2-08-22268/2

2-08-22268 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-22268 Tsiviilasi EH hagi KK vastu väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – EH(registrikood XXX asukoht XXX) kahju 970,10 krooni Kostja – KK(isikukood XXX elukoht XXX) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista KK´lt kahju 970,10 (üheksasada seitsekümmend krooni ja 10 senti) krooni EH kasuks.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista KK´lt menetluskulu 250 (kakssada viiskümmend) krooni EH kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
5. Asjaolud EH ravikindlustuse andmekogu andmetel oli KK perioodil
6. juuni-
7. oktoober 2006.a kindlustatud kui määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest tööandja/sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Tööandjaks oli sel perioodil OÜ S. Töötaja kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töölepingu lõppemisest. Tööandja on kohustatud teatama Eesti Haigekassale töösuhte lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul. Tööandja poolt hilinemisega esitatud andmete kohaselt lõppes KK tööleping
8. augustil 2006.a ja seega ka KK ravikindlustuskaitse lõppes 05.10.2006.a. 27.juulil 2006.a taotles KK Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti ning nimetatud kaart väljastati KK´le kestusega kuni 27.07.2007.a. Nimetatud kaardi pöördel on kirjutatud, et see ei kehti, kui ravikindlustus Eestis on lõppenud. Kaardi pöördele on kirjutatud ka EH kodulehekülje aadress (www.haigekassa.ee), kust oli ja on võimalik täiendavat informatsiooni saada. Seega lõppes KKl 05.10.2006.a õigus Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kasutamiseks, kuna nimetatud kuupäevast lõppes KK´l ravikindlustuskaitse Eesti Haigekassas. 24.10.2007.a Soome Vabariigi pädeva asutuse (Kansaneläkelaitos) poolt vormil E 125 väljastatud arve kohaselt osutati KK´le 21.
9. 2007.a Soome Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel arstiabi maksumusega 62 EUR-i (970,10 krooni). Nimetatud summa on Kansaneläkelaitos poolt esitatud Eesti Haigekassale tasumiseks 22.10.2007.a koondarvearve nr 93 (kogusumma 305´728,41,41 EUR-i). Eesti Haigekassa, kui Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi väljastanud pädev asutus, maksis nimetatud arve 03.12.2007.a vastavalt Euroopa Nõukogu määruse 1408/71 rakendusmääruse 574/72 artiklile
10. Kui isik on teadlik oma kindlustuskaitse peatumisest või lõppemisest, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. Asjaolust, et töölepingu lõpetamisest kahe kuu möödumisel lõpeb ravikindlustuskaitse, oli või pidi KK olema teadlik. Avalik info ravikindlustuskaitse tekkimise, peatumise ja lõppemise ning Euroopa Liidus tervishoiuteenuse saamise kohta on avaldatud EH koduleheküljel. Oma ravikindlustuskaitse tekkimise, peatumise ja lõppemise andmeid saab iga isik ka ise vaadata, pöördudes ravikindlustuse andmekogusse panga autentimisteenust rakendades. EH on edastanud KK´le nõudekirja 28.04.2008.a. KK võlgnetavat summat hagejale tasunud ei ole. KK tõendas ravikindlustuskaitse olemasolu EH poolt väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardiga nagu ta oleks Eestis kindlustatud isik, milleks tal aga õigust ei olnud, kuna tema ravikindlustuskaitse Eesti Haigekassas oli lõppenud. Antud juhul on KK alusetult rikastunud 970,10 krooni ulatuses, kuna ta tõendas oma ravikindlustuskaitset EH poolt väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardiga, milleks tal õigust ei olnud. Sellega rikkus KK RaKS § 21 lg 4 sätestatud kohustust mitte kasutada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti pärast ravikindlustuse kindlustuskaitse lõppemist ning on seoses sellega alusetult rikastunud summas 970,10 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027, mis sätestab, et isik peab VÕS
11. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Euroopa nõukogu määruste 1408/71 ja 574/72 kohaselt osutatakse isikule teises Euroopa Liidu liikmesriigis viibides vajalikku arstiabi Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel ja esitatakse arve isiku elukohariigi pädevale asutusele. 2 Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu: riigilõiv jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 250 krooni. Kohtunik: 3