3-08-648/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-648 Otsuse kuupäev 29.september 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Lasva Vallavolikogu 19.02.2008 otsuse nr 5 peale Asja läbivaatamise kuupäev 23.september 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja tema esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus, vastustaja – Lasva Vallavolikogu esindaja Krista Lepp ja 3.isik Eha Kivest ning tema esindaja vandeadvokaat Li Uiga Resolutsioon

1. Rahuldada XXX kaebus.
2. Tühistada Lasva Vallavolikogu 19.02.2008 otsus nr
4. Teha Lasva Vallavolikogule ettekirjutus asi uuesti mõistliku aja jooksul läbi vaadata ja teha uus otsus.
5. Välja mõista vastustajalt – Lasva Vallavolikogult – kaebuse esitaja XXX kasuks riigilõiv summas 80 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 01.03.1990 anti Võru Maavalitsuse määrusega nr 20 Eesti NSV taluseaduse alusel XXX 85 ha suurune maa-ala tähtajata kasutamiseks Jassi talu rajamiseks. 30.12.1997 esitas XXX avalduse ENSV taluseaduse alusel eraldatud maa erastamiseks. 31.03.2005 andis Lasva Vallavalitsus korralduse nr 56 „Maa ostueesõigusega erastamine“, mille alusel anti nõusolek XXX ENSV taluseaduse alusel eraldatud maa ostmiseks. 25.11.2005 andis Võru maavanem välja korralduse nr 1.1-4/691 „Maa ostueesõigusega erastamine Ennu Kivestile“. 15.06.2006 esitas XXX Võru maavanemale avalduse 25.11.2005 korralduse nr 1.1-4/691 kehtetuks tunnistamiseks, kuna soovis katastriüksuse ümber mõõdistada. 20.06.2006 andis Võru maavanem välja korralduse nr 1.1-4/409 „Võru maavanema 25.11.2005 korralduse nr 1.1-4/691 „Maa ostueesõigusega erastamine XXX kehtetuks tunnistamine“. 26.06.2006 tagastas Võru Maavalitsus Lasva Vallavalitsusele „Jassi“ katastriüksuse moodustamise juriidilise toimiku. 05.10.2006 esitas Eha Kivest Lasva Vallavalitsusele avalduse XXX maa erastamise peatamiseks seoses abielulahutusega. Maa erastamise toimingud XXX peatati. 01.10.2007 tegi Tartu Maakohus otsuse XXX ja Eha Kivesti abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. ENSV taluseaduse alusel XXX Jassi talu rajamiseks antud maakasutusõiguse jagamist pooled ei taotlenud ja selles osas Tartu Maakohus ka otsust ei teinud. Tartu Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata. 19.02.2008 võttis Lasva Vallavolikogu vastu otsuse nr 5 maakasutusõiguse lõpetamiseks, võttes aluseks Eha Kivesti avalduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg 4 ja kohtuotsuse, millest järeldub, et XXX ei ole vähemalt kahel järjestikusel aastal maad sihtotstarbeliselt kasutanud. Nimetatud otsusega lõpetati XXX maakasutuse õigus Lasva vallas Voki-Tamme külas Võru Maakonnavalitsuse 01.03.1990 määruse (ENSV Taluseadus) alusel. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Lasva Vallavolikogu 19.02.2008 otsuse nr 5 ja teha Lasva Vallavolikogule ettekirjutus maa ostueesõigusega erastamise toimingute lõpule viimiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaevatud haldusaktiga on rikutud talle AÕSRS § 18 lg 1 ja MaaRS § 22 lg 1 sätestatud normidega garanteeritud õigust saada maareformi käigus maa omanikuks. Kaebaja leiab, et kuivõrd ta ei ole maakasutusõigust seaduses sätestatud korras üle andnud ja avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks on esitatud õigeaegselt, siis tuleb kaevatud otsus tühistada ja maa ostueesõigusega erastamise toimingud lõpule viia. VASTUSTAJA JA 3.ISIKU VASTUVÄITED Vastustaja esindaja ja 3.isiku – Eha Kivesti esindaja paluvad jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et sisuliselt on kaevatud otsus õige ja igati seaduspärane. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei moodusta XXX ja Eha Kivest peale abielulahutust ühtset taluperet. Jõustunud kohtuotsusest tegi vallavolikogu järelduse, et XXX lahkus 2004.aastal kodust. Samal ajal lõppes ka maa harimine. Enamus põldudest jäi sööti ja umbrohtus, kuid mõne aasta möödudes asuti uuesti maad harima. Maa harijaks ei olnud XXX, vaid maad haris Valter Treier – seega ei kasutanud taluperemees maad ise, vaid andis Valter Treierile kasutada.. Vastustaja leiab, et kuna taluhooned on võõrandatud talupere liikmeks mitte olevale isikule ning XXX maad ise ei kasuta, siis oli vallal õigus maakasutusõigus lõpetada. 2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käesolevas asjas on kaebus esitatud maakasutusõiguse lõpetamise peale. Vaidlustatud otsusega lõpetati kaebuse esitaja XXX maakasutuse õigus Lasva vallas Voki-Tamme külas ENSV taluseaduse alusel eraldatud maa-alal. Õige on kaebuse esitaja väide, et Lasva Vallavolikogu kaevatud otsus on faktiliselt motiveerimata ning õiguslikult põhistamata, seega õigusvastane. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 18 lg 1 kohaselt on taluperemehel, kellele on antud talumaa põliseks kasutamiseks ENSV taluseaduse alusel, või tema pärijal õigus saada talumaa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Talumaa põlise kasutamise õigus on päritav. Vaidlustatud Lasva Vallavolikogu otsuse aluseks oli Eha Kivesti avaldus ja vallavolikogu lähtus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 18 lg 4 ning kohtuotsusest, millest järeldub, et XXX ei ole vähemalt kahel järjestikusel aastal maad sihtotstarbeliselt kasutanud. Vaidlustatud otsuses viidatud AÕSRS § 18 lg 4 sätestab, et maakasutusõiguse üleandmine peab olema notariaalselt tõestatud ning registreeritud kohalikus omavalitsusüksuses. Maakasutusõigus lõpeb taluhoonete võõrandamisel talupere liikmeks mitteolevale isikule, maakasutusõigusest loobumisel, talupere vara müümisel nõuete katteks ning taluperemehe teovõimatuks tunnistamisel. Omavalitsuse volikogu otsustab maakasutusõiguse lõpetamise, kui talupere kahel järjestikusel aastal maad sihtotstarbeliselt ei kasuta või rikub korduvalt maa kasutamise eeskirju. Kohus nõustub 3.isiku esindajaga selles, et seadusega on antud kohaliku omavalitsuse volikogule pädevus otsustada maakasutuse lõpetamine, kuid seda tuleb teha haldusmenetluse seaduse sätetest lähtuvalt - seda aga Lasva Vallavolikogu teinud ei ole. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan andma enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Asja materjalidest lähtuvalt XXX, kellele oli ENSV taluseaduse alusel maa põliseks kasutamiseks antud ja kes ei olnud oma maakasutusõigust mingil viisil üle andnud mitte kellelegi, menetlusprotsessi ei kaasatud. 3 Õige on kaebuse esitaja väide, et talle ei olnud tagatud HMS § 40 kohane ärakuulamise õigus. Kohus on seisukoha, et Lasva Vallavolikogu peab XXX andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-82-03 asunud seisukohale, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväiteid esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Antud juhul võis küll Eha Kivesti poolt 05.10.2006 esitatud avalduse (tl 38) alusel maa erastamise toimingud XXX peatada seoses abielu lahutamisega, kuid vallavolikogul ei olnud õigust nimetatud Eha Kivesti avalduse alusel lõpetada XXX maakasutusõigust, samuti ei anna sellist õigust vaidlustatavas otsuses mainitud nimetu kohtuotsus. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et jõustunud Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-064883 (tl 39-43) lahutati XXX ja Eha Kivesti abielu ja jagati ühisvara, kuid kohus ei ole teinud otsust talumaa kasutamise õiguse osas. Kohus on seisukohal, et vallavolikogu on kohustatud uurimispõhimõtte kohaselt menetletavas asjas ise välja selgitama olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Käesolevas asjas on olulise tähtsusega asjaolu ja vallavolikogul on vaja tuvastada, kas XXX on Jassi talu maid kasutanud sihtotstarbeliselt või mitte. Arvestades eeltoodut kohus tühistab Lasva Vallavolikogu 19.02.2008 otsuse nr 5 ja teeb Lasva Vallavolikogule ettekirjutuse asi uuesti mõistliku aja jooksul läbi vaadata ja vastu võtta uus otsus. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisel tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebuse esitaja esindaja on kohtule esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse ja ta on tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel kohtule 80 krooni – maksekorraldus nr ka161 (tl 13). Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja mõistab vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja riigilõivu summas 80 (kaheksakümmend) krooni. Maare Aloe kohtunik 4 5