2-08-55012/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-55012 Tsiviilasi JT hagi AC vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JT(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: AC(ik XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4. Välja mõista AC(ik XXX) igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis käesoleval ajal on 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus VT (ik XXX) ülalpidamiseks alates 22.08.
5. a kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a JTkasuks.
6. Välja mõista AC(ik XXX) igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis käesoleval ajal on 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus JT`i (ik XXX) ülalpidamiseks alates 22.08.
7. a kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.10.
8. a JT kasuks.
9. Välja mõista AC riigilõiv 2 250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse. Väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse „nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik 22.08.
11. a esitas JT kohtule hagi AC vastu poolte ühistele lastele VT ja JT`ile elatise nõudes. Lapsed on täielikult hageja ülalpidamisel, kostja laste ülalpidamisest ega kasvatamisest osa ei võta. Hageja palub välja mõista kostjalt poolte ühiste laste ülalpidamiseks elatis 2 175 krooni mõlemale lapsele tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja palub kohtul siduda elatise väljamõistmine Perekonnaseaduse §-s 61 lg 1 p 4 sätestatud miinimummääraga. Kostja on hagimaterjalid 02.09.
12. a kätte saanud isiklikult, kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 2 175 krooni. Kooskõlas PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
13. lõikes nimetatud asjaolusid. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p.
14. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 39 150 krooni (9 x (2 x 2 175) = 39
15. Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 39 150 krooni riigilõivu 2 250 krooni. Maie Seppo kohtunik 2