3-08-1059/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1059 Otsuse kuupäev 30.09.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Ü.A. kaebus Jõgeva maavanema 05.05.2008 korralduse nr. 29P „Ü.A. teenistusest vabastamine“ peale. Asja läbivaatamise kuupäev 15.09.2008 , kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Ü.A. kaebus haldusasjas nr. 3-08-1059 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.09.

1. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ü.A. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Jõgeva maavanema korraldust 5.05.2008 nr. 29P „Ü.A. teenistusest vabastamine“. Kaevatava haldusakti kohaselt on Ü.A. vabastatud teenistusest
2. mail
3. Jõgeva Maavalitsuse kantselei vanemjuristi ametikohalt Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 113 lg 1 alusel – teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu. Välja on makstud hüvitis 22 kasutamata puhkusepäeva eest. Korralduse aluseks on Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p. 2ja 13, Avaliku teenistuse seaduse § 21 lg 2 p. 1, § 112, § 113 lg 1,2,, § 132 lg 1 ja 2, Puhkuseseadus § 25, Jõgeva maavanema 5.04.2002 korraldusega nr. 442 kinnitatud „Jõgeva Maavalitsuse sisekorraeeskiri“ p. 6 ning Jõgeva maasekretäri kohusetäitja maavanema ülesannetes Henri Pooki
4. mai 2008 korraldus nr. 17L „H.L.i lapsehoolduspuhkuse katkestamine“. Kaebuse esitaja on leidnud, et tema suhtes on vastustaja õigusvastaselt käitunud. Kaebaja nendib, et ATS § 21 lg 2 p. 1 kohaselt on võimalik võtta määratud ajaks teenistusse ajutiselt äraoleva ametniku asendaja kuni asendatava ametikohale naasmiseni või ametist vabastamiseni, kuid antud kaasuses on tekitatud olukord, kus avaldaja ametist vabastamine oli näiliselt seaduslik, tegelikult ei plaaninud asendatav ametnik teenistusse naasta, vaid asendatav ametnik ja vastustaja tegutsesid kooskõlastatult. Teenistussuhte lõpetamise tegelikuks ajendiks oli kas see, et avaldaja isikuomadused ei sobinud vastustajale või kaalus vastustaja avaldajaga teenistussuhte lõpetamist tema pikaajalise töövõimetuse tõttu. Kaebaja peab tõenäoliseks teenistussuhte lõpetamist seetõttu, et kaebaja viibis pikaajaliselt töövõimetuslehel. Kaebaja nendib, et kaevatav korraldus ei ole antud õigel juriidilisel alusel, kui on teada, et kuulutati välja konkurss juristi leidmiseks ajal, mil see ametikoht tegelikult täidetud oli ning vahetult peale konkurssi katkestati asendatava (H.L.i) lapsehoolduspuhkus, kusjuures asendatav ei asunud ametisse täitma tegelikke teenistusülesandeid täies mahus ning lühiajalise näilise ametisviibimise järel taas lapsehoolduspuhkuse jätkamise avalduse esitanult oli kohe järgmisel tööpäeval valmis tööle asuma uus isik (K.T.), kes oli esitanud avalduse väljakuulutatud konkursile. Kaebaja märgib, et H.L. ei naasnud tegelikult teenistusse, vastustaja kasutas võimalust avaldajast vabanemiseks. Seega on avaldaja teenistusest vabastamine ATS § 113 lg 1 alusel õigusvastane, kuna avaldaja on vabastatud teenistusest muudel asjaoludel kui see on kajastatud haldusaktis. Samas märgib kaebaja, et haldusaktil puudub motivatsioon, kuna kirjeldamata on korralduse andmise aluseks olevad tegelikud asjaolud ja kaebajal ei ole võimalik kontrollida miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Samuti on haldusorganil kaalutlusruum haldusakti andmisel, mida vastustaja ei ole kasutanud. Kaebaja märgib, et kõigile asjaosalistele oli teada, et ajal, mil asendatav ametnik oma lapsehoolduspuhkuselt naaseb, oli avaldaja haiguslehel ning seega ei saa tekkida olukorda, et kaks ametnikku ühte ametikohta täidavad. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on rikkunud ka haldusakti kättetoimetamise norme, olles saatnud teenistusest vabastamise dokumendid posti teel ning tööraamatu väljastusteatega tähtkirja aadressil, kuhu avaldaja sellist posti oodata ei soovinud. Kaebaja soovib, et tema suhtes rakendatakse Eesti Vabariigi töölepinguseaduse § 91 lg 1 tulenevat keeldu lõpetada töösuhe töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Kaebaja leiab täiendavalt, et kogu toimunud menetlus on vastuolus hea haldustavaga ning kaebajat on vabastatud teenistusest ametisuhte peatumise ajal. Kokkuvõtvalt taotleb avaldaja kohtult kaevatava haldusakti õigusvastaseks tunnistamist ning Jõgeva Maavalitsuselt hüvituse väljamõistmist kuue kuu ametipalga ulatuses, so. 54.600.- krooni. 15.09.2008 on Ü.A. esitanud täiendavad selgitused kohtule, milles nendib, et vastustaja ei ole oma vastulauses toodud asjaolusid tõendanud ning kaebaja jääb endiselt selle juurde, et vastustaja tahe oli avaldajaga ametisuhe lõpetada ning vahepealne H.L.i (asendatava) ametisse naasmine oli fiktiivne ja sisutu. Vastustaja seisukohad: Vastustaja - Jõgeva Maavalitsus taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja kirjaliku vastuse kohaselt on Jõgeva Maavalitsuse kantselei koosseisus õigusalase teenindamise kindlustamiseks kaks ametikohta – õigusnõunik ja vanemjurist. 2007.aasta aprillis on välja kuulutatud CV keskuse kaudu konkurss vanem-juristi ametikoha täitmiseks, kuna teenistuses olev vanemjurist on teatanud lapsehoolduspuhkusele jäämisest. Konkursi tulemuste põhjal võeti Ü.A. teenistusse ajutiselt 26.06.2007 korraldusega nr. 45P koosseisuvälise jurist ametikohale ning alates 09.07.2007 viidi üle kantselei vanemjuristi koosseisulisele ametikohale kuni H.L.i vanemjuristi ametikohale naasmiseni. 2.01.2008 on Ü.A. teavitanud teenistusest puudumisest seoses töövõimetuslehega ning avaldas soovi saada ka kasutamata jäänud puhkust. Ü.A. töövõimetusleht lõppes 25.04.2008, millele lisandusid puhkusepäevad, mis pidi lõppema 03.05.
5. Ü.A. teavitas vastustajat uuesti, et on arvates 05.05.2008 töövõimetuslehel. 2.05.2008 on H.L. esitanud maavanemale avalduse lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks ja teenistusse naasmiseks arvates 05.05.
6. Maavalitsuse personali- ja asjaajamistalituse juhataja on teavitanud Ü.A. teenistussuhte lõpetamisest telefonitsi ning Ü. A. on lubanud tulla ise kohale täpsustamata kuupäeva. 05.05.2008 õhtul on edastatud elektronposti teel Ü.A. teenistusest vabastamise korraldus koos teatega, milles täpsustati tööraamatusse tegemise kande soovi. Vastustaja peab tõele mittevastavaks ja pahatahtlikuks kaebaja väidet, et H.L.i teenistusse naasmine vormistati ainult selleks, et Ü.A. teenistussuhe lõpetada. Kantselei vanemjurist H.L. , kelle asendajana Ü.A. teenistuses oli, asus teenistuskohustusi täitma 14.04.2008 ning täitis teenistusülesandeid kuni uuesti lapsehoolduspuhkusele jäämiseni 19.05.
7. Konkursi väljakuulutamine vanemjuristi ametikoha täitmiseks ei olnud suunatud Ü.A. vabastamiseks, vaid olukorra lahendamiseks , et maavalitsus ei jääks üldse ilma juriidilise teenindamiseta. Vastustaja on seisukohal, et Ü.A. oli teenistusse asumisel teadlik sellest, et tema teenistuses olemise võimalus antud ametikohal on ajutine, mis on selgelt väljendatud ka kaevatavas korralduses. Vastustaja on seisukohal, et teenistusest vabastamise vormistamise nõuded on sätestatud ATS § 132 lg 1 ja 2, mis on vastustaja poolt täidetud ning vastustaja loeb korraldust õiguspäraseks. Kohtu seisukohad: Kohus , olles tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on Jõgeva maavanema korralduse nr. 41 22.01.2007 „Jõgeva Maavalitsuse koosseisu kinnitamine“ kohaselt õigusalase teeninduse vajadusteks moodustatud kaks ametikohta – õigusnõunik ja vanemjurist.
8. aasta aprillikuus on teavitanud vanemjurist H.L., et jääb peatselt lapsehoolduspuhkusele, mille tulemusena on kuulutatud konkurss CV keskuse kaudu vanemjuristi ametikoha täitmiseks. Konkursi tulemuste põhjal tehti Ü.A. ettepanek asuda teenistusse Jõgeva Maavalitsuses vanemjuristi ametikohale. Jõgeva maavanema korraldusega nr. 45P 26.06.2007 on Ü.A. nimetatud ametisse koosseisuväliseks juristiks määratud ajaks kuni H.L. rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni
9. juulini
10. Jõgeva maavanema korraldusega 06.07.2007 nr. 46P „Ü.A. üleviimine koosseisulisele kantselei vanemjuristi ametikohale“ on korraldatud Ü.A. üleviimine tema nõusolekul alates 09.07.2007 kantselei vanemjuristi koosseisulisele ametikohale kuni Heldi Laksi vanemjuristi ametikohale naasmiseni. Vastustaja kirjalike väidete kohaselt on selgitatud Ü.A. , et tegemist on tähtajalise teenistusega. 21.01.2008 on Ü.A. esitanud lahkumisavalduse arvates 21.02.2008 omal soovil lahkumiseks, kuid Ü. A. on tehtud ettepanek avaldusest loobumiseks, millega Ü. A. ka nõustus. Arvates 02.01.2008 kuni 25.04.2008 on Ü.A. viibinud töövõimetuslehel. Pärast töövõimetuslehe lõppemist ning vastavalt maavanema 4.01.2008 korraldusele nr. 1L on võimaldatud Ü.A. kasutamata jäänud puhkust 7 kalendripäeva, mis lõppes
11. mail
13. mail teatas Ü. A. uuest töövõimetuslehest arvates 05.05.
14. Vastustaja on selgitanud, et kuna Ü.A. viibis töövõimetuslehel 02.01.2008 kuni 25.04.2008 ning ta töövõimetuslehte vahepeal ei esitanud, tingis see vajaduse kontrollida üldse töövõimetuslehe olemasolu ning tekkis vajadus uue konkursi korraldamiseks, kuna oli olukord , et maavalitsus jääb ilma juriidilise teenindamiseta. . Konkursi väljakuulutamisel on kirjas, et tegemist on asendusametikohaga. Olukorra lahendamiseks on asutud läbirääkimisi pidama ka lapsehoolduspuhkusel viibiva H.L.iga tema võimaliku teenistusse naasmise kohta. 05.05.2008 on H.L. esitanud maasekretäri kohusetäitjale avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ning Jõgeva maavanema korraldusega 05.05.2008 nr. 17L on katkestatud alates
15. maist 2008 kantselei vanemjuristi H.L. lapsehoolduspuhkus seoses teenistusse naasmisega. Eeltoodust tulenevalt on Jõgeva maavanem vabastanud korralduse nr. 29P 05.05.2008 alusel teenistusest Ü.A. arvates 05.05.2008 ATS § 113 lg 1 alusel seoses teenistustähtaja möödumisega. Kohus, õiguslikku hinnangut andes, asub seisukohale, et Jõgeva maavanema kaevatav korraldus on õiguspärane ja välja antud õiguslikul alusel. Alusetu on kaebaja väide, et teenistussuhte lõpetamise alused on näilised ning H.L.i teenistusse naasmine vormistati selleks, et Ü.A. teenistussuhet lõpetada. Kohus asub seisukohale ning nõustub vastustaja selgitusega , et seoses Ü.A. pikaajalise töövõimetuslehel viibimisega tekkis maavalitsuses olukord, kus haldusorgan jääb ilma juriidilise teeninduseta, sest puhkusele oli vormistatud ka õigusnõunik 14.0416.05.2008 (korraldus 10L 14.03.2008), mis tingis vajaduse pidada läbirääkimisi H.L.iga seoses tema võimaliku teenistusse naasmisega ning konkursi kuulutamise vajaduse juhuks, kui H.L. ei saa väikelapse hooldamise kõrvalt teenistustusse naaseda. Ü.A. oli teadlik, et tema teenistussuhe on ajutine, mis väljendub selgelt korralduses nr. 46P 06.07.2007 „Ü.A.i üleviimine koosseisulisele kantselei vanemjuristi ametikohale järgmiselt „..kuni H.L.i vanemjuristi ametikohale naasmiseni“. Nimetatu kohaselt on üheselt mõistetav, eriti juriidilisi teadmisi omavale isikule, et teenistussuhe on tähtajaline ja lõpeb H.L.i sooviga taas teenistusse tulla. Seaduseandja ei ole fikseerinud asjaolusid, millal võib põhitöötaja , kes viibib lapsehoolduspuhkusel, taas teenistusse tagasi pöörduda, seega on tal selleks õigus mistahes ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Antud asjas ei teki kohtul kahtlusi osas, et H.L. naases teenistusse põhjusel, et vabastada teenistusest Ü.A. ning ei seosta teenistusest vabastamise asjaolu ka kaebaja isikuomadustega. Asjaolu, mil moel H.L. teenistuses viibis ning oma teenistusülesandeid täitis, ei ole asjassepuutuv ning kohus ei pea seda vajalikuks kontrollida. Seega on kaevatav korraldus antud õiguspäraselt ja on vastavuses ATS § 113 lg 1 sättega. Kaebaja on märkinud, et ATS ei sisalda keeldu töövõimetuslehel viibimise ajal teenistujaga teenistussuhte lõpetamiseks , ent juhul kui, korralduse andjal oli valida mitme võimaluse vahel tulnuks haldusorganil kaalutleda ja valida otsuste tegemise vahel, sealhulgas teenistussuhte lõpetamine suhte peatumise aluse äralangemisel, avaldaja teenistusse ennistamise ettenägemine asendatava ametniku lapsehoolduspuhkuse jätkamisel jms. , pidi olema haldusaktis teostatud kaalutlusõigus. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudus alus ja vajadus haldusorganil kaalutlusõiguse läbiviimiseks, kuna kaebaja oli teenistusse võetud ajutiselt kuni põhitöötaja naasmiseni, mis leidis aset arvates 06.05.2008 ja see asjaolu tingis ametniku teenistusest vabastamise teenistustähtaja möödumise tõttu. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on vajalik kaalutlusõiguse läbiviimine seoses katseaja tulemuste hindamise või ametniku teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel vms. , mida tuleb motiveerida. Antud juhul ei ole vaja kohtul hinnata, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selle eesmärgiga. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et haldusakt on motiveerimata. Teenistusest vabastamine vormistatakse ATS § 132 alusel, mille kohaselt on ka haldusakt vormistatud. Kohus on seisukohal, et haldusakt korralduse näol on vormistatud nõuetekohaselt ning üheselt ning selgelt väljendatud teenistusest vabastamise alus, mis ei vaja pikemat põhjendamist. Samuti on Ü. A. teenistusse nimetamise ja tema üleviimise korraldusel märge, et teenistussuhe on määratud ajaks kuni põhitöötaja ametikohale naasmiseni , mis välistab pikema motiveerimise vajaduse selle kohta, et kaebaja on teenistusest vabastatud teenistustähtaja möödumise tõttu. Tulenevalt ATS § 108 p. 3 kohaselt peatub teenistussuhe ajutise töövõimetuse ajaks. Tulenevalt ATS § 133 lg 1 ja 2 sätetest ei tulene piiranguid tähtajaliselt teenistusse vormistatud teenistujaga teenistussuhte lõpetamiseks. Kaebaja suhtes ei saa kohaldada Töölepinguseaduse sätteid , nagu soovis kaebaja, kuna tegemist on avaliku teenistuse sektoris töötamisega , millisel juhul laieneb Avaliku teenistuse seaduse sätted ning kohus ei pea vajalikuks analüüsima, kas Eesti Vabariigi töölepinguseaduse alusel oleks saanud nimetatud situatsioonis isikut töölt vabastada või mitte. Kaebajat on teavitatud teatega elektronposti teel 05.05.2008, et teenistussuhe on lõppenud ning väljastatud on ka korraldus Ü. A. teenistusest vabastamise kohta. Teates on selgitatud ka võimalusest tööraamatusse kande tegemise kohta, millele vastustaja kirjalike väidete kohaselt Ü.A. vastanud ei ole. Kuna Ü. A. ei vastanud, on maavalitsus saatnud posti teel (tähtkirjaga) dokumendid ja uue avatud tööraamatu Ü. A. rahvastikuregistri andmete järgsele aadressile. Asjaolu, et kaebaja ei ole soovinud saada teenistusest vabastamise dokumente ja tööraamatut posti teel , ei ole aluseks haldusakti õigusvastaseks tunnistamisel. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja ise üles näidanud initsiatiivi oma dokumentide kättesaamiseks. Avaliku teenistuse seadus ei sätesta , kas isikule peab teenistusest vabastamise käskkiri kätte andma või muul moel teatavaks tegema . Õiguste rikkumisest teadasaamise päevaks tuleb lugeda päev, millal isikule tehti kaevatav haldusakt teatavaks viisil, mis võimaldab tal kontrollida , kas tema õigusi on rikutud või mitte. Antud juhul on kaevatav haldusakt saadetud ka elektrooniliselt koos teatega 05.05.2008.. Eeltoodu alusel jätab kohus kaevatava haldusakti õigusvastaseks tunnistamata , kuna on tuvastatud, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole vastustaja poolt rikutud. Haldusakt on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel, vastab norminõuetele ning haldusakt sisaldab haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust, järgitud on halduse üldpõhimõtteid. Kuna kohus on hinnanud haldusakti õiguspäraseks, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus mõista Jõgeva Maavalitsuselt välja kuue kuu ametipalk summas 54.600.- krooni. Kohus jätab tähelepanuta vastustaja poolt lisatud Mikitamäe Vallavalitsuse teatise ja Mikitamäe vallavanema käskkirja „Ü.A. teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest“ ja vastustaja väited selle kohta, et Ü.A. on õigusbüroo, mille juhatuse liikmena ta on olnud teenistuses viibimise ajal, olles rikkunud ATS §69 lg 1 sätestatud keeldu, kuna antud kaasuse lahendamisel ei ole see oluline. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohus on lähtunud HKMS § 25 lg 1 ja HKM S § 26 lg 1 p.
16. Kohtunik Mare Priks