirju edasi ei antud. Vangla on küll eksinud kaebajale kirjade mitteedastamisega 17-18 päeva jooksul, kuid iga eksimus ei tekita isikule moraalset kahju. Ettekirjutuse tegemiseks puudub vajadus, sest vangla juhtis oma ametnike tähelepanu asetleidnud minetusele ning uue kodukorra kohaselt on ka kartseris viibival isikul õigus eraviisilisele kirjavahetusele, mistõttu sellist probleemi enam tekkida ei saa. 19.05.2005 ei olnud kaebajal võimalik saada kirja oma emalt, sest viimane suri
- aastal. Vangla on tellinud kinnipeetavate tarbeks 6 erinevat lehte (3 eesti- ja 3 venekeelset), mida laenutatakse raamatukogust 1 kord nädalas vastavalt sooviavaldusele, nagu ka ajakirju ja raamatuid. Lisaks võib kinnipeetav ise tellida endale ajakirjandusväljaandeid. Kaebaja väide, et vangla ei võimaldanud tal lugeda ajalehti/ajakirju, pole õige. Kaebaja probleemid nägemisega on geneetilised, vanglal pole tema nägemise halvenemises mingit süüd. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, tunnistades õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt A. Viljatile saabunud kahe kirja edastamisega viivitamise 18 päeva jooksul. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. 2
(5)3-05-548 Kohtuotsuse põhjendused on järgmised. Vastustaja ei vaidlusta, et on kaebajale 29.
- ja 01.06.2005 saabunud kahte kirja alles 17.06.2005 kätte andes rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 28 ja Tallinna Vangla kodukorda. Ekslik on vastustaja arvamus, et viivitusega ei saanud kaebajale moraalset kahju tekitada. Mittevaraline kahju võib seisneda isiku hingelistes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Hingelise kannatusena on A. Viljati puhul käsitatav nördimus, mida ta tundis siis, kui kirjade kättesaamisel selgus, et need on vanglasse saabunud juba mitu nädalat varem. Kaebaja taotletud 5 000 kr rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole siiski põhjendatud. Viivitamisega alandati kaebaja inimväärikust, kuid mitte tahtlikult, vaid vangla kontaktisiku hooletusest. Tõepärane pole ka kaebaja väide, et tema sidemed Valkla hooldekodus viibiva vennaga on katkenud seetõttu, et talle venna kiri mitmenädalase hilinemisega kätte anti. Kaebaja õigused saavad piisaval määral heastatud, kui tunnistada vangla toiming kirjade kätteandmisega viivitamisel õigusvastaseks. Vastustaja on oma eksimust tunnistanud ning Tallinna Vanglas kehtiva kodukorra järgi pole enam piiranguid kinnipeetavatele kirjade kättetoimetamisel. Seetõttu puudub vajadus kaebaja taotletud ettekirjutuse tegemiseks. Muude kaebaja nõuete rahuldamiseks pole samuti alust. Tunnistaja V. G. ei mäletanud kinnipeetava poolt toidunõude puudumise kohta avalduse esitamist ja selgitas, et vastava avalduse esitamisel oleks kinnipeetavale antud toidunõude tagavarakomplekt. Samuti kinnitas tunnistaja, et pole kunagi ühelegi kinnipeetavale kallale läinud ja seda pole teinud ka keegi teine tema vahetuse inimestest. Kaebaja kambrikaaslasi A. Z.it ja S. K.it ei õnnestunud kohtul üle kuulata, sest esimene neist on surnud ja teise asukoht teadmata. Kohtutoimikus on koopia Malle Viljati surmatunnistusest, millest nähtuvalt on kaebaja ema surnud 17.08.
- Seega ei saanud ta aastal 2005 kaebajale kirja saata. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt edastas tema 2005 maikuus kaebajale ühe kirja, mille kohta kaebaja ütles, et ema ei saa talle kirjutada, sest on surnud. Tunnistaja viis kirja tagasi üldosakonda, kus selgus, et kaebaja polnudki kirja adressaat. Vastavalt VangS §-le 30 lg 1 tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Vastustaja kinnitusel on kinnipeetavate tarvis vanglasse tellitud 3 erinevat eestikeelset ajalehte, mida saab laenutada raamatukogu kaudu. Kaebaja pole tõendanud, et tema poolt raamatukogule esitatud sooviavaldused oleks jäetud põhjendamatult rahuldamata. Suure hulga kinnipeetavate käest läbi käivad ajalehed võivad kaotsi minna või hävida. Vanglalt ei saa nõuda, et ta VangS § 30 lg 1 täitmiseks telliks igale kinnipeetavale oma ajalehe. Kaebaja nägemise halvenemise kohta Tallinna Vangla töötajate süül puuduvad igasugused tõendid. Silmad olid kaebajal haiged juba vanglasse saabudes. Arstliku konsultatsiooni komisjoni otsusega määrati kaebajale juba 13.09.2001 keskmine puue töövõime kaotusega 90 % diagnoosiga „mõlema silma raskekujuline lühinägevus“. 05.12.2003 - 15.01.2004 SA TÜK Psühhiaatriakliiniku kohtupsühhiaatria keskuses viibides on kaebaja ise öelnud, et tal on kaasasündinud nägemise langus ja -17 prillid. 16.03.2006 arstliku ekspertiisi otsusega on kaebajale määratud raske puue üldhaigestumise tõttu töövõime kaotusega 80 %. 2006 septembris koostatud haigusloos nr 485 kajastatu kohaselt diagnoositi kaebajal silmanärvi atroofia, mis kliinilist staatust arvestades on ravile mittealluv tagasipöördumatu protsess. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES A. Viljati apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus kirjade kättetoimetamisega viivitamisega tekitatud moraalse kahju 5 000 kr nõudes, samuti taotlustes tunnistada 3
(5)3-05-548 õigusvastaseks vangla toimingud, mis seisnesid kaebajale toidunõude ja emalt saabunud kirja mitteandmises ning värskete ajalehtede mittevõimaldamises. Apellandi väitel ei olnud esimese astme kohus asja arutamisel erapooletu, asus vastustaja poolele ning jättis arvestamata ja tähelepanuta kaebaja väited ja tema kasuks kõnelevad asjaolud. Tunnistades õigusvastaseks viivituse kirjade kättetoimetamisel, jättis kohus põhjendamatult rahuldamata õigusvastase toiminguga tekitatud mittevaralise kahju 5 000 kr. Ainuüksi toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei heasta kaebajale tekitatud mittevaralist kahju ega tekita vanglale karistatuse tunnet. Kohus ei teinud midagi kontrollimaks kaebaja väidetud asjaolu, et kirja kätteandmisega viivitamise tõttu katkes kaebajal kontakt hooldekodus viibiva vennaga. Kohus jättis tähelepanuta kambrikaardi andmed, mis kinnitavad kaebaja väidet talle toidunõude mitteväljastamise kohta. Kaebaja viibis 18.05.2005-23.05.2005 kambris nr 214. Kambrikaardil puuduvad laohoidja/kaebaja allkirjad toidunõude 18.05.2005 väljastamise/saamise kohta. Kaardil on kaebaja 23.05.2005 kirjutatud allkiri avalduse tegemise kohta laohoidjale. Et kaebajale saabus kiri Malle Viljatilt ja et kaebajale see esialgu ka kätte anti, kinnitab kaebaja allkiri kirjade žurnaalis. M. Viljati kirja olemasolu oleks saanud kinnitada ka tunnistajad A.Z. ja S. K., kuid kohus neid üle ei kuulanud. Kohus ei tutvustanud kaebajale ühtegi dokumenti, kinnitamaks väidet, et A.Z.on surnud ja S. K.i asukoht teadmata. Kaebaja pole väitnud, et vanglasse ajalehti ei tellita, vaid tema soov on olnud, et vangla võimaldaks talle lugemiseks värskeid ajalehti. Tallinna Vangla vastuses vaieldakse apellatsioonkaebusele vastu ning palutakse jätta halduskohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonkaebuse väited ei anna apelleeritud osas halduskohtu otsuse muutmiseks alust. HKMS § 45 sätestatud kohtumenetluse normide rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud. Halduskohus ei ole eksinud asjaolude tuvastamisel ja tõendite kogumis hindamisel ega jätnud tähelepanuta kaebaja väiteid. Apellant etteheited kohtu erapoolikusest ja üksnes vastustaja seisukohtadega arvestamisest ei ole põhjendatud. Alusetu on ka apellandi väide, et tõendatud pole tema taotletud tunnistajate kohtusse ilmumata jätmise võimatus. Kohtutoimikus on rahvastikuregistri vastus kohtu päringule, mille kohaselt A.Z.on surnud 21.04.2007 ning S. K.il puudub Eestis registreeritud elukoht. 30.08.2007 kohtuistungi protokollis on kirjas, et kohus on nimetatud asjaolusid kaebajale selgitanud ning kaebajal polnud enam taotlusi tunnistajate ülekuulamise osas. Kaebusest ja 30.08.2007 toimunud halduskohtu istungi protokollist nähtuvalt heitis kaebaja vastustajale ette maikuus 2005 lukustatud kambris viibimise ajal ajalehtede mittevõimaldamist ja viie päeva jooksul toidunõude mitteandmist. Halduskohus leidis, et kaebaja sellekohased väited on tõendamata, ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ja põhjendustega, märkides täiendavalt, et halduse toimingute õigusvastasuse tuvastamine eeldab kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlaks tegemiseks. Kaebaja pole tuvastamishuvi näidanud. Apellandi väitel andis kontaktisik talle mais 2005 kirja M. Viljati nimeliselt isikult, mille kaebaja läbi luges ja kontaktisikule tagasi andis. Halduskohtus tunnistajana üle kuulatud kontaktisik kinnitas kaebaja väiteid ja selgitas, et kuivõrd kaebaja enda ütluste kohaselt on tema ema surnud juba aastal 1983, siis viis ametnik kirja üldosakonda tagasi, kus selgus, et 4
(5)3-05-548 kaebaja polnud selle adressaat. Seega kaebaja ise tagastas talle ekslikult väljastatud kirja ning vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib RVS § 9, mille lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, ning lg 2 näeb ette, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. Seega reguleerib viidatud säte vastutust õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud mittevaralise kahju eest. Sellekohase nõude esitamisel tuleb tuvastada, kas ja milliseid isiklikke õigusi rikuti ning asjaolude kohaselt otsustada, kas sellega on tekitatud mittevaralist kahju ning kui suur rahaline hüvis tuleb välja mõista. Kaebaja taotles mittevaralise kahju 5 000 kr hüvitamist kahe kirja kätteandmisega viivitamise eest. Halduskohus tuvastas, et vastustaja rikkus hoolsuskohustust, viivitus oli õigusvastane ning kaebaja inimväärikust alandati, kuid arvestades rikkumise astet ja asjaolu, et kaebaja väidetud kontaktide katkemine tema hooldekodus viibiva lähisugulasega pole tõendatud, asus seisukohale, et kahju on heastatav vastustaja vastava toimingu õigusvastasuse tuvastamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldustes õige seisukohaga, et kaebajale ei ole tekitatud mittevaralist kahju, mida peaks RVS § 9 alusel hüvitama. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 5
(5)